Pärnu Maakohus
Kohtunik
Indrek Saar
Kohtuistungi sekretär
Aivi Meister
Prokurör
Aarne Pruus
Kohtuistungi aeg
13.september 2011.a.
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.september 2011.a. Rapla
Kriminaalasja number
1-11-6531
Kriminaalasi
V.J-i süüdistusasi KarS §§ 117 lg 1 ja 118 p 1 järgi lühimenetluses. V.J , isikukood XXX, EV kodanik, emakeeleks eesti keel, keskeri haridusega, Makri Brothers OÜ ehitaja, kolm korda kriminaalkorras karistatud, viimati 17.märtsil 2005 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 186 järgi vangistusega kuuskümmend (60) päeva, mille kandmisest vabastati KarS § 74 lg. 1 alusel ühe (1) aasta ja kuue (6) kuulise katseajaga, elukoht xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx, 02.veebruaril 2011.a. peetud kinni kuriteos kahtlustatavana ja 03.veebruarist 2011.a. vahistatud
Süüdistatav
Kaitsja
vandeadvokaat Eve Jundas, Advokaadibüroo Legalia
Kohaldatud menetlusnormid
KrMS §§ 238 lg 1 p 4 ja lg 2, 310 lg 1, 311-313, 315 lg 1, 4 ja
Süüdi tunnistada V.J kuriteos KarS § 117 lg 1 järgi. Süüdi tunnistada V.J kuriteos KarS § 118 p 1 järgi. KarS § 63 lg. 1 kohaselt mõista KarS § 118 p.1 kui raskemat karistust ette nägeva seadusesätte järgi karistuseks vangistus üheksa (9) aastat, mida KrMS § 238 lg. 2 kohaselt vähendada ühe kolmandiku võrra s.o. kuue (6) aastani. Tõkend vahistamine jätta muutmata ja vangistuse algust arvestada 02.veebruarist 2011.a.
Maksta välja riigi eelarvest Eesti Advokatuuri juhatuse kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Eve Jundasele tasu kohtuistungist osavõtu ja istungiks ettevalmistumise eest 447.42 eurot, tasu kohtuistungiks ettevalmistumisel kulunud sõidu aja eest 51.12 eurot ja 33.28 eurot sõidukulu hüvituseks s.o. kokku 531.82 eurot, millele tuleb lisada käibemaks. Välja mõista V.J-ilt riigi tuludesse 695.05 eurot sundraha ja 376.61 eurot riigi poolt määratud kaitsja töötasu hüvituseks. Kaitsja tasu teine pool 376.61 eurot ja tasu riiklikus ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi eest 84 eurot jätta riigi kanda. Sundraha ja kaitsja tasu on võimalik tasuda vabatahtlikult ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kontole nr 10220034796011 SEB Pank AS-is või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-is. Tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium, viitenumber 2800049696 ja selgituseks kohtuasja number 1-11- 6531. Mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Kriminaalasja juures säilitada asitõendid pakendites nr 1 ja 2- köögi seinalt võetud proov DNA ekspertiisi jaoks ja köögist külmikult võetud proov DNA ekspertiisi jaoks. Pakendis nr 3 olevad V.L jope ja müts, pakendis nr 4 olevad V.J-i püksid ja särk ja pakendis nr 5 olev verekahtlaselt määrdunud pappkarp hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtule (Rapla kohtumajja) seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon tuleb esitada maakohtule viieteistkümne päeva jooksul arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega kohtus tutvuda. Süüdistatava jaoks algavad tähtajad menetlusdokumendi kättesaamisele järgnevast päevast. Apellatsioonist mitteteatamise korral kohtuotsust täismahus ei koostata. Apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse 15. päevaks pärast teate saabumist. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu V.J on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta 01.veebruaril 2011.a. kella 23:30 paiku alkoholijoobes olles xxxxx maakonnas xxxxxxx xxxxx xxxx korteris peksis VL-i rusikatega pähe, näkku ja kehasse ning seejärel lõi maas lamanud kannatanu pead mitmel korral vastu põrandat, põhjustades V.Lle eluohtlikud tervisekahjustused: ajusisese verevalanduse, vasakule poole oimu piirkonda kõvakelmealuse verevalanduse ja ämblikuvõrkkelmealuse verevalanduse ning rea elule mitteohtlikke tervisekahjustusi: vasaku silmakoopa välisseina murru, lõualuu pea murru, ninaluude murru, põrutushaavad pea piirkonnas, nahaalused verevalumid koos pehmete kudede tursega näol ja juustega kaetud peanahal vasakul pool kukla piirkonnas, keele verevalumi ja lülisamba murru. V.J-i tegu on kvalifitseeritud elule ohtu põhjustanud tervisekahjustuse tekitamisena, s.o KarS § 118 p 1 järgi ettenähtud kuriteona.
Kuna 02.märtsil 2011 kell 16:30 V.L saadud vigastuste tagajärjel teadvusele tulemata suri, siis on V.J-i tegu kvalifitseeritud ka teise inimese surma põhjustamisena ettevaatamatusest s.o. KarS § 117 lg 1 ette nähtud kuriteona. Kaitsja seisukoht ja süüdistatava ütlused Kaitsja on seisukohal, et teo kvalifikatsioon ei ole õige. Kannatanul olnud telefon käes ja ta teinud V.J-i suunas käega ülalt alla järsu liigutuse. Tegemist olnud vastastikuse rüselusega, mille käigus V.J surunud kannatanu köögis nurgadiivanile pikali. Niisugune tegu tuleks kvalifitseerida kuriteona KarS § 121 järgi. Seejärel püüdnud kannatanu haarata noa, millest V.J-ile jäänud mulje, et kannatanu ründab teda ja V.J oli alust karta oht u oma elule. Peksmisele eelnesid kannatanu poolsed ähvardused. Nii tegutses V.J hädakaitseseisundis ja tema tegevuses puudub kuriteo koosseis. V.J tunnistab end süüdi osaliselt. Ta võtab omaks kehavigastuste tekitamise kannatanule, kuid kinnitab, et see ei olnud tahtlik ja ta peksnud kannatanut enda kaitseks. Kannatanu olnud talle täiesti võõras ja sel õhtul nägi teda esimest korda. T.S on tuttav 5-6 aastat. 01.veebruaril k.a. kohtusid nad Tallinnas ja jõid koos viina. Kohilas läksid nad T.S korterisse. T.S käis poes viina juurde ostmas ja tagasi tulles kella 22.00 paiku oli temaga kaasas V.L. Kui T.S magama läks, siis oli viina veel alles. Juba T.S juuresolekul hakanud V.L V.J-i kallal norima ja ütlema, kui kõva mees ta on. Veel teinud kannatanu märkusi V.J-i heade jalatsite kohta. V.J ei pannud teda algul tähele. Kannatanu rääkinud ka V.J-i kunagisest süüdimõistmisest, küsinud kadunud raha kohta ja lubanud selle üles leida. V.L teadnud asju, mida teavad vähesed. Siis lubanud kannatanu helistada meestele, kes pidid V.J-i Männiku karjääri uputama ja kannatanu helistaski kellelegi. Samuti uhkustas kannatanu sellega, et keegi oli karjääri viidud. V.J tahtis, et V.L ära läheks ja ütles seda talle. V.J-istunud köögis põrandal ja V.L istunud tema vastas kõrgemal. V.J näinud kannatanu kätt tulemas, ta tõrjus kannatanu löögi ning seejärel läks kakluseks. Ta sai kannatanu köögi diivanile pikali, hoidis teda kinni ja küsis, kas kannatanu läheb ära. V.J tõmmanud kannatanul jope üle pea seljast ära ja mõelnud, et saab siis kannatanu korterist välja. Järgmisena näinud V.J, et kannatanu võttis köögikapi pealt nuga, mis oli käeulatuses. V.J ei näinud ega tea, kas kannatanu sai noa kätte või mitte. Kannatanu hakanud nuga võtma küll. Ta löönud kannatanut jalaga vastu õlga. Kogu sündmust V.J täpselt ei mäleta. Mäletama hakkab uuesti sellest ajast, kui T.S oli toas üles tõusnud ja tuli alt naaber. Varsti tulid ka politsei ja kiirabi. V.J nägi siis, et kannatanu lamas veriste riietega kõhuli esiku põrandal. Algul mõtlesid nad T.Sga, et kannatanu tõuseb püsti, peseb end vannitoas ja läheb ära. Kannatanu aga ei võtnud jalgu alla. Selle peale helistas V.J kiirabisse. Vahepeal pööras ta kannatanu seljale ja tegi talle kunstlikku hingamist. V.J ei tea, kas kannatanu temale kehavigastusi tekitas või mitte. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et mõlema süüks pandud kuriteo koosseisulised tunnused on V.J-i tegevuses tõendatud. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Millegagi ei ole tõendatud V J-i sattumine hädakaitseseisundisse või äkki tekkinud hingelise erutuse seisundisse kannatanu käitumise tulemusena. Toimunut ei ole õige käsitleda kahe erineva sündmusena tulenevalt kaitsja seisukohast. Kui V.L ka käitus V.J häirinud väljakutsuval moel - uuris kunagise süüdimõistmise ja sellega seotud raha kohta ning ähvardas kutsuda kohale isikud, kes oleksid V.J-i Männiku karjaääri viinud, siis ei loonud niisug une käitumine kuidagi V.J-i jaoks hädakaitse seisundit s.o. kannatanu käitumine ei kujutanud endast KarS § 28 lg. 1
kohast rünnet V.J-i el ule ja tervisele. Kannatanu poolt puudus igasugune rünne, mille tõrjumiseks oli vajalik kasutada süüdistuses kirjeldatud füüsilist vägivalda. Hädakaitseseisundit ei tõenda ka süüdistatava väited, et kannatanu istus tema ees üles tõstetud käega ja hiljem tahtis köögikapi pealt nuga võtta. Kannatanu seismist köögikapi juures, mille peal oli nuga ja käe võimalikku sirutamist noa suunas ei saa pidada ründeks. D.Lorernts samas ei teagi, kas kannatanu võttis noa käte või mitte. Uuritud tõendid kinnitavad, et V.J peksis kannatanut intensiivselt vähemalt viie minuti jooksul. Pekstes kannatanut peaga vastu põrandat pidi V.J aru saama, et kannatanu võib saada elule ohtlikke kehavigastusi s.o. ta tegutses kannatanut pekstes tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg. 4 mõttes. Kuna ei ole tõendatud, et V.J oleks peksmise ajal teadnud või soovinud kannatanu surma saabumist, siis on tegu vastavalt tagajärjele kvalifitseeritud õigesti täiendavalt KarS §117 lg. 1 järgi. V.J pidi peksmise iseloomu arvestades ette nägema, et peksmisega tekitatud kehavigastused võivad põhjustada ka kannatanu surma s.o. oli tagajärje suhtes KarS § 18 lg. 3 mõttes hooletu. Kohus leiab, et peksmise põhjuseks oli V.L ja V.J-i vahel alkoholi tarvitamise käigus tekkinud tüli, mille käigus V.J hakkas nõudma kannatanu lahkumist korterist. Kannatanu jõulist ja pidevat peksmist V.J-i poolt kinnitavad:
vaibal leidus verekahtlase määrdumisena jäänud jalajälg. 3) verekahtlased laigud köögi põrandal köögi ja esiku vahelise ukseava juures, köögilaual ja verekahtlased pritsmed külmkapi küljel. 4) verekahtlased jäljed külmiku juures põrandal ja köögilaua serval. 5) verekahtlased laigud köögi põrandal nurgadiivani ees ja diivani padjal. 6) ulatuslikud verekahtlased pritsmed ja laigud köögi seinal nurgadiivani taga. 7) verekahtlaselt määrdunud jope esikus toolil. Verekahtlased pritsmed köögi seinal nurgadiivani taga, laigud köögidiivani padjal (t.l. 28, 29, 30) ja samal diivanil olnud verekahtlaselt määrdunud müts kinnitavad, et peksmine pidi selles kohas algama. Ülejäänud verekahtlased määrdumised viitavad kannatanu liikumisele köögist nurgadiivanilt elutuppa põrandale vaheukse juurde, kus kannatanu oli ka kiirabi ja politsei saabumise ajal (t.l. 34). V.J väidab, et tal õnnestus kannatanu löök tõrjuda, seejärel läinud kakluseks ja tal õnnestus kannatanu nurgadiivanile suruda. Verekahtlased pritsmed köögi nurgadiivani juures seinal kinnitavad, et seal ei piirdunud sündmus vaid kannatanu mahasurumisega ega alanud vastastikune kaklus, vaid kannatanu peksmine V.J-i poolt. Skeemi kohaselt on köögis uksest sisenedes vasakul pool kraanikausi kapp ja selle peal oli muude esemete hulgas ka kööginuga. Kohus leiab, et ainult noa olemasolu põhjal V.J-i jaoks hädakaitse seisu ndi teket järeldada ei saa.
mõlemad
Tallinna Vanglas. 12. Septembril on kaitsja töötanud istungiks ettevalmistumisel kella 17.00 kuni
Indrek Saar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.