Kohtulahend

xxx. Kinnipeetaval on 8. klassi haridust. Eriala puudub. Enne vangistust töötas juhutöödel. Vabanemisel on garanteeritud töökoht koristajana tädile kuuluvas xxx. Enne vangistust oli probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Vangistuse jooksul on isik läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja sõltuvusvõõrustusprogrammi „usk ja teadmine“. Viru Vangla toetab D.K tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt D.K käitumist vabaduses oli mõjutanud pikaajaline narkootikumide tarvitamine ja kriminaalse mõtteviisiga tutvusringkond. Varem on isik olnud kriminaalhoolduse all ning teda on ka tingimisi ennetähtaegselt vabastatud kuid see ei mõjutanud D.K käitumist. Viimase kuriteo pani toime vanglas. Prokurör ei toeta kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt vangistusest. D.K taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vabastamist Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud menetlusosaliste arvamused, leiab, et D.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D.K isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. D.K on varem 12 korda karistatud kriminaalkorras (valdavalt varavastaste kuritegude eest) kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue kuriteo. Varem on D.K olnud kriminaalhooldaja järelevalve all, kuid ei suutnud täita kontrollnõudeid ja reaalse karistuse kandmisest vabastamise tingimusi, mis räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Asjaolu, et kuritegu oli toime pandud karistuse kandmise ajal kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja käitumist ning näitab, et tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elu- ja töökoht ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. D.K oli ka enne vangistust elu- ja töökoht ning lähedaste tugi, kuid see ei takistanud tal toime panemast uut kuritegu.

Karistusaja lõpuni on veel ligi pool aastat, mis võimaldab läbida õppe- ja sotsiaalprogramme, mis toetavad õiguskuulekat käitumisharjumust vabanemise korral ja suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korrakehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu D.K vabastamisega temale Harju Maakohtu 14.12.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik

Loretta Pikma

Ärakiri õige Nooremreferent

Kohtumäärus jõustus 27.09.2011 Nooremreferent

Liivi Õun

Liivi Õun

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.