Kohtulahend

täitmisele T.L-ile Tartu Maakohtu 28.04.2010.a otsusega mõistetud ja kandmata karistus 11 kuud 25 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 09.12.2010.a ja lõpeb 04.12.2011.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 09.06.2011.a. Tartu Vangla edastas 06.06.2011.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 31.08.2011.a seisuga on T.L kandmata karistusaeg 3 kuud 4 päeva vangistust. T.L on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1) 24.03.2003.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 143 lg 1 - § 17 lg 5, 6 järgi 5 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud (pööratud täitmisele Tartu Maakohtu 21.04.2004.a määrusega); 2) 07.12.2004.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 1411 lg 2 p 2 järgi 1 aasta vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga (pööratud täitmisele Tartu Maakohtu 27.04.2005.a määrusega (11 kuud 28 päeva vangistust) ja Tartu Maakohtu 25.01.2007.a määrusega (4 kuud 5 päeva vangistust)). T.L soovib vabaneda enne tähtaega. Kohtuistungil selgitas ta, et kavatseb edaspidi elada seaduskuulekalt. Kõik tingimused selleks on täidetud, kuna saadud pärandusest on tasutud kõik tema võlad, ostetud korter ja tehtud ka kommunaalteenuste ettemaks. Seega saaks ta alustada „puhtalt lehelt“. Vabanemisfondis on tal ka piisavalt raha, et esialgu, kuni töö leidmiseni, hakkama saada. Vabanedes kavatseb ta asuda tööle, kuhu täpselt, ta esialgu ei tea veel. Prokurör ei toeta T.L ennetähtaegset vabastamist, kuna T.L on korduvalt karistatud ja korduvalt karistatud ka kelmuste eest. Talle on korduvalt kohaldatud ka kriminaalhooldust. Kõik kriminaalhooldused on lõppenud fiaskoga ja karistused on täitmisele pööratud. T.L karistusaeg on olnud lühike, selle aja jooksul on teda karistatud distsiplinaarkorras kahel korral. Prokurör leidis, et süüdimõistetu huvides on kanda karistus lõpuni, kuna jäänud on veel veidi üle kahe kuu, ja alustada siis ilma võlgadeta seaduskuulekat elu. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. T.L on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kuue kuu. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. T.L on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Talle on antud võimalusi kanda karistust vabaduses, kuid ta ei ole täitnud kontrollnõudeid, mistõttu on karistus pööratud täitmisele. Teda on varem ka vabastatud enne tähtaega vangistusest, kuid ka siis ei ole ta usaldust õigustanud ning karistus on tulnud uuesti täitmisele pöörata. Vaatamata sellele on kohus veelkord pidanud võimalikuks uute kuritegude eest karistades vabastada ta tingimuslikult vangistuse kandmisest ja allutanud süüdimõistetu käitumiskontrollile. Indrek T.L ei täitnud kontrollnõudeid, mistõttu viibibki hetkel vangistuses. Eelnevast nähtub, et kriminaalhooldus ei ole olnud piisav mõjutusvahend hoidmaks T.L uusi kuritegusid toime panemast. Lisaks nähtub kinnipeetava isikliku toimiku materjalidest, et T.L ei ole vangistuse ajal samuti suutnud täita kehtestatud nõudmisi – teda on küllaltki lühikese vangistusaja