Kohtulahend

Kaitsja

Advokaat Aivar Kello

RESOLUTSIOON

registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata H.J üldkasuliku töö tegemise tähtajaks H.J vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Erki Fjodorovi süüdistatakse selles, et tema 23.02.2010 kella 19.30 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxx2 korterelamus, grupis koos H.J ja M.T-ga , pani toime avaliku korra raske rikkumise- tungis suletud ja ukseketiga seestpoolt kinnitatud korteriukse jõuga lahtilöömise teel, mille tagajärjel tuli ukseketi kinnitus uksepiida küljest lahti ja milline tegevus häiris lisaks korteris viibinud isikutele (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kes hirmust põgenes WC-sse), ka samas trepikojas elavat kõrvalist isikut s.o naabrit-xxxxxxxxxxxxt, valdaja tahte vastaselt, s.o ebaseaduslikult xxxxxxxxxxxxxxxxxx korterisse nr xx, kus panid toime vägivallateo, s.o peksid korteri koridori tulnudxxxxxxxxxxxxxxxxxxxt rusikate ja jalgadega pea ja keha piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus põrandale, kus jätkati tema peksmist valimatult kehapiirkonda, tekitades peksmisega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxe vasaku silma nurka hematoomi ja marrastuse ning marrastushaava vasakule jalale, seejärel liiguti korteri omaniku tahte vastaselt koridorist tuppa, kus tõmmati voodis lamav xxxxxxxo põrandale ja peksti teda valimatult jalgade ja kätega pea ja keha piirkonda, seejärel õnnestus kannatanul korraks tõusta ja teda löödi jalaga vastu selga, millise peksmise tagajärjel tekitati xxxxxxxxxxxvalu, ninaverejooks ja tervisekahjustusninaluude murd, millise tegevusega näitasid üles ilmset lugupidamatust ühiskonna heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud inimestevaheliste suhtlemise reeglistike vastu ja mille rikkusid korteris viibinud isikute õigusrahu ja avalikku kindlustunnet. Seega Erki Fjodorov pannes toime rahu ja avaliku korra rikkumise vägivallaga ja grupi poolt, pani toime KarS § 263 p1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. M.T süüdistatakse selles, et tema 23.02.2010 kella 19.30 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korterelamus, grupis koos H.J ja Erki Fjodoroviga, pani toime avaliku korra raske rikkumise- tungis suletud ja ukseketiga seestpoolt kinnitatud korteriukse jõuga lahtilöömise teel, mille tagajärjel tuli ukseketi kinnitus uksepiida küljest lahti ja milline tegevus häiris lisaks korteris viibinud isikutele (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kes hirmust põgenes WC-sse), ka samas trepikojas elavat kõrvalist isikut s.o naabrit-xxxxxxxxxxxxxx valdaja tahte vastaselt, s.o ebaseaduslikult xxxxxxxxxxxxxxxxki korterisse nr xx kus panid toime vägivallateo, s.o peksid korteri koridori tulnud xxxxxxxxxxxxxxxxxxx rusikate ja jalgadega pea ja keha piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus põrandale, kus jätkati tema peksmist valimatult kehapiirkonda, tekitades peksmisega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vasaku silma nurka hematoomi ja marrastuse ning marrastushaava vasakule jalale, seejärel liiguti korteri omaniku tahte vastaselt koridorist tuppa, kus tõmmati voodis lamav xxxxxxxo põrandale ja peksti teda valimatult jalgade ja kätega pea ja keha piirkonda, seejärel õnnestus kannatanul korraks tõusta ja teda löödi jalaga vastu selga, millise peksmise tagajärjel tekitati xxxxxxxxxx valu, ninaverejooks ja tervisekahjustus- ninaluude murd, millise tegevusega näitasid üles ilmset lugupidamatust ühiskonna heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud inimestevaheliste suhtlemise reeglistike vastu ja mille rikkusid korteris viibinud isikute õigusrahu ja avalikku kindlustunnet. Seega M.T pannes toime rahu ja avaliku korra rikkumise vägivallaga ja grupi poolt, pani toime KarS § 263 p1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. H.J süüdistatakse selles, et tema omades karistatust omavolilise sissetungimise eest, 23.02.2010 kella 19.30 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxkorterelamus, grupis koos Erki Fjodorovi ja M.T-ga , pani toime avaliku korra raske rikkumise- tungis suletud ja ukseketiga seestpoolt 4(6)

kinnitatud korteriukse jõuga lahtilöömise teel, mille tagajärjel tuli ukseketi kinnitus uksepiida küljest lahti ja milline tegevus häiris lisaks korteris viibinud isikutele (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kes hirmust põgenes WC-sse), ka samas trepikojas elavat kõrvalist isikut s.o naabrit-xxxxxxxxxxxxx, valdaja tahte vastaselt, s.o ebaseaduslikult xxxxxxxxxxxxxxxxxx korterisse nr xx, kus panid toime vägivallateo, s.o peksid korteri koridori tulnud xxxxxxxxxxxxxxxxxxx rusikate ja jalgadega pea ja keha piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus põrandale, kus jätkati tema peksmist valimatult kehapiirkonda, tekitades peksmisega xxxxxxxxxxxxxxxxxxle vasaku silma nurka hematoomi ja marrastuse ning marrastushaava vasakule jalale, seejärel liiguti korteri omaniku tahte vastaselt koridorist tuppa, kus tõmmati voodis lamav xxxxxxxxxxõrandale ja peksti teda valimatult jalgade ja kätega pea ja keha piirkonda, seejärel õnnestus kannatanul korraks tõusta ja teda löödi jalaga vastu selga, millise peksmise tagajärjel tekitati xxxxxxxxxxxvalu, ninaverejooks ja tervisekahjustus- ninaluude murd, millise tegevusega näitasid üles ilmset lugupidamatust ühiskonna heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud inimestevaheliste suhtlemise reeglistike vastu ja mille rikkusid korteris viibinud isikute õigusrahu ja avalikku kindlustunnet. Seega H.J pannes toime rahu ja avaliku korra rikkumise vägivallaga ja grupi poolt, pani toime KarS § 263 p1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 263 p1,4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatav Erki Fjodorovile karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu. KarS § 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatav M.T-le karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu 2-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatav H.J-ile karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg2 alusel suurenda H.J-ile mõistetud karistust 09.02.2010 H.J Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud vangistust võrra, mõistes H.J-ile lõplikuks karistuseks kahe kohtuotsuse järgi 10 kuud vangistust. KarS § 69 lg1 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 600 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud, alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg4 alusel on H.J kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohasxxxxxxxxxxxxxxxxx, ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 1, 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatavad tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. KrMS § 173, 5(6)

175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavatelt riigituludesse sisse nõuda sundraha, paljundus- ja postikulu ning kaitsetasu. Kohtuistungil taotleti kõigi süüdistatavate osas menetluskulude vähendamist osa võrra, mis tulenevad kaitsjate H.J-ist Jõgevale sõitmisega ja jätta need riigi kanda. H.J ja M.T osas taotleti ka 07.09.2011.a kohtuistungi eest tasu välja mõistmata jätmist, kuna istungi edasilükkamine ei olnud tingitud neist. Lisaks palusid kaitsjad menetluskulude tasumise ajatamist kuue kuu peale. Prokurör taotlustele vastu ei vaielnud. Kohus leidis, et esitatud taotlused on põhjendatud. Tasu, mis on kaitsjatele makstud riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ja õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulude eest, tuleb jätta riigi kanda, kuna kehtiva korra kohaselt riigi õigusabi korras kaitsja määramisel puudub süüdistataval võimalus kaasa rääkida või avaldada arvamust otsustuse üle, millega talle määraratakse Jõgeval menetlustoimingu läbiviimiseks kaitsja teisest linnast (antud juhul H.J-ist). Nimetatud kulusid ei kaasneks, kui kaitset teostaks samast linnast määratud kaitsja. Antud olukord seab ilmselgelt need süüdistatavad põhjendamatult halvemasse olukorda, kui need, kellele osutavad õigusabi samas linnas paiknevad õigusabi osutajad. Samuti on õigustatud H.J ja M.T menetluskulude vähendamine 07.09.2011.a kohtuistungi ajakulu osas, kuna nimetatud täiendav istungipäev ja seega ka ajakulu oli tingitud kaassüüdistatava ilmumisest raskes alkoholijoobes 06.09.2011.a kohtuistungile, mistõttu kohus katkestas kohtupidamise ja määras uue istungiaja. Lisaks tuleb, arvestades süüdimõistetute majanduslikku olukorda ja, et ka sissenõutavad menetluskulud on tavapärasest suuremad, kuna esialgselt oli tegemist üldmenetluses lahendatava kriminaalasjaga, kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid ning rahuldada taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks. Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.