Kohtulahend

Prokurör ei toeta Marko Zereli ennetähtaegset vabastamist ja leiab, et arvestades toimepandud kuriteo raskust ei ole ärakantud karistusaeg piisav. Lisaks tuleb arvestada süüdimõistetu käitumist vangistuse ajal, teda on distsiplinaarkorras karistatud, mistõttu on küsitav kas ta suudaks täita käitumiskontrolli nõudeid. Piisavalt ei ole maandatud riskid vabanedes, Marko Zerelil on probleeme alkoholitarvitamisega, vabanedes puudub tal töö. Marko Zerel soovib vabaneda enne tähtaega. Ta selgitab, et vabanedes asuks esialgu elama maale ema juurde, kus saaks ka tööd teha – ema on vana ja vajab abi ning majapidamises tööd jätkub. Juhul, kui ta maal tööd ei leia, asuks ta elama venna juurde linna. Vangistuses on teda karistatud, kuid süüdimõistetu selgitab, et need on pisirikkumised ja vanglas olevat nii, et kui tahetakse karistada, siis põhjus ikka leitakse. Toimepandud kuriteo kohta avaldab Marko Zerel, et tema osa kuriteos ei olnud tegelikult nii suur nagu paberites kirjas. Tal on kahju, et vangistuses viibitud aastad on tema elust raisku läinud. Kaitsja leiab, et Marko Zereli võiks vabastada enne tähtaega. Süüdimõistetule on vangistuse kandmine mõjunud kahjustavalt, ta on muutunud lootusetuks ja ei usu õigusemõistmisse. Vanglast vabastamine võiks mõjuda talle rahustavalt. Vabanedes asuks Marko Zerel elama külla, kus elab Zereli ema ja tundub, et terve küla ootab teda tagasi. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Marko Zerel on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Marko Zerel on karistatud raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Arvestades süüdimõistetu poolt KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise asjaolusid, on kohtu arvates esimese astme kuriteo eest kantud karistuse aeg, mis on veidi üle nelja aasta, ebapiisav, võrreldes toimepandud kuriteo raskusega. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et teda on vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ja hetkel omab ta kuus kustumata karistust. Ise hindab ta rikkumisi tühisteks, kuid rikkumiste tõsidus nähtub määratud karistustest – kahel viimasel korral on teda karistatud kartseriga. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Vähetähtis ei ole ka süüdimõistetu käitumine kohtuistungil, kus ta kaotas enesevalitsuse prokuröri arvamuse andmise ajal ja hakkas vahele karjuma ega allunud kohtu korraldustele. Selline käitumine seab kahtluse alla isiku valmiduse koostööks ametnikega, mis on oluline ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrolli teostamiseks. Eelneva põhjal leiab kohus, et Marko Zerel tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.