Kohtulahend

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu I.G süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, juhtis 24.06.2011 kella 03.59 paiku Tartumaal Mäksa vallas Tartu-Räpina-Värska mnt 16,6. km-l mootorsõidukit Yamaha YZF-R6 registreerimismärgiga XXX ning ei kohandanud oma sõiduki kiirust vastavalt oludele, mistõttu kaotas mootorsõiduk juhitavuse ja sõitis kraavi. I.G toimetati Sihtasutusse Tartu Ülikooli Kliinikum, kus temalt võeti kell 05.15 analüüsiks vereproov. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 27.06.2011 uuringuaktist nr 348T nähtuvalt oli I.G etanoolisisaldus veres 1,77±0,06 mg/g. Seega rikkus I.G Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja samuti Liikluseeskirja § 76 nõuet, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis. Sellega pani I.G toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. II Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb tunnistada I.G süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle rahaline karistus 350 päevamäära, s.o 1120 eurot. KarS § 66 lg 1 alusel tasuda I.G rahaline karistus alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust seitsme kuu jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 160 eurot kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Rahalise karistuse tasumata jätmise korral kuulub rahaline karistus KarS § 70 alusel I.G suhtes asendamisele vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga.

Lisaks taotleb prokurör I.G-le lisakaristuse mõistmist ja võtta KarS § 50 lg 1 p 1 alusel I.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta Kohus leiab, et on olemas KrMS § 251 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged, süüdistatav on täisealine ning süüdistatava suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi. Süüdistus KarS § 424 järgi on tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega, milleks on tunnistaja R.K. ütlused (tl 2-3), joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja uuringuakt nr 348T (tl 6), väärteomenetluse lõpetamise määrus (tl 1), õiend sõiduki juhtimisõiguse ja juhiloa olemasolu kohta I.G (tl 10), süüdistatava I.G ütlused (tl 4-5, 7-8), milles ta tunnistab oma süüd ja avaldab kahetsust oma teo suhtes. I.G-lt SA TÜK Kliinikumis 24.06.2011. a võetud vereproovis tuvastati Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdi poolt etanoolisisaldus veres 1,77±0,06 mg/g. Liiklusseaduse § 20 lg 3 sätestab, et juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sama paragrahvi lõike 31 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Seega oli I.G alkoholijoobes ja sellises seisundis mootorsõidukit juhtides pani ta toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja I.G süüd välistavaid asjaolusid. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. I.G tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. KarS § 57 lg 1 p 3 järgse karistust kergendava asjaoluna käsitleb kohus seda, et I.G on oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud. Kohus on seisukohal, et arvestades I.G puhtsüdamlikku kahetsust ja seda, et tegemist on esimese kriminaalkaristusega, on teda võimalik mõjutada uutest samalaadsetest kuritegudest hoiduma kõige kergema karistusliigiga, s.o rahalise karistusega. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. I.G ei ole eelnevalt kriminaalkorras karistatud, kuid teda on 8 korral karistatud erinevate liiklusseaduse toodud väärtegude toimepanemise eest. I.G juhtis esimest

korda mootorsõidukit seisundis, millega ületas lubatud alkoholipiirmäära, kuid seda rohkem kui kaks korda. Arvestades I.G süü suurust ja tema eelnevaid liiklusalaseid rikkumisi, samas ka tema puhtsüdamlikku kahetsust, võimalust I.G mõjutada edaspidi hoidumast süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid, leiab kohus, et mõistetav karistus peab jääma karistusraami ülemisse kolmandikku. Seega nõustub kohus prokuröri taotlusega ja mõistab I.G-le karistuseks rahalise karistuse 350 päevamäära. KarS § 44 lg-te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. KarS § 44 lg 2 kolmanda ja neljanda lause kohaselt ei tohi arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, s.o 3,20 eurot. Kuivõrd I.G 2010. a keskmine päevasissetulek oli alla 3,2 euro (tl 14), siis tuleb temale rahalise karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 44 lg-s 2 sätestatud 3,20 eurost. Eeltoodust tulenevalt on I.G-le mõistetava rahalise karistuse suuruseks 1120 eurot. KarS § 66 lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat. Arvestades I.G sissetulekute vähesust ja seda, et tal tuleb lisaks rahalisele karistusele tasuda ka menetluskulud, käib rahalise karistuse summa ühe korraga tasumine talle üle jõu. Eeltoodud põhjusel tuleb anda I.G-le võimalus kanda rahalist karistust ositi 7 kuu jooksul vastavalt KarS §-le 66 lg 1, 3. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 417.03 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 57,25 eurot, joobe tuvastamise kulu 14 eurot ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 0,45 eurot. Eelnimetatud menetluskulud tuleb KrMS § 180 lg 1 kohaselt sisse nõuda I.G-lt.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.