Kohtulahend

KrK § 76 lg 3 p 2 kuriteokoosseisule vastab KarS 391 lg 2 p 2 kuriteokoosseis, KrK § 141 lg 2 p 1,2,3,4,4-1 kuriteokoosseisule vastab KarS § 200 lg 2 p 4,7,8,9,10 kuriteokoosseis, KrK § 140 lg 2 p 3,4; kuriteokoosseisule vastab KarS § 199 lg 2 p 4,8 kuriteokoosseis, KrK § 15 lg 2 - § 139 lg 2 p 2,3 kuriteokoosseisule vastab KarS § 25 - § 199 lg 2 p 4,8 ja KrK § 202 kuriteokoosseisule vastab KarS § 181 kuriteokoosseis. Seega, Aleksandr Koroljovi toimepandud teod on jätkuvalt kuriteod. Kohtu korraldaval istungil esitas prokurör taotluse lõpetada kriminaalmenetlus KrK§ 53 lg 1 p 3 (KarS § 81 lg 1 p 1) alusel, kuna kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud rohkem kui 15 aastat. Kaitsja nõustus prokuröriga. KrK § 53 lg 1 p 3 sätestab, et isikut ei või võtta kriminaalvastutusele, kui tema poolt esimese astme kuriteo toimepanemisest on möödunud 10 aastat. KrK § 53 lg 2 ja 3 sätestavad, et aegumine katkeb, kui isik paneb enne aegumistähtaja möödumist toime uue kuriteo, ning aegumine peatub, kui isik on ennast uurimise või kohtu eest varjab. Seejuures ei või isikut kriminaalvastutusele võtta, kui kuriteo toimepanemisest on möödunud 15 aastat ja aegumine ei ole katkenud uue kuriteo toimepanemise tõttu. KarS § 81 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi isikut süüdi mõista kui esimese astme kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud 10 aastat. KarS § 81 lg 5 pp 1-5 kohaselt, aegumine katkeb teatud menetlustoimingute tegemisega. Isikut ei tohi kuriteotoimepanemises siiski süüdi tunnistada ega karistada, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud käesoleva § lõikes 1 sätestatust viie aasta pikem aeg. Esimes astme kuriteo puhul tähendab see 15 aastat ( 10 +5). KarS 81 lg 7 p 1 sätestab, et süüteo aegumine peatub kahtlustatava või süüdistatava kõrvalehoidumisel kohtueelse või kohtuliku menetluse eest. KarS § 81 lg 8 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 7 pp 1,2 säetstatud juhtudel aegumine ei uuene, kui kuriteo toimepanemisest on möödunud 15 aastat. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuriteod olid toime pandud ajavahemikul 19.02.1996 - 17.06.1996 a. KrK KrK § 141 lg 2 p 1,2,3,4,4-1 järgi toimepandud kuritegu on KarS § 4 alusel esimese astme kuritegu. Süüdistuses kirjeldatud I astme kuriteo toimepanemisest 10-aastane aegumistähtaeg on möödunud. Narva Linnakohtu 24.11.1997 määrusega kohtumenetlus antud kriminaalasjas peatati, seoses Aleksandr Koroljovi tagaotsimisega. 22.09.1997a. Narva Politseiprefektuuri poolt oli avatud Aleksandr Koroljovi suhtes tagaotsimistoimik nr. 9721164. Vastavalt Ida Politseiprefektuuri 28.10.2009a. kirjale Aleksandr Koroljov kannab karistust Venemaa Jaroslavli oblasti Rõbinski linna vanglas ja tema vabanemistähtajaks on 18.02.2020 a. KrMK § 5 lg 1 p 3 sätestab, et kriminaalmenetlus lõpetatakse, kui aegumistähtaeg on möödunud. KrMK § 190 lg 1 p 4 kohaselt teeb kohtunik kohtu korraldaval istungil määruse kriminaalasja lõpetamise kohta. KrMS §199 lg 1 p 2 ja § 274 lg 1 sätestavad menetluse lõpetamise alust ja korda aegumise tõttu. Menetlus kriminaalasjas Aleksandr Koroljovi süüdistuses KrK § 207 lg 3 p 1,2; § 207-2 lg 1; §76 lg 3 p 2; § 141 lg 2 p 1,2,3,4,4-1; § 140 lg 2 p 3,4; § 15 lg 2 - § 139 lg 2 p 2,3; § 202 järgi tuleb lõpetada KrMK § 5 lg 1 p 3 ja KrK § 53 lg 3 alusel, sest on möödunud menetluse peatamisest tingitud kõige pikem aegumistähtaeg – 15 aastat. Süüdistatava Aleksandr Koroljovi suhtes valitud tõkend- vahistamine- tühistada. Seoses menetluse lõpetamisega tuleb menetluskulud jätta riigi kanda. Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.