1-11-6560
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. august 2011 Tallinn
Kriminaalasja number
1-11-6560 (10230114313)
Kohtunik
Märt Toming
Kohtuistungi sekretär
Eda Loor
Tõlk
Maksim Tšurkin
Kriminaalasi
O.I süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi Lühimenetlus
Prokurör
Maksim Kink
Süüdistatav
O.I ik: XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, ei tööta, kannab karistust vanglas, tõkend: ei ole kohaldatud varasem karistatus:
Kaitsja
aastat 6 kuud, KarS § 199 lg 2 p 4, 8, § 266 lg 2 p 1, § 64 lg 1, § 238 lg 2, § 65 lg 2 , §76 lg 5, § 68 lg 1 järgi vangistus 2 aastat 1 kuu 21 päeva;
kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: O.I süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 03.04.2008 Viru Maakohtu poolt karistatud varguse toimepanemises, uuesti 17.08.2010 kell 16.30 kuni 19.10 viibides Tallinnas, Tondi 84 asuvas Audentese ühiselamus, toa nr XXX lukustamata ukse avamise teel, tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära MMS’le kuuluva mobiiltelefoni Nokia N81-3 maksumusega 44.67 eurot ja KM’le kuuluva sülearvuti Samsung R410 maksumusega 638.48 eurot. Seega O.Isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega, see on KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav O.I seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 17.08.2010 koostatud kannatanu KM ülekuulamisprotokolli kohaselt 17.08.2010 kell 16:30 lahkus ta oma Audentese ühiselamu toast nr XXX aadressil Tallinn, Tondi 84, jättes lukustamata ukse. Tagasi tulles kella 19:10 paiku avastas, et kadunud oli temale kuuluv sülearvuti Samsung R410 väärtusega 10 000 krooni ning tema toakaaslasele MMS kuuluv mobiiltelefon Nokia väärtusega 4000 krooni. Turvakaamerate salvestuselt oli näha meesterahvast, kes lahkus ühiselamust käes kilekott, mida tal sisenedes käes ei olnud. (t/l 2-3) • KE AS-i arve-saatelehe nr XXXXXXXXX koopia, 21.11.2008 ostetud kauba R410T2390 kohta summas 9990 krooni. (t/l 5) • 19.08.2010 ja 03.12.2010 koostatud kannatanu MMS ́i ülekuulamisprotokollide kohaselt 17.08.2010.a ajavahemikul 16:30 - 19:10 tungiti sisse Tallinnas, Tondi 84a asuva ühiselamu tuppa nr. XXX, kust varastati tema mobiiltelefon Nokia N81-3, IMEI kood 3XXX, musta värvi korpusega, liugklapiga. Telefon asus pükste taskus. Telefon oli ostetud 18.09.2008.a kannatanu isa poolt ja kingitud talle. Telefon maksis hindab 4199 krooni. Telefoni sees oli lepinguline Elisa Eesti AS kõnekaart numbriga XXX. Kõnekaart on suletud ja number on taastatud. Ülalnimetatud ajavahemikul olid koos toakaaslase KM trennis, toa uks oli lukustamata. MMS ́ile esitati politseis telefon, mille tundis ära kui temalt 17.08.2010 varastatud telefoni. Kui telefon varastati, oli see täiesti korras. Seega esitab tsiviilhagi 4199 krooni. Kuid kuna telefon oli lõhutud, kannatanu seda tagasi saada ei soovinud. (t/l 6-8, 43-46) • 31.03.2011 koostatud MMS ́i hagiavaldusest nähtuvalt esitab ta seoses 17.08.2010 aadressil Tallinn, Tondi 84-XXX, toimepandud vargusega tsiviilhagi 44,67 eurot (699 krooni).(t/l 9). • Koopia Elisa Eesti AS-i arvest nr XXX kuupäevaga 18.09.2008 IS nimele Nokia N81-3 Silver/Dark Grey (imei XXX) kohta summas 699 krooni (kauba hind 4199 krooni, soodustus 83,3532 %). (t/l 10) • 17.08.2010 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldav sündmuskoht asus aadressil Tondi 84-XXX, Tallinn. Tuba nr XXX asus kolmandal korrusel. Vaatluse ajal oli toa uks avatud olekus. Uksel oli lukk vigastamata. Tuba vaadeldi langeva külgvalgusega, mille tulemusel jälgi nähtavale ei ilmunud. (t/l 11-14) • 06.10.2010 koostatud tunnistaja DL ́i ülekuulamisprotokolli kohaselt 2010 septembrikuu
keskpaiku läks ta Tallinnas Balti jaamas asuvasse mobiiltelefone remontivasse ja müüvasse kauplusesse ning soovis osta Nokia N95 mobiiltelefoni. Seda neil pakkuda ei olnud ning selle asemel ostis sealt Nokia N81. Maksis telefoni eest 1500 krooni. Telefoni kasutas ise kuni 06.10.2010. Seda, et mobiiltelefon võiks varastatud olla, ta ei arvanud. Oli nõus vabatahtlikult mobiiltelefoni Nokia N81 välja andma. (t/l 15-16) • 06.10.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks mobiiltelefon NOKIA N81 lillakat värvi. Ekraani ülemisel osal oli valge kiri „N81". Klahvid olid musta värvi heledate märkidega. Eemaldades tagumist kaant, oli näha mobiiliaku halli värvi kirjaga BP-6MT Nokia; kood:XXX. Eemaldades aku mobiilist oli näha mobiiltelefoni Imei-kood: XXX. 1 sim kaardi pesa (SIM-KAART PUUDUS); kaamera. Vajutades sisselülitamisnupule telefon läks tööle. Seejuures ekraani allpool oli katki (eemaldatud). (t/l 1719) • 10.11.2010 koostatud tunnistaja BK ülekuulamisprotokollist koos lisadega nähtub, et ta on arreteeritud alates 14.09.2010, aga enne seda momenti, augusti keskel, võimalik, et see oli 17.08.2010, tühjenes tal telefoni aku ja ta nähtavasti pani oma kõnekaardi (tol perioodil kasutas kaarti ZEN, viimased numbrid olid 912) tuttava mehe Ediku telefoni. Ja nimelt fotol, millist talle näidati, tundis ära Ediku. Ta kannab lühikest soengut ja ta nägi tal seljas sinist T-särki. Pärast andis selle telefoni Edikule tagasi. Kust Edik võttis selle telefoni, ta ei tea. Arvutit ta tal ei näinud. (t/l 20-26) • 10.11.2010 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt BK tundis ära fotol nr 3 oleva noormehe kui Edik'u. Tundis ta ära näo järgi, (sealhulgas suu järgi), lühikesteks lõigatud juuste järgi. Nimelt tema andis talle telefoni, et ta asetaks sinna oma kõnekaardi. Telefon oli Nokia. Nimetatud fotol esitatud isikuks oli O.I. (t/l 27-32) • 01.12.2010 koostatud kahtlustatava O.I ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 2010 augusti keskel jalutas Tondi piirkonnas, sisenes kas mingisuguse õppeasutuse või spordikompleksi territooriumile. Edasi sisenes ühiselamusse (läks valvurist mööda) ja tõusis oma arvates teisele korrusele. Läks piki koridori, tõmbas esimest ettejuhtunud ust - see osutus lahti olevaks. Toas kedagi ei olnud; sisenes ja võttis sülearvuti Samsung (põrandalt) ja laualt mobiiltelefoni Nokia. Pärast seda väljus ühiselamust sama teed mööda, kust sisse tuli. Varastatud asjad müüs Balti jaama turul tundmatule mehele, täpsemalt telefoni müüs kioskisse, milline kaupleb mobiiltelefonidega, aga arvuti - mingile mehele. Telefoni korpuse nurk oli küljest ära (puudus) - ülemises osas, alumine osa oli terve. Kahetseb toimepandut. (t/l 37-40) • 18.08.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldavaks objektiks oli salvestus CD-plaadil, mis oli saadud Audentese Ühiselamust, Tondi 84A, Tallinn, asuvatest videokaameratest ja kuhu oli jäädvustatud 17.08.2010.a toimunud sündmused. Esimese faili vaatamisel (Tue Aug 17 2010) nähtus kell 18.07 tumedate pükstega, sinist värvi T-särgiga meesterahvas, musta värvi kotiga üle õla koridoris liikumas. Kell 18.07.06 noormees läks ühe ukse juurde, seisis hetk aega ning liikus teise ukse juurde. Kell 18.07.08 tegi noormees ukse lahti ning sisenes tuppa. Kell 18.07.53 ülalnimetatud noormees väljus toast ning liikus kaamera poole. Kell 18.08.06 läks koridori tagasi ning liikus tagasi toa suunas. Käes tal ei olnud midagi. Kell 18.09.44 ülalnimetatud noormees sisenes tuppa ning väljus sealt kell 18.10.04. Liikus kaamera poole ning oli näha tema käes valget värvi kilekotti. Teise faili vaatamisel kell 18.03 ülalnimetatud noormees liikus koridoris kaamera poole; kell 18.08.10 läks tagasi kaamera poolt koridori ja tubade poole. Kell 18 10.14 läks kaamera poolt koridori ja tubade suunas, käes oli valget värvi kilekott. (t/l 47-50) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava O.I keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 0 krooni. (t/l 57) • Väljatrükk Viru Maakohtu 02-03.04.2008 otsusest, millega O.I-le mõisteti KarS § 199 lg 2 p 4,8, § 238 lg 2 järgi, § 65 lg 1 järgi vangistus 2 aastat 6 kuud, KarS § 199 lg 2 p 4, 8, § 266 lg 2 p 1, § 64 lg 1, § 238 lg 2, § 65 lg 2, § 76 lg 5, § 68 lg 1 järgi vangistus 2 aastat 1 kuu 21 päeva. (t/l 64-74) • Väljatrükk Viru Maakohtu 29.04.2011 otsusest, millega O.I-le mõisteti KarS § 199 lg 2 p 8, 9, § 213 lg 1 alusel vangistus 1 aasta 3 kuud ja 24 päeva. (t/l 75-78)
• Väljatrükk Viru Maakohtu 19.07.2011 otsusest, millega O.I-le mõisteti KarS § 199 lg 2 p 8, 9 alusel vangistus 2 kuud ja 20 päeva ning KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuseks vangistus 1 aasta 3 kuud ja 24 päeva. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava O.I süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute MMS ́i ja KM ütlusi, tunnistajate DL ́i ja BK ütlusi, asitõendite vaatlusprotokolle, sündmuskoha vaatlusprotokolli, äratundmiseks esitamise protokolli, arvete-saatelehtede koopiaid, Viru Maakohtu 02-03.04.2008a ja 29.04.2011a otsuste väljatrükke, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava O.I käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatav temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem karistatud varguse toimepanemise eest ja mõistetud karistus ei olnud inkrimineeritava varguse toimepanemise ajaks kustunud. Seega oli O.I KarS § 199 lg 2 p 4 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 17.08.2010 a ajavahemikus kell 16.30 kuni 19.10 O.I viibides Tallinnas, Tondi 84 asuvas Audentese ühiselamus, sisenes ruumi valdajate tahte vastaselt ja teadmata ning omavoliliselt tuppa nr XXX lukustamata ukse avamise teel ning võttis sealt ära MMS’le kuuluva mobiiltelefoni Nokia N81-3 maksumusega 44.67 eurot ja KM’le kuuluva sülearvuti Samsung R410 maksumusega 638.48 eurot. Taolist ruumi valdaja tahte vastast sisenemist ruumi hindab kohus sissetungimisena KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes. Sellistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud siku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja mis on toime pandud sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteona. Kohtueelsel menetlusel on KM esitanud tsiviilhagi 638,48 euro nõudes, milline sisaldab endas varastatud sülearvuti väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva eseme varastas O.I, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 638,48 eurot. Kohus asub seisukohale, et varalise kahju suurus on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud ning varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista O.I-lt KM kasuks. Kohtueelsel menetlusel on MMS esitanud tsiviilhagi 44,67 euro nõudes, milline sisaldab endas varastatud mobiiltelefoni väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva eseme varastas O.I, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult
tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju summas 44,67 eurot ning varalise kahju suurus on kriminaaltoimikus leiduvate dokumentidega tõendatud. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista O.I-lt MMS ́i kasuks. Kohtuistungil leidis kaitsja, et tsiviilhagi suuruse kindlaksmääramiseks pidanuks tuvastama rikutud mobiiltelefoni turuhinna ja remondi maksumuse ning sellest lähtuma varalise kahju suuruse kindlakstegemisel. Kuivõrd seda tehtud ei ole, tuleks tsiviilhagi suurus kindlaks määrata tsiviilkohtupidamise korras. Kohus leiab, et selline varalise kahju tuvastamine oleks süüdistatava huvidega vastuolus. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt sai telefoni ostja 83, 35 % hinnasoodustust. Seega kui tuvastada telefoni turuväärtus ja remondi maksumus, suureneks varalise kahju suurus oluliselt. Samas ei saa kohus jätta tsiviilhagi läbi vaatamata, kuivõrd sellise võimaluse puudumisele on riigikohus juba kohtute tähelepanu juhtinud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll teo toimepanemist kahetsenud, kuid kohus suhtub avaldatud kahetsusse kriitiliselt. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt puudus süüdistataval igasugune puutumus kannatanutega ja ühiselamuga ning ühiselamus uste katsumine viitab üheselt sellele, et süüdistatav otsis ligipääsu võõrastele vallasasjadele. Seega oli tegemist sihipärase käitumisega võõraste vallasasjade arvelt varalise kasu saamisel. Kriminaalasjas leiduvast Viru Maakohtu 29.04.2011 otsusest ja kohtuistungil esitatud Viru Maakohtu 19.07.2011 otsusest aga võib järeldada, et selline kuritegelik käitumine oli muutunud süüdistatava elulaadiks ja põhiliseks elatusvahendiks. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks süüdistatava avaldatud kahetsust arvestada karistust kergendava asjaoluna. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, millele viitavad nii inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemine kui ka süüdistatava karistusandmed, milliste kohaselt on süüdistatavat varem korduvalt varguste toimepanemise eest karistatud. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Varavastase süüteo toimepanemisega tekitas süüdistatav varalist kahju kahele kannatanule, kuid tekitatud kahju ei ulatunud olulise kahjuni. Sellest teeb kohus järelduse, et süüdistatava süü ei ole nii suur, et tingiks süüdistatavale karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohus peab võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kriminaaltoimiku materjalidest pani süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toime kaks nädalat enne tema vahistamist teises kriminaalmenetluses, millises jõuti kohtulahendini 29.04.2011. Peale selle mõisteti süüdistatav süüdi ka 19.07.2011 otsusega, kus menetlusesemeks olid samuti samaliigilised kuriteod samast ajavahemikust. Seega tulnuks süüdistatavale inkrimineeritud süütegusid menetleda ühises menetluses ning mõista üks karistus, kuivõrd sisuliselt oli süüdistatavale käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud tegu üheks paljudest varavastastest kuritegudest, millised ta pani toime samal ajaperioodil. Seetõttu leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetav karistus tuleb KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 sätete kohaselt liita viimase
kohtuotsusega mõistetud karistusega, kohaldades kergemat karistuste liitmise viisi, lugedes käesoleva otsusega mõistetava kergema karistuse kaetuks eelmise otsusega mõistetud raskema karistusega.
Märt Toming kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.