Ärakiri 1-10-876
Kohus
Pärnu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
22. august 2011. a Haapsalu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-10-876
Kohtunik
Piia Jaaksoo
Erakorraline ettekanne
Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Arnik Kurov erakorraline ettekanne pikendada Pärnu maakohtu 04.02.2010 kohtuotsusega nr 1-10-876 määratud katseaega
Erakorralise ettekande läbivaatamise aeg
22. august 2011. a, kirjalikus menetluses
Ärakiri 1-10-876 kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustati teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1- 5 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 1 tulenevat kohustust katseaja jooksul hüvitama kannatanutele kuriteoga tekitatud varaline kahju kogusummas 12397 krooni. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev s.o 04. 02.2010. a. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne Ettekande esitamise põhjus- kohustuste mittetäitmine - e i heasta kahju. Kriminaalhooldusalune G.A ei täitnud katseaja lõpuks talle määratud kohustust - hüvitada kannatanutele kuriteoga tekitatud varaline kahju - kogusummas 12 397 krooni või 792.14 eurot, mis talle määrati 04.02. 2010.a. Pärnu MK Haapsalu kohtumaja poolt kohtuotsuse nr. 1-10- 896 järgi.
G.A vahetas katseaja jooksul töökohti viiel korral. Registreerimiste ajal hooldusalune selgitas, et olulised põhjused ei võimaldanud tal töötada alaliselt ühes ja samas töökohas pikka aega, kuna laps oli haige, tervis oli tal nõrk, maksti vähe jne. Seletuskirjas, mille hooldusalune kirjutas 14.04.2011.a. oli tema poolt selgelt lubatud ,et ta maksab kõik võlad tähtajaks, sest viimane töökoht * annab talle sellise võimaluse ja koos oma * abiga ajab G.A võlaasjad korda. Aga 02.06.2011.a. teatas Haapsalu politseijaoskonna väärteomenetleja komissar Urve Reitkam, et G.A jätkab inimestelt raha väljapetmist, kuna raha kantakse temaga seotud isikute arvetele. Järgmise registreerimise ajal 29.06.2010.a. ja kriminaalhooldaja puhkuse ajal 08.07.2010.a. helistas ametnik hooldusalusele ja hoiatas, et kui ta ei maksa kannatanutele määratud tähtajaks oma võlgu ära, siis tal tekivad probleemid. 27.07.2011.a. tõi hooldusalune G.A maksekorralduste koopiad, millistelt selgus, et hooldusalune maksis võlad ära kolmele kannatanutele, aga seda juba uuest nimekirjast, mille edastas kriminaalhooldajale väärteomenetleja pr. Urve Reitkam. G.A lubas kriminaalhooldusametnikule, et katseaja lõpuks, s.t. 03.08.2011.a. maksab ta ära võlad kannatanutele, mis olid talle määratud kohtu poolt 04.02.2010.a. - summas 792.14.eurot. Kuni tänase päevani ei ole seda tehtud.
Kriminaalhooldusalune G.A käis registreerimistel regulaarselt ja õigeaegselt. Vestluste ajal oli hooldusalusel iga kord kiire ja ametnik tegi talle selle kohta mitmel korral märkuse. Kui vestlus puudutas võlgade teemat, siis G.A põhjendas mittemaksmist töökoha vahetamisega ja antud hetkel rahade puudumisega. Sellega tekkis ametnikul arvamus, et oleks otstarbekas paluda kohtult katseaja pikendamist ühe aasta võrra. Kriminaalhooldaja on arvamusel, et G.A on võimeline uue katseaja jooksul heastama tekitatud kahju ja oma edaspidises elus elama seaduskuulekalt.
Pikendada katseaega kuni 1 aasta Määrata täiendavaid kohustusi - heastada kahju, G.A peab heastama tekitatud kahju kannatanutele, kes said tema poolt raha väljapetmise tõttu kannatada. Isiku majanduslik olukord ei ole võimaldanud tal seda teha 18 -kuulise katseaja jooksul. Oleks otstarbekam, kui hooldusalusel avaneks võimalus maksta oma võlad ära katseaega pikendades ja mitte kandma üheaastast reaalset vanglakaristust. Kohtu seisukoht Karistusseadustik (edaspidi KarS) § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) § 427 sätestab, et KarS § 74 lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KrMS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata.
Ärakiri 1-10-876 Kriminaalhooldusametnik on esitanud G.A suhtes erakorralise ettekande põhjusel, et G.A ei täitnud talle katseajaks määratud kohustust, ei hüvitanud kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju. Peale erakorralise ettekande esitamist esitas kriminaalhooldaja kohtule käsipostiga G.A töölepingu ja kaks maksekorralduse koopiat. Töölepingust nähtuvalt G.A töötab * (leping sõlmitud tähtajaliselt kuni 28.09.2011). maksekorraldustest nähtub, et G.A on kannatanule K.K ́le tasunud 17.08.2011 39.04 eurot ja kannatanu N.B`ile 18.08.2011 33,73 eurot. Kohtuotsusega mõisteti G.A-lt kannatanute kasuks välja 12396 krooni s.o 792,31 eurot alljärgnevalt: M T kasuks 5400 krooni s.o 345,12 eurot, E T kasuks 4000 krooni s.o 255,65 eurot, N B kasuks 528 krooni s.o. 33,74 eurot; N K kasuks 1300 krooni s.o 83,09 eurot, J G kasuks 558 krooni s.o. 35,66 eurot ja K K kasuks 611 krooni s.o 39,05 eurot. Seega on G.A 18-kuulise katseaja jooksul hüvitanud tema poolt kannatanutele kuriteoga tekitatud kahjust kannatanule N.B 33,73 eurot ja kannatanule K.K 39,04 eurot. Seega hüvitamata on kahju kogusummas 719,52 eurot. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtuvalt on G.A katseaja jooksul korduvalt töökohti vahetanud, Käesoleval ajal töötab *. Hoolimata pidevast töötamisest e täitnud G.A kohustust kannatanutele kahjusid tasuda, esimesed maksed hüvitamiseks tegi alles 17 ja 18.augustil. Kriminaalhooldaja leiab, et kui pikendada katseaega, siis G.A on võimeline kohustuse – hüvitada kahju, täitma. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et käesolevas olukorras ei ole otstarbekas vaatamata sellele, et G.A pooleteist aasta jooksul ei tasunud kannatanutele kahjusid, pöörata karistust täitmisele, sest augustis 2011 on ta kahele kannatanule kahju hüvitanud. Kahju hüvitamisele asumine näitab, et G.A on aru saanud, et kahju hüvitamise kohustus tuleb täita ja ta on asunud oma elu korraldama nii, et saab täita kohtuotsusega määratud kohustust. Kohus leiab, et ka kannatanute huvides on see, et neile saaks tekitatud kahju hüvitatud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et G.A-le kohtuotsusega määratud katseaega tuleb pikendada, et ta saaks täita kohustuse – hüvitada kannatanutele tekitatud kahju. Kohus pikendab katseaega 6 kuu võrra, mis peaks olema piisav aeg, et kohustus täita, samas ei jää kannatanutele kahju hüvitamine liialt venima. Hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele KarS § 74 lg 4 alusel. Kohus pikendab kohtuotsusega G.A-le määratud katseaega kuue kuu võrra ja määrab katseajaks kohustuse hüvitada kannatanutele kuritegude tekitatud hüvitamata kahju 719,52 eurot ning esitama kohustuse täitmist tõendavad dokumendid kriminaalhooldajale. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.