Kriminaalasi nr . 1 – 11-9107
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Kohtuistungisekretär
Jana Kaaver
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.august 2011. a Jõgeva
Kriminaalasja number
1-11-9107
Kriminaalasi
H. H. vastu esitatud süüdistus KarS § 215 lg.1 järgi süüdistatav: H. H. (isikukood XXX, elukoht XXX); emakeel-XXX, XXX, töökoht või õppeasutus- XXX, varem kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi kaks;
Menetlusosalised ja nende esindajad
Tõkend: elukohast lahkumise keeld; Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto; Kaitsja : vandeadvokaat Rein Napa, Advokaadibüroo Rein Napa OÜ Riia t. 4 Tartu 51004. Telefon 51 894 15, e-post: [email protected] Kohtuistungi toimumise aeg
18.august 2011. a
Juhindudes KrMS § 240, § 246, § 245, § 248 lg.1 p.5, § 249, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4, maakohus o t s u s t a s:
Süüdi tunnistada vangistust.
H. H. KarS § 215 lg.1 järgi ja
karistuseks mõista 3 (kolm) kuud
Kohaldada KarS § 74 lg 1 ja 3 sätteid ja määrata, et mõistetavat karistust ei pöörata täitmisele, kui H. H. 18 (kaheksateist)-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid : 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – XXX;
2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata H. H. katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend- elukohast lahkumise keeld jätta ära kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja H. H.*ult sundraha 417 eurot riigi tuludesse. Määrata vandeadvokaat Rein Napa (Advokaadibüroo Rein Napa OÜ Riia t. 4 Tartu 51004) tasu õigusabi eest kohtumenetluses summas 19.18 eurot. Mõista välja H. H.*ult riigi tuludesse tasu 57.56 eurot kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. Riigi õigusabi tasu ja kulud summas 86.12 eurot jätta riigi kanda. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmise riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab kohtuotsuse alusel advokatuur Sundraha ja menetluskulu (tasu õigusabi eest) tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-11-9107 sundraha ( menetluskulu). Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalasi on saabunud kohtule menetlemiseks kokkuleppemenetluses. Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut: ehkki esmakordselt kohtu all olev isik, on varem tema suhtes olnud kriminaalmenetluse lõpetamine ja materjali saatmine alaealiste komisjoni, mistõttu karistusest vabastamine ei olnud õigustatud. Arutati
rahalist karistust ja vangistust. Süüdistataval on iseseisev sissetulek, kuid seoses ka selle sündmusega lisandub väärteotrahv ja menetluskulud ehk rahalised kohustused on suured. Seetõttu soovis süüdistatav karistust vangistusena. Prokurör palub kohtuotsuse teha kokkuleppe alusel. H. H. kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi. Ta on kohe täisealiseks saamas ja soovib võtta siis üürikorteri. Perest eraldi elamine distsipliini ei halvenda. Rahalised kohustused on suured ja seetõttu soovib jääda kriminaalhooldusele. Palub otsuse teha kokkuleppe alusel. Süüdistatava H. H. kaitsja vandeadvokaat Rein Napa kinnitab, et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult, see on seaduslik ja süüdistatava huvides. Kaitsja palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse aluseks. Menetluskuludest palub kaitsja jätta riigi kanda selle osa, mis on seotud kaitsja sõitmisega Tartust õigusabi osutamise kohta Jõgevale. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et H. H. tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. selles, et tema 24.06.2011 kella 01.30 paiku Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas XXX maja ees võttis omavoliliselt ajutiselt kasutada R. S. ́ele kuuluva võõra vallasasja, s.o sõiduauto Ford Sierra registreerimismärgiga XXX sõites sellega Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas XXX külla. Seega H. H. pannes toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, pani toime KarS § 215 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtule esitatud kokkulepe seisneb järgmises: KarS § 215 lg1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg1,3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Kohtu hinnangul kokku lepitud karistus vastab teole ja süüdistatava isikule. Tegemist on esmakordselt kuriteo toime pannud isikuga, kuid samas nähtub kriminaalhooldaja ettekandest, et mõjutatavuse tõttu on kerge sattuma pahandustesse, mida üksi ei teeks. Ka käesolev süütegu on aset leidnud koos teistega alkoholi tarvitanuna. Toimikus on olemas kriminaalmenetluse lõpetamise määrus aastast 2009 H. H. suhtes ja materjal on saadetud alaealiste komijsoni kahe KarS § 263 p.1 järgi kvalifitseeritava teo tõttu. On kohtueelse menetluse kokkuvõte aastast 2006, milles KarS § 203 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises on osalenud lapseealine H. H..
Kohus leiab, et eriti olukorras, kus H.H. kavandab omaette elama asumist, on põhjendatud tema käitumise distsiplineerimine kriminaalhoolduse kohaldamise abil. Enne elukoha muutmist tuleb selleks kriminaalhooldajalt nõusolek saada. Menetluskuludeks on sundraha ja tasu kaitsja õigusabi eest. Kaitsja on esitanud taotluse, tuginedes Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiga kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” temale kaitsetasu määramise kohta kohtulikus menetluses: 1.osavõtt kohtuistungist- 1 pooltund, 15,98 eurot. Lisandub käibemaksukohustus 3,20 eurot. Toimikus on olemas sama päeva kohta riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus (tl.5051), millega on hüvitatud tasu 58.12 eurot ja (tl.19-21) 66.38 eurot menetlustoimingul osalemise eest. Tasu õigusabi eest kohtuistungil 19,18 eurot tuleb määrata. Kokku taotletud tasu 143.68 eurot. Kaitsja taotleb menetluskuludest selle osa riigi kanda jätmist, mis on seotud kaitsja liikumisega büroo asukohast Tartust õigusabi osutamise kohta Jõgevale. Selliseid kulusid ja tasu on kokku 86.12 euro ulatuses (s.h. käibemaks). Arvestades võimaluse puudumist saada õigusabi Jõgeval resideerivalt kaitsjalt, kuid kaitsja omamine on kohustuslik, jätab kohus kaitsja liikumisega seonduvad tasu ja kulud riigi kanda. KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Menetluskulud tuleb välja mõista süüdimõistetult H. H.*ult, kuna tal endal on püsiv ja piisav sissetulek. Kohtunik Ü.Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.