Kriminaalasi nr 1-11-9104
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. august 2011. a Kuressaare kohtumaja
Kriminaalasja number
1-11-9104 (11250100882)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Merje Raudla
Kriminaalasi
N.Z ’e süüdistusasi kuriteos KarS § 274 lg1 järgi kokkuleppemenetluses avalikul kohtuistungil
Prokurör
Svetlana Maripuu
Süüdistatav
N.Z , ik. xxx
Kaitsja
Vandeadvokaat Kersti Põld
Kriminaalasi nr 1-11-9104 vangistus üks (1) aasta seitse (7) kuud.
Kriminaalasi nr 1-11-9104 sundraha ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, lisandub täituri tasu Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus N.Z `t süüdistatakse selles, et tema 08.05.2011. a kella 16:45 paiku Saare maakonnas Kihelkonna vallas Kihelkonna alevikus kasutas vägivalda ametikohustusi täitva võimuesindaja piirivalvuri X Yu suhtes, keda lõi rusikaga vastu kätt ja tiris jõuga välja sõiduautost Mazda mille käigus sai X Y kehavigastusi: pindmised marrastused vasakul küünarvarrel ja parema põlve piirkonnas ning vasakul küünarvarrel nahaalune verevalum). Oma sellise tegevusega, mis seisnes võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemises seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani N.Z toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus N.Z `ele nõutud karistus: KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus kümme (10) kuud. KarS 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörata N.Z-i suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 08.04.2011 kohtuotsusega nr 1-10-14044 KarS § 121 alusel mõistetud karistus vangistus 9 (üheksa) kuud ja suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust vangistus kümme (10) kuud eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 (üheksa) kuu võrra, mõista liitkaristus vangistus 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud. Ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuule vangistusele vastab (365+7x30=575) ehk 575 vangistuspäevale vastab (575x2) 1150 (üks tuhat ükssada viiskümmend) tundi üldkasulikku tööd. 1150 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Kriminaalasi nr 1-11-9104 Süüdistatav N.Z andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse, iseloom ja olemus on arusaadavad. Üldkasuliku töö tegemisega on nõus. N.Z väljendas kahetsust toimepandu üle. Arvestades enda ja perekonna raske materiaalse olukorraga palub ennast osaliselt vabastada menetluskulu tasumisest riigituludesse. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Menetlusosalised kinnitasid, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab N.Z-i süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi. Ei ole esitatud. Asitõendid puuduvad. Tõkend – N.Z suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 11/, mis tuleb otsuse jõustumisel tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub N.Z-ilt kohtuotsusega välja mõistmisele riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 417,03 eurot (1,5 x278,02). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub samuti väljamõistmisele süüdistatavalt . N.Z-i kaitsja Kersti Põld on kohtule esitanud taotluse kaitsjatasu arvestamiseks 7 pooltunni eest summas 7x15.98=111.86, millele lisandub käibemaks (kriminaalmenetluse ja karistusõiguse normide kaitsealusele tutvustamine, konsultatsioon kriminaalmenetlusest, kriminaaltoimikuga tutvumine, kriminaaltoimikumaterjalide kaitsealusele tutvustamine, kokkuleppe läbirääkimistel osalemine ja kokkuleppe sõlmimine Lääne Ringkonnaprokuratuuris ning osalemine kohtuistungil). Tasumäär poole tunni eest on 15.98 eurot. Kuna Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ on käibemaksukohuslane lisandub käibemaks 20%, so.22.37 eurot. Kaitsja taotleb tasu käibemaksuga kokku tasu 134.23 eurot. Kohus peab kaitsja taotluse tasu arvestuse osas KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav N.Z puudub alaline töökoht, tema ülalpidamisel on üks alaealist last. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. N.Z-ilt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 417.03 EUR-i. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. N.Z on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et N.Z-i võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda.
Kriminaalasi nr 1-11-9104
Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.