Kriminaalasi nr 1-11-9093
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. august 2011. a Kuressaare kohtumaja
Kriminaalasja number
1-11-9093 (11250101363)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Merje Raudla
Kriminaalasi
Egert Kerson ’ i süüdistusasi kuriteos KarS § 263 p1 järgi kokkuleppemenetluses avalikul kohtuistungil
Prokurör
Svetlana Maripuu
Süüdistatav EGERT KERSON , ik. 38601284718
Kaitsja
Vandeadvokaat Andres Tamm
Kriminaalasi nr 1-11-9093 täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid:
Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse
Kriminaalasi nr 1-11-9093 Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus EGERT KERSON `t süüdistatakse selles, et tema tungis 22.06.2011 kella 16:30 ajal avalikus kohas Kuressaare linnas ilma põhjuseta kallale temale võõrale isikule x y’le ja peksis, lüües teda ühel korral jalaga näkku lauba- ja nina piirkonda, rusikaga viiel korral kukla piirkonda ja ühel korral rusikaga parema oimu piirkonda. Sellise tegevusega põhjustas Egert Kerson kannatanu x y’le tervisekahjustusena ninaselja keskel verevalumi, parema lõualiigese piirkonna turselise punetava ala, kukla piirkonna valulikkuse ja mõõduka verevalumi ja vasema teise ülemise lõikehamba küljest tüki lahti murdumise. Oma sellise tegevusega, mis seisnes rahu ja avaliku korra rikkumises, kui see on toime pandud vägivallaga, pani EGERT KERSON toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Prokuröri poolt kohtus Egert Kerson `ile nõutud karistus: KarS § 263 p1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 2 aastat ühes KarS § 75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Süüdistatav Egert Kerson andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Egert Kerson palub ennast osaliselt menetluskulu tasumisest vabastada ja võimalda menetluskulusid ositi tasuda. Temal puudub alaline töökoht ja ülalpidamisel on üks alaealine laps. Ta tunnistab oma süüd ja kahetseb toimepandut. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav.
Kriminaalasi nr 1-11-9093 Menetlusosalised kinnitasid, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab Egert Kerson süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Asitõendid puuduvad. Tõkend – Egert Kerson suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 11/, mis tuleb otsuse jõustumisel tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub Egert Kersonilt kohtuotsusega välja mõistmisele riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o. 417,03 eurot (1,5 x278,02). - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub samuti väljamõistmisele süüdistatavalt . Kaitsja Andres Tamm esitas kohtule kirjaliku taotluse riigiõigusabi tasu maksmiseks prokuratuuris kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemise ja kohtulikus menetluses osalemise eest järgmiselt: kriminaalasjaga tutvumine, menetlusliigi valik, arutluskaitsealusega, kokkuleppe sõlmimine prokuratuuris ja pooltund kohtus istungil – kokku 6 pooltundi ehk 6x15.98 eurot=95.88 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk 19.18 eurot. Tasu kokku koos käibemaksuga 115.06 eurot. Kohus peab kaitsja taotlust tasu arvestuse osas põhjendatuks. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav Egert Kersonil puudub alaline töökoht, tema ülalpidamisel on üks alaealine laps. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Egert Kersonilt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 417.03 EUR-i. Egert Kersoni 2010.aasta sissetulek oli kõigest 1085.73 eurot (tl.29). Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. Egert Kerson on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Egert Kersoni võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda.
Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.