Kohtulahend

-

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata B.I üldkasuliku töö tegemise ajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Välja mõista B.I-lt Kriminaalmenetluse seadustiku §173 lg.1 p.2 ja §176 lg.1 p.2 alusel sundtoomise kulu 23 (kakskümmend kolm) eurot

senti riigituludesse. Käesolevale kohtumäärusele on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetluse varasem käik Viru Maakohtu 09.04.2009 otsusega lühimenetluses mõisteti B.I süüdi KarS §266 lg.1 järgi ning karistati rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses, s.o. summas 3000 krooni, mida vähendati KrMS §238 lg.2 alusel 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks jäi B.I kanda rahaline karistus 40 päevamäära ulatuses, s.o. summas 2000 krooni. Kohtuotsus jõustus 28.04.2009. Eesti Vabariik (Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu) esitas 15.07.2011 Viru Maakohtule avalduse, milles palus B.I-le mõistetud rahaline karistus asendada. Avalduse kohaselt algatati täitemenetlus võlgniku suhtes 16.09.2009, kuid käesoleva ajani ei ole võlgnik rahalise karistuse summat tasuma asunud. Kohtutäitur kontrollis võlgniku vara registrites ja talle teadaolevatel andmetel vara võlgnikul puudub või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgnikul on 127,82 euro ulatuses tasumata riiginõudeid.

Maakohtu 27.07.2011 istung Maakohtu istungile avalduse esitaja ja süüdimõistetu ei ilmunud. Maakohus rahuldas prokuröri abi taotluse ja järgmisele kohtuistungile sundtoomist.

kohaldas süüdimõistetu suhtes

Maakohtu 09.08.2011 istung Maakohtu istungile avalduse esitaja ei ilmunud. Süüdimõistetu Aivar ööpik seletas maakohtu istungil, et avalduses esitatu on õige, ta ei ole rahalise karistuse summat tasuma asunud, kuna puudub raha. Enda elatamiseks teeb ta vaid juhutöid ning regulaarset ja püsivat sissetulekut ei oma. Realiseerimiskõlblikku vara ta ei oma, talle kuulub vaid tädi maja ümbruses asuv aiamaa. Samuti seletas süüdimõistetu, et ta on nõus tegema rahalise karistuse asemel üldkasulikku tööd Mäetaguse Vallavalitsuse juures. Prokuröri abi Sergei Travnikov leidis maakohtu istungil, et Eesti Vabariigi avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning palus B.I-le mõistetud rahaline karistus 40 päevamäära ulatuses asendada üldkasuliku tööga 26 tundi tegemise tähtajaga 1 kuu. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et Eesti Vabariigi avaldus on põhjendatud. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et võlgnik B.I oli 09.04.2009 süüdi mõistetud ja karistatud rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses, s.o. summas 2000 krooni (t.l.88-89). Kohtuotsus jõustus 28.04.2009. Nagu nähtub maakohtule esitatud avaldusest ja sellele lisatud materjalidest ning võlgniku seletustest maakohtu istungil, ei ole võlgnik rahalise karistuse summat tasuma asunud ja käesolevaks ajaks on tasumata kogu rahalise karistuse summa 40 päevamäära ulatuses, s.o. summas 2000 krooni. Vastavalt Karistusseadustiku §70 lg.1 kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga sama seadustiku §69 sätestatud korras. Tulenevalt eeltoodust kuulub kohtutäituri avaldus rahuldamisele ja rahaline karistus tuleb asendada. Võlgniku seletuste kohaselt maakohtu istungil ei ole tal pidevat ja regulaarset tööd ning seega ka sissetulekut. Asja materjalide kohaselt jõustus kohtuotsus võlgnikule rahalise karistuse määramiseks 28.04.2009, seega üle 2 aasta tagasi, ka täitemenetluse algatamisest on möödunud juba peaaegu 2 aastat. Võlgnik ei ole mõistetud summat

tasunud ja kuni käesoleva ajani on kohtuotsust lõplikult täitmata. Igale kuriteole peab järgnema karistus ja kuna võlgnik ei ole ilmselgelt valmis karistusena mõistetud rahalist karistust tasuma, tuleb see asendada. Vastavalt Karistusseadustiku §70 lg.2 vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. Eeltoodu alusel vastab rahalisele karistusele 40 päevamäära vangistus 13 päeva. Vastavalt Karistusseadustiku §69 lg.1 võib kohus asendada vangistuse üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Eeltoodu alusel vastab 13 päevale vangistusele 26 tundi üldkasulikku tööd. Vastavalt Karistusseadustiku §69 lg.3 määrab kohus üldkasuliku töö mõistmisel selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada 24 kuud. Maakohus määrab süüdimõistetule 26 tunni üldkasuliku töö tegemise ajaks 1 kuu. Vastavalt Karistusseadustiku §69 lg.4 peab süüdimõistetu üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt sama seadustiku §75. Maakohus juhindus määruse tegemisel eeltoodust, Karistusseadustiku §69, §70, §75 lg.1 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §432 lg.3, §383, §384, §386 ja §387.

Anne PALMISTE / allkiri / Kohtunik Ärakiri õige / allkirjastatud digitaalselt / Marge Ojaäär Vanemistungisekretär

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.