Kohtulahend

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

E.N-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 29.01.2011 ja 11.02.211 toime pannud vargusi, mille eest teda on karistatud väärteokorras, 21.07.2011 kella 12.50 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Elvas Kesk tn 1 asuvast Rimi Eesti Food AS-i kauplusest Elva Säästumarket ühe 0,5 liitrilise pudeli viina Beloff väärtusega 3.95 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kaupluse turvatöötaja sekkumise tõttu ning kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. Sellega pani E.N toime KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Tsiviilhagi ei ole Rimi Eesti Food AS-i poolt esitatud, kuna kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul Kokkulepe KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 30 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 21.-22.07.2011 s.o 2 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks E.N-ile mõista 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada E.N-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis ümberarvestatuna teeb 56 tundi (28 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 6 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. E.N tuleb süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1, 2 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole. Süüdimõistetu kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks 1 pooltunni eest summas 19,18 eurot, sealhulgas käibemaks 3,2 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot). Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565 lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra. Samuti on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 38,36 eurot ja kohtumenetluses 19,18 eurot, kokku 57,54 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. E.N ei tööta, tema ülalpidamisel on 4 alaealist last. Pere sissetulekuks on toetused 139 eurot kuus. Sissetulekute vähesuse tõttu käib kõigi menetluskulude hüvitamine ilmselgelt E.N-ile üle jõu, mistõttu kohus peab põhjendatuks jätta riigi õigusabi kulud riigi kanda. E.N ei ole võimeline ka vähendatud menetluskulusid korraga tasuma. Kohus leiab, et majanduslikust olukorrast tulenevalt tuleb KrMS § 423 ja 424 alusel anda E.N-ile võimalus tasuda menetluskulusid ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.