1-11-8144/3 - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Süüasi on saabunud menetlemiseks kokkuleppemenetluses. Prokurör esitas kohtule suulise taotluse asja arutamiseks kiirmenetluses ja andis üle kriminaalasja materjali. Kohtunik kontrollis kriminaalasja materjali hulgas kohtualluvust määrava alusega KrMS § 24 lg.1 järgi- et tegu on toime pandud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja tööpiirkonnas. Kohtule on esitatud kiirmenetluse protokoll ja selle juurde KrMS § 2562 lg.3 alusel lisatud KrMS § 245 andmed. Prokurör põhjendab asja lahendamist kiirmenetluses ja selgitab peetud läbirääkimiste kulgu. Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut. Isik on karistatud samaliigilise teo eest mitmendat korda, kuid siiski on viimane otsus aastast 2007. Süüdistatava sõnade järgi ei olnud tal kavatsust sõita pikemalt kui auto ümberpaigutamiseks vajalik ehk 400 meetrit. Seega oht ei oleks olnud kestev. Asja on olnud võimalik menetleda kiirmenetluses, isik on tunnistanud oma süüd. Need asjaolud olid aluseks, miks on prokurör pidanud võimalikuks kohaldada tingimuslikku karistust selle asendamisega üldkasuliku tööga. Juus on väitnud, et ta soovib Soomest tulla ära Eestisse ja nii ongi tal võimalik teha tööd Eesti riigi heaks. Kuna juhtimisõigus puudub, ei saa lisakaristust rakendada. Prokurör palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse tegemise aluseks. Marko Juus kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi. Ta on käinud aastaid Soomes tööl ja üldkasuliku töö tegemine on tal enda jaoks hea põhjendus, et Soomest ära tulla. Kui kogu aeg pere juurest eemal olla, siis on ka alkoholitarvitamine Eestisse tulles kerge tulema. Ta võib teha mistahes tööd, saab kõigega hakkama ja on valmis seda tööd Eestis tegema. Tal oli kavatsus ka juhtimisõigust tagasi taotleda, kuid ei ole veel jõudnud. Kohtuotsus tuleks teha kokkuleppe alusel. Süüdistatava Marko Juus kaitsja advokaat Heiki Kuningas kinnitab, et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult ja seaduslikult. Isikul ei olnud rooli istudes tahet liiklusohtlikku olukorda luua. Palub kohtuotsuse tegemisel kokkuleppe aluseks võtta. Sundraha vähendada poole võrra. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et Marko Juus tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. selles, et tema olles alkoholijoobes ( ühes liitris väljahingatavas õhus 1,56 mg/l alkoholi ), juhtis 10.07.2011.a. kell 01.30 ajal Jõgevamaal Põltsamaa linnas Tartu maanteel mootorsõidukit Chrysler reg.nr.47 ZHX. Seega pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo;

5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha. Kohus on seisukohal, et on olemas kiirmenetluse kohaldamise alused- isikut kahtlustatakse teise astme kuriteos, kõik tõendamiseseme asjaolud on selged ja nende kohta on kogutud vajalikud tõendid. Seetõttu saab asjas teha kohtuotsuse KrMS § 2565 lg.1 p.2 alusel. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Kohtu hinnangul kokku lepitud karistus (1 aasta 3 kuud vangistust) vastab teole ja oma kestusega arvestab ka varasemaid samalaadilisi rikkumisi. Varasema kohtuotsusega määratud katseaeg on lõppenud. Tegemist on kolmanda samalaadse rikkumisega, mis võiks kaasa tuua reaalse vangistuse, nn. Šokivangistusi on juba kohaldatud. Kokkuleppe sõlmimisel on peetud võimalikuks asendada vangistus üldkasuliku tööga. Süüdistatav on nõus üldkasuliku töö tegemisega. Üldkasulik töö tähendab aktiivset tegevust kriminaalhooldaja järelevalve all ja süüdimõistetule on selgitatud töö tegemata jätmise või määratud graafiku järgi mittetegemise tagajärgi. Vangistuse asendamine üldkasuliku tööga tähendab süüdimõistetule piiranguid ja kitsendusi ja selle mõju uute süütegude toimepanemisest hoidumiseks võiks olla lähedane vangistuse mõjule. Seetõttu kohus nõustub sõlmitud kokkuleppega. Abinõude rakendamine alkoholist loobumiseks ei ole süüdimõistetu väitel vajalik. Menetluskuludeks on sundraha ja tasu kaitsja õigusabi eest. Sundraha vähendab kohus KrMS § 2565 lg.2 alusel 209 euroni. Kaitsja on esitanud taotluse, tuginedes Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiga kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” temale kaitsetasu määramise kohta kohtulikus menetluses: 1.osavõtt kohtuistungist- 1 pooltund, 15,98 eurot. Lisandub käibemaksukohustus 3,20 eurot. Toimikus on olemas sama päeva kohta riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus (tl.20,21 ja tl.28-30), millega on hüvitatud tasu ja kulud 85,25 eurot menetlustoimingutel osalemise eest. Tasu õigusabi eest kohtuistungil 19,18 eurot tuleb määrata. Kokku taotletud tasu 104.43 eurot, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista.