Kohtulahend

Lugeda antud karistusest kantuks süüdimõistetu G.R-i poolt tehtud üldkasulik töö 400 tunni ulatuses (200 päeva vangistust), ärakandmisele kuulub 2 (kaks) kuud ja 8 (kaheksa) päeva vangistust. Valida G.R-ile tõkend – vahistamine ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Karistuse kandmise tähtaega arvestada alates 17.06.2011.a. Edasikaebamise kord Määruse peale võib kümne päeva jooksul arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Maakohus tuvastas Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 27.08.2009.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-13018 tunnistati G.R süüdi KarS § 212 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 6 (kuus) kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati käesolevas asjas mõistetavat karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.03.2006.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa- 2 (kahe) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 536 tundi (236 päeva vangistust). KarS § 69 lg 3 alusel tuleb üldkasulik töö teha 24 kuu jooksul. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 27.08.2009.a kohtuotsus jõustus 04.09.2009.a. 08.06.2011.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja läbivaatamiseks erakorraline ettekanne nr 33730 G.R-i suhtes ettepanekuga pöörata G.R-ile mõistetud karistus täitmisele KarS § 69 lg 6 järgi arvestades seda, et ta täitis 378 tundi ÜKT-d. On jäänud täitmata 158 tundi ÜKT-d (2 kuud 19 päeva vangistust). Erakorralisest ettekandest nähtub, et G.R hoidub ÜKT täitmisest kõrvale. Ta ei täitnud temale kohtu poolt määratud 536 tundi ÜKT-d täielikult. Seisuga 07.06.2011.a G.R täitis 378 tundi ÜKT-d. Samuti rikkus ta KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet – ilmuda kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. G.R ei ilmunud kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta 16.11.2009.a, 04.11.2010.a, 19.05.2011.a, 06.06.2011.a. Enda poolt 31.05.2011.a kirjutatud seletuses isik seletas, et ei täitnud ÜKT-d, kuna ta on töövõimetu 50%. On valmis kandma karistust kinnipidamisasutuses. G.R tuli esimesele registreerimisele 23.09.2009.a. Temale seletati katseaja kontrollnõudeid, ÜKT täitmise korda ja tingimusi, nende mittetäitmise tagajärgi. Katseaja jooksul G.R mitu korda rikkus katseaja kontrollnõudeid – ei ilmunud registreerimistele kriminaalhooldusametniku juurde ilma mõjuva põhjuseta: 16.11.2009.a, 04.11.2010.a, 19.05.2011.a, 06.06.2011.a. Temaga oli koostatud mitu ÜKT tegemise ajakava, mille alusel ta täitis ÜKT-d järgmistes töökohtades: KÜ Daumani 16, KÜ Kreenholmi 3, KÜ Kangelaste 10B, KÜ Tiimani 15,17, KÜ Daumani 5, KÜ Rakvere 87, Narva Linnavalitsus, KÜ Vahtra 4,6, KÜ Raudsilla 10, KÜ Tallinna mnt 25/27, lasteaed „Tareke“, KÜ Tiimani 6, KÜ Kerese 36. Kuna G.R ei täitnud mitu korda ÜKT tunde ilma mõjuva põhjuseta vastavalt koostatud ÜKT tegemise ajakavadele, siis temale oli tehtud kaks kirjalikku hoiatust – 20.07.2010.a ja 15.11.2010.a. Viimane ÜKT tegemise ajakava oli 2(4)

koostatud 26.04.2011.a, kuid Alexander jälle ei täitnud täielikult ÜKT-d vastavalt koostatud ÜKT tegemise ajakavale. Samuti kuna ta ei ilmunud registreerimisele 19.05.2011.a, siis kriminaalhooldusametnik teostas 20.05.2011.a tema kodukülastuse ja selgitas välja, et kriminaalhooldusalusel on mingid allergianähtused näol, mis põhjusel ta ei ilmu ÜKT töökohale ja kriminaalhooldusametniku juurde. Kriminaalhooldusametnik hoiatas teda ette, et ta peab pöörduma arsti poole ja esitama kriminaalhooldusametnikule vastava tõendi, et ta ei saa täita füüsilist tööd, kuid G.R ei esitanud kriminaalhooldusametnikule mingit tõendit. Ta kirjutas 31.05.2011.a seletuses, et ei saa täita ÜKT-d vastavalt koostatud ÜKT tegemise ajakavadele, kuna ta on töövõimetu ning on valmis kandma karistust vanglas. Pärast seda ta jälle ei ilmunud registreerimisele 06.06.2011.a kriminaalhooldusametniku juurde. Seisuga 07.06.2011.a G.R täitis 378 tundi ÜKT-d. Arvestades ülaltoodud ja seda, et ÜKT täitmiseks oli antud kriminaalhooldusalusele üsna pikk aeg, kuid ta ei kasutanud seda otstarbekohaselt, siis kriminaalhooldusametnik tegi kohtule ettepaneku: pöörata G.R-ile mõistetud karistus täitmisele KarS § 69 lg 6 järgi arvestades seda, et ta täitis 378 tundi ÜKT-d. Täitmata on jäänud 158 tundi ÜKT-d (2 kuud 19 päeva vangistust). Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil palus kriminaalhooldusametnik pöörata G.R-ile Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 27.08.2009.a kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusalune G.R nõustus karistuse täitmisele pööramisega. Prokuröri abi leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne G.R-i suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. On alused kohtuotsuse täitmisele pööramiseks. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud üle menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek G.R-i suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 6 alusel kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune G.R ei täida temale kohtu poolt määratud ÜKT tunde. Ta täitis 400 ÜKT tundi, on jäänud täitmata 136 ÜKT tundi. Samuti kriminaalhooldusalune G.R rikkus kohtu poolt määratud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele. Ta ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta 16.11.2009.a, 04.11.2010.a, 19.05.2011.a, 06.06.2011.a. Seega on olemas alused vangistuse täitmise pööramiseks. Kohus arvestab ka seda, et G.R on nõus vangistuse täitmisele pööramisega ning seda, et talle oli tehtud kriminaalhooldusametniku poolt kaks kirjalikku hoiatust 20.07.2010.a ja 15.11.2010.a, kuid vaatamata sellele, ei teinud ta ära talle mõistetud üldkasuliku töö tunde. Ühtegi arstitõendit, mis kinnitaks seda, et tal oli olemas mõjuv põhjus üldkasuliku töö mittetegemiseks ja kriminaalhooldusosakonda registreerimisele mitteilmumiseks, ta esitanud ei ole. 3(4)

Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut, G.R-i seletusi ja seisukohta, on kohus veendunud, et G.R hoidus tahtlikult käitumiskontrolli teostamisest ja üldkasuliku töö täitmisest kõrvale. Kohus leiab, et kriminaalhoolduse edasi teostamine G.R-i suhtes ei ole otstarbekas, kuna ta enda väitel on ta võimeline tegema vaid kergemat tööd. Seega KarS § 69 lg 6 alusel tuleb pöörata Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 27.08.2009.a kohtuotsusega nr 109-13018 mõistetud karistus, 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, täitmisele. Kuna G.R on jäänud täitmata 136 ÜKT tunde ning kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega, siis ärakandmisele kuulub 68 päeva (2 kuud ja 8 päeva) vangistust. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 428, 432 lg 3. Mari-Liis Avikson Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.