Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
16.06.2011, Rakvere kohtumajas
Kriminaalasja number
1-08-10699
Kohtunik
Anu Ammer
Sekretär
Virve Roots
Kriminaalasi
O.M süüdistuses KarS § 113 järgi
Menetlustoiming
O.M karistuse kandmisest vabastamise ja psühhiaatrilise sundravi kohaldamise otsustamine
Prokurör
Sirje Merilo
Ekspert
Kadri Andresen
Kaitsja
Argo Küünemäe
Süüdimõistetu
O.M, , isikukood xxx, kannab karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 11.02.2009 otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-08-10699 - 8 aastat vangistust. Asukoht: xxxx
Asja läbivaatamine
14.06.2011, avalikul kohtuistungil
Juhindudes KrMS § 425 lg 2; § 432 ja KarS § 86 lg 1, kohus määras:
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Tuvastatud asjaolud Viru Maakohtu 11.02.2009 kohtuotsusega mõisteti O.M süüdi KarS § 113 ja karistuseks mõisteti 8 aastat vangistust. Xxxx esitas kohtule taotluse, milles palus määrata O.M-ile kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Taotluses on viidatud asjaolule, et isik on desorienteeritud ajas. Kohas ja situatsioonis orienteerub osaliselt. Enese isiku kohta annab kummalisi ja ebausutavaid andmeid. Meeleolu lamedalt kõrgenenud, kohatult naljatlev ja sekkuv. Esinevad mõttekäigu sisulised ja vormilised häired: hüplev teemadevalik, seostamatus, kohati „sõnasalat“. Kirjeldab ennast kui eriliste võimete ja erilise kuulsuse ja rikkusega isikut, enesega seotud seiklused on fantastilise sisuga ja ebausutavad, kõrgelennulised. Hõivatud joonistamisest. Joonistustes stereotüüpsed ebareaalsed tegelased, oma piltide kohta arusaadavaid seletusi ei anna, teeb üksikuid, tavamõistes seoseta vihjeid. Käitumises vihjeid meelepetetele ei esine, automatisme ei avalda. Kirjalike avalduste põhjal ei ole kooliharidus põhikooli tasemel, kirjutab vigadega, mõistete kasutamine omapärane. Kriitikavõime puudub: suhtlemisel familiaarne, väidab, et inimesed tunduvad talle sugulased. Elab omas maailmas, vangla situatsioonist end häirida ei lase. Varasemalt on esinenud ärrituvust ja agressiivsust reaktsioonina kriitikale. Intellekt ei ole käesolevalt psühhoosi tõttu hinnatav. On tekkinud kahtlus, kas O.M on oma vaimse seisundi tõttu võimeline mõistma karistuse sisu ja kas ta on suuteline karistust kandma. Kuna teadaolevalt on O.M tegemist esmase psühhootilise seisundiga, siis tuleb kaaluda võimalust määrata tema suhtes kohtupsühhiaatriline ekspertiis psühhiaatrilise diagnoosi täpsustamiseks ja vajadusel sundravile suunamiseks. Viru Maakohtu 28.04.2011. kohtumääruse alusel teostasid EKEI kohtupsühhiaatriaeksperdid Kadri Andresen ja Siim Kail läbi ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi ja eksperdid andsid lähtudes kriminaalasja toimikus ja uuritava haiguslugudes olevatest andmetest arvamuse, et O.M esinevad kerge vaimne alaareng lapseeast ja alkoholisõltuvus, mis on põhjustanud sotsiaalset toimetulematust ja korduvaid süütegusid. Temal on anamneesis mitmeid peatraumasid ning pikaajaline alkoholintoksikatsioon on põhjustanud intellektis tagasilangust. O.M esineb psühhootiline häire alates 2009. aasta detsembrist. See väljendub sügavates mõttekäiguhäiretes, episoodiliselt esinevates tajumishäiretes ja käitumis- ja emotsionaalsetes häiretes. Arvestades teadaolevaid võimalikke orgaanilise ajukahjustuse faktoreid saab temal diagnoosida psühhootilise häirena orgaanilist luululist psühhoosi (haiguste klassifikatsioonikood F06.2). Kaasuvate haigustena saa diagnoosida kerget vaimset alaarengut (haiguste klassifikatsioonikood F70) ja lisandunud polüetioloogilist dementsust (haiguste klassifikatsioonikood F02.8) ning alkoholisõltuvust, kaine kontrollitud keskkonnas (haiguste klassifikatsioonikood F10.21). Eeltoodu alusel andis eksperdid arvamus, et lembit O.M esinevad psüühikahäired, mille tõttu tema ei ole võimaline kandma karistust ja vajab psühhiaatrilist sundravi. Kohtu seisukoht KrMS § 425 lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu on jäänud pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne
karistuse täielikku ärakandmist vaimuhaigeks või nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramata jätmise või karistuse kandmisest vabastamise määruse. Sellisel juhul kohaldab täitmiskohtunik süüdimõistetule karistusseadustiku § 86 sätestatud psühhiaatrilist sundravi. KarS § 86 lg 1 kohaselt, kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis või kui ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist jäänud vaimuhaigeks, nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, samuti kui tal on eeluurimise või kohtus asja arutamise ajal tuvastatud nimetatud seisundid, mis ei võimalda kindlaks teha tema vaimset seisundit õigusvastase teo toimepanemise ajal ning ta on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab ravi, määrab kohus talle psühhiaatrilise sundravi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt annab paragrahvi lõikes 1 nimetatud ravi sellekohase loaga psühhiaatriaasutus. KarS § 86 lg 3sätestab, et psühhiaatrilist sundravi kohaldatakse kuni isiku tervenemiseni või isiku ohtlikkuse äralangemiseni. Ravi lõpetamise määrab kohus. Kohus on seisukohal, et tulenevalt ekspertide arvamusest ei ole O.M oma tervisliku seisundi tõttu võimeline edaspidi karistust kandma ja ta tuleb Viru Maakohtu 11.02.2009 kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse kandmata osa ärakandmisest vabastada ning allutada sundravile kuni tervenemiseni või isiku ohtlikkuse äralangemiseni. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
/allkiri/
Anu Ammer
/allkirjastatud digitaalselt/
Lea Herne
Kohtumäärus jõustus 28. juunil 2011. a. Nooremreferent
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.