Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 16.06.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number: 1-10-17046/23
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Lühimenetlus
Kuulutamise aeg: 16.06.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1126

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-10-17046/18Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja19.04.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-10-17046

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16.juuni 2011. a., kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-10-17046

Kohtukoosseis

Meelika Aava, Ivi Kesküla, Malle Preimer

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. aprilli 2011. a kohtuotsus L.O süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav L.O

RESOLUTSIOON

1) Harju Maakohtu 19. aprilli 2011. a otsus L.O-lt menetluskulude väljamõistmise osas jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 2) Jätta L.O apellatsioon, milles ta vaidlustab talle mõistetud karistust, kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Menetluskulude osas on ringkonnakohtu määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 19. aprilli 2011. a otsusega lühimenetluses tunnistati L.O süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 10 kuud vangist, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud 20 päeva vangistust. Karistusest loeti kantuks 6 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus 6. aprill 2011. a. L.O-lt mõisteti välja riigituludesse menetluskuludena sundraha 417,03 eurot ja määratud kaitsja tasu 287,63 eurot.

4.Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumäärusega või kohtuotsusega. KrMS § 189 lg 3 kohaselt, juhul kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15 peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Ülaltoodust lähtudes kuulub antud apellatsioon menetluskulude osas lahendamisele kui määruskaebus menetluskulude peale, mida süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus esitada ka lühimenetluses ja mis eraldi menetluskulusid kaasa ei too. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ning kaitsja määruskaebuse väidetega leiab, et ringkonnakohtule esitatud taotlus L.O-lt välja mõistetud sundraha vähendamiseks rahuldamisele ei kuulu, sest selleks puudub seaduslik alus. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 järgi on menetlusku süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohtukolleegium tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ega ka apellatsioonist ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et L.O esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Apellandi väide, et temalt välja mõistetud sundraha hüvitamiseks puudub raha, ei ole aluseks sundraha vähendamiseks. L.O on end ise oma mõtlematu ja vastutustundetu käitumisega sellisesse olukorda asetanud. Ta pidi möönma, et kuritegude menetlemisega kaasnevad kulud ning kahjud kuuluvad tasumisele seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Eelnevat arvestades on kohtukolleegium seisukohal, et L.O-lt on menetluskulud seadusele tuginedes välja mõistetud. KrMS § 424 näeb ette, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega ajatada kuni 1 aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegade kaupa. Sama kehtib menetluskulude kohta. Kui süüdistatav L.O leiab, et tal on mõjuv põhjus menetluskulude tasumise ajatamiseks, siis on tal õigus pöörduda vastavasisulise avaldusega elukohajärgse maakohtu täitmiskohtuniku poole. Ringkonnakohtu pädevusse menetluskulude ajatamine ei kuulu.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et põhjendamatuna tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks (3-1-155-07, 3-1-1-96-09, 3-1-1-120-09). Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtumääruses nr 3-1-55-07 märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb. Kohtukolleegium märgib, et käesoleva kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning L.O ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi. Kuriteo toimepanemise asjaolude kohta L.O ütlusi anda ei soovinud. Seega oli esimese astme kohtus tagatud L.O õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Apellatsioonides ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on L.O-le karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut so arvestanud süü suurust, karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest. Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevat silmas pidades on kohus õigustatult oma otsuses märkinud, et L.O on varem kriminaalkorras kaheksa korda karistatud, seda nii reaalse kui tingimusliku vangistusega. Ta on katseajal toime pannud uusi kuritegusid, mistõttu mõistetud karistusele on KarS § 65 lg 2 alusel liidetud eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa. Seega on ilmne, et kriminaalhooldus tema suhtes karistuse eesmärke ei täida. Lisaks sellele on teda korduvalt karistatud väärteomenetluse korras narkootiliste ainete tarvitamise eest, mille eest määratud rahatrahvid on tasumata. KarS § 69 kohaselt on lisaks üldkasuliku töö tegemise kohustusele süüdimõistetul kohustus järgida kontrollnõudeid ning täita talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-75 sätestatule. Kuna L.O on oma käitumisega näidatud, et ta ei suuda kriminaalhoolduse all viibides kontrollnõudeid ja kohustusi täita, siis ei pea kohtukolleegium võimalikuks talle mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et L.O-le mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on L.O apellatsioon karistuse mõistmise osas ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle läbi vaatamata.