Kohtulahend

Põhjendused. Tartu Maakohtu 03.12.2010. a otsusega tunnistati süüdi R.Z KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. R.Z tunnistati süüdi ka KarS § 25 lg 1, 2, 4 - § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ning mõisteti karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti R.Z-i liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 27.–29.03.2009. a ning 02.12.2009.a -04.05.2010.a, s.o 5 (viis) kuud ja 6 (kuus) päeva ning mõista R.Z-i kandmisele kuuluvaks karistuseks 10 (kümme) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima Tartu Maakohtu 23.11.2010. a otsusega mõistetud karistus 5 (viie) kuu vangistuse suurendamise teel mõisteti R.Z-i liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel ei pööratud mõistetud vangistust osaliselt täitmisele. R.Z-i ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrati 5 (viis) kuud vangistust, mille kandmise algust arvestati alates 12.07.2010. a. 10 (kümne) kuu ja 24 (kakskümne nelja) päeva pikkust vangistust ei pööratud täitmisele, kui R.Z ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal nõuetekohaselt KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 1, 2, 4 alusel määratud kontrollkohustusi. KarS § 75 lg 2 p 1, 2, 4 alusel määrati R.Z-ile katseajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; - heastada kuriteoga tekitatud kahjusid igakuiselt vähemalt 500 (viiesaja) krooni [32 (kolmekümne kahe) euro] ulatuses alates veebruarist 2011.a; - otsida endale töökoht ja asuda tööle 1 (ühe) kuu jooksul arvates osalise karistuse ärakandmisest. KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest 03.12.2010.a. Kohtuotsus jõustus 13.05.2011. a Tartu Ringkonnakohtu otsusega. Kriminaalhooldusametnik taotleb katseaja pikendamist. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, kriminaalhooldusalune ei heasta kahju ja ei ole otsinud määratud ajaks töökohta. Tartu Maakohtu 03.12.10 otsus saabus kriminaalhooldusosakonda täitmisele 20.05.11. a. R.Z on rikkunud temale täitmiseks määratud kontrollkohustusi. R.Z ei ole asunud kuriteoga tekitatud kahjusid hüvitama. Ametnikule esitatud tähtajalise (05.04.11 kuni 31.07.11) töölepingu nr 655 kohaselt vormistati R.Z tööle AS L.M.P tsehhi meistrina. Hooldusaluse sõnul töötas ta eeltoodud firmas ca kolm nädalat. Jätkuv tööl käimine ei olnud võimalik, kuna puudus transport, mis oleks võimaldanud kinni pidada vahetustega töö graafikust. 31.05.11 antud seletuskirjas põhjendas R.Z kahjude hüvitamise kohustuse rikkumist järgmiselt: "Alates veebruarist ei olnud mul võimalik maksta, sest mul ei olnud algul tööd. Ja tööd oli väga raske saada, sest et olen karistatud varguste eest. Ja iga töökoht teeb tausta uuringu. Kõik töökohad peale ühe ütlesid mulle ei. Aga kuna peale ühe, kes mulle ei öelnud ei sobinud mulle, sest töö oli kahes vahetuses ja mul ei olnud võimalik kuidagi koju saada." 10.06.11 antud seletuskirjas täpsustab hooldusalune tööle asumise kohustuse mittetäitmist järgnevalt: "Vabanesin vanglast 10.11.10. a. Aga peale vabanemist ei olnud mul võimalik tööle asuda, sest keegi ei võtnud tööle kuna olin karistatud varguste eest ja iga tööandja teeb tausta uuringu. Aga lõpuks sain tööle 05.04.11 AS L.M. tänu oma isale kes tundis tööandjat. Töötasin AS L.M. 3 nädalat, aga siis pidin töölt lahkuma kuna töö läks 2 vahetusse. Ja mul ei olnud võimalik enam tööl käija, sest et ma ei oleks töölt enam kuidagi koju saanud." Esimene kohtumine hooldusalusega toimus 31.05.11.a.. Erakorralise ettekande esitamise ajaks on läbi viidud kaks registreerimist. Riskihindamine ja hoolduskava on koostamisel. 2(2)