Kohtulahend

Süüdi tunnistada ALGIS A.I KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses 09.-11.01.2011 viibitud 3 päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 7 (seitse) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada Algis A.I-le karistuseks mõistetud 7 kuud 27 päeva vangistust 474 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 474 tundi üldkasulikku tööd ära teha 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu jooksul.

KarS § 69 lg 4 alusel on Algis A.I üldkasuliku töö tegemisel kohustatud täitma KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Algis A.I suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse Algis A.I esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest.

Süüdi tunnistada A.I KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses 09.-11.01.2011 viibitud 3 päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 7 (seitse) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada A.I-le karistuseks mõistetud 7 kuud 27 päeva vangistust 474 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 474 tundi üldkasulikku tööd ära teha 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu jooksul. KarS § 69 lg 4 alusel on A.I üldkasuliku töö tegemisel kohustatud täitma KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

A.I suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse A.I esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Gubas Beksilt riigituludesse menetluskuludena: • 38 eurot 35 eurosenti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 126-127; KrMS § 175 lg 1 p 4), • 19 eurot 18 eurosenti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4), • 417 eurot 03 eurosenti sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2). KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Algis A.I-lt riigituludesse menetluskuludena: • 93 eurot 98 eurosenti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 135-136; KrMS § 175 lg 1 p 4), • 74 eurot 81 eurosenti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4), • 417 eurot 03 eurosenti sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2). KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista A.I-lt riigituludesse menetluskuludena: • 57 eurot 52 eurosenti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 118; KrMS § 175 lg 1 p 4), • 19 eurot 18 eurosenti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4), • 417 eurot 03 eurosenti sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2). Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „ , 1-11-6096, menetluskulu“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „ , 1-11-6096, menetluskulu“, või - pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „ , 1-11-6096, menetluskulu“. Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Advokaat Anu Pärteli kaitsjatasutaotlus rahuldada ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo In Jure kasuks 19 eurot 18 eurosenti (summa on koos käibemaksuga) advokaat Anu Pärteli süüdistatav Gubas Beksi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest (Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord, punktid 17,18,2).

Advokaat Nikolai Kõivu kaitsjatasutaotlus rahuldada ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Nikolai Kõiv (asukoht Viljandis, Tallinna 2) kasuks 74 eurot 81 eurosenti (summa on koos käibemaksuga) advokaat Nikolai Kõivu süüdistatav Algis A.I kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest (Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord, punktid 17,18,53,54,47 p2, 2).

Advokaat Mare Lauri kaitsjatasutaotlus rahuldada ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Tartu I Advokaadibüroo kasuks 19 eurot 18 eurosenti (summa on koos käibemaksuga) advokaat Mare Lauri süüdistatav A.I kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest (Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord, punktid 17,18,2). Kaks akut, millised on tagastatud kannatanule K.V. (lk 3), jätta kohtuotsuse jõustumise järgselt KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel K.V. valdusesse ja omandusse. Sõiduauto Volvo 440 registreerimismärgiga XXX , milline on tagastatud seaduslikule valdajale/omanikule S.I. (lk 8), jätta kohtuotsuse jõustumise järgselt KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel S.I. valdusesse. KrMS § 317 lg 1 ja KrMS § 17 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse koopia allkirja vastu kannatanule – K.V. ’ile (lk 111).

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD

Kokkulepetes kajastatud süüdistused Gubas Beks’i süüdistatakse selles, et tema, 09.01.2011 kella 22.35 paiku Tartu linnas Peetri 62a asuva maja läheduses, grupis koos Algis A.I ja A.I-ga , võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära K.V. ’ile kuuluvalt veoautolt Scania 113 registreerimismärgiga XXX kaks akut koguväärtusega 320.00 eurot. Sellega pani Gubas Beks toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime

pandud grupi poolt. Algis A.I süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 09.01.2011 kella 22.35 paiku Tartu linnas Peetri 62a asuva maja läheduses, grupis koos A.I ja Gubas Beks’iga võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära K.V. ’ile kuuluvalt veoautolt Scania 113 registreerimismärgiga XXX kaks akut koguväärtusega 320.00 eurot. Sellega pani Algis A.I toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ning grupi poolt. A.I süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, 09.01.2011 kella 22.35 paiku Tartu linnas Peetri 62a asuva maja läheduses, grupis koos Algis A.I ja Gubas Beks’iga võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära K.V. ’ile kuuluvalt veoautolt Scania 113 registreerimismärgiga XXX kaks akut koguväärtusega 320.00 eurot. Sellega pani A.I toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise ning grupi poolt.

Kokkulepetes kajastatud karistused KarS § 199 lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Gubas Beksile karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 09.-11.01.2011 s.o 3 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks Gubas Beks’ile mõista 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada Gubas Beks’ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis ümberarvestatuna teeb 294 tundi (147 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 1 (ühe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Algis A.I-le karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 09.-11.01.2011 s.o 3 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks Algis A.I-le mõista 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada Algis A.I-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis ümberarvestatuna teeb 474 tundi (237 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale A.I-le karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 09.-11.01.2011 s.o 3 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks A.I-le mõista 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada A.I-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis ümberarvestatuna teeb 474 tundi (237 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäid süüdistatavad kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatavate suhtes süüdimõistev ja neil tuleb kanda menetluskulud. Aluseid KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda jätmiseks ei ole, kuna kriminaalasja toimikus tõendeid, millistest kohtul oleks alust järeldada KrMS § 180 lg 3 märgitud asjaolude esinemist, ei ole. Pealegi ei ole süüdistatavatel kohest menetluskulude hüvitamise kohustust. Süüdistatavad on noored elujõus mehed, kes teevad juhutöid ja saavad enda sissetuleku juhutöödest. Kui süüdistataval puudub võimalus menetluskulude koheseks tasumiseks, on tal neid võimalik tasuda hilisema täitemenetluse käigus. Tsiviilhagi kriminaalasjas ei ole (lk 3,5,111).

Heli Sillaots

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.