1-10-15997
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. juuni 2011, Tartu
Kriminaalasja number
1-10-15997 (09930000449)
Kohtukoosseis
Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Ago Kutsar
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Küla
Tõlk
Anna Jänes
Kriminaalasi
Svetlana Tšerkassova süüdistuses KarS § 391 lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu 28. detsembri 2010 otsus
Apellatsiooni esitaja
süüdimõistetu Svetlana Tšerkassova kaitsja advokaat Vladimir Rogulski
Prokurör
Anneli Pärt
Süüdistatav
Svetlana Tšerkassova
Kaitsja
advokaat Aivar Hint
Kohtuistungi toimumise aeg
31. mai 2011
Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4; 338 p 2ja 340 lg 2 p 6 ringkonnakohus otsustas:
Edasikaebamise kord
Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 9. juunist 2011. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 10. juunist 2011. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 10. juunist 2011.
KrMS § 344 lg 3 järgi on kassatsiooni esitamise õigus prokuratuuril, advokaadist kaitsjal ning teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 28.12.2010 otsusega mõisteti Svetlana Tšerkassova süüdi KarS § 391 lg 1 § 25 lg 1, 2 järgi ning karistati 1 aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 21.11.2007 otsuse järgi mõistetud kandmata karistuse osa võrra (7 kuud 28 päeva vangistust) ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud karistus, 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust, üldkasuliku tööga 956 tundi. -2-
KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 10 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati S. Tšerkassovat üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule. Sama otsusega konfiskeeriti kohtumääruse alusel arestitud sõiduauto Peugeot registrimärgiga XXX KarS § 391 lg 4 ja § 83 lg 1 ja lg 3 p 2 alusel. Maakohus arutas lühimenetluses S. Tšerkassovale KarS § 391 lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi esitatud süüdistust selles, et: - tema, olles isik, kelle suhtes 22.10.2008 Ida maksu- ja tollikeskuse ametnik kohaldas üldmenetluse nr EE560/520 korras karistust 09.10.2008 toime pandud väärteo eest, mis on ettenähtud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) §-le 57 lg 1 ning tolliseaduse §-le 73 lg 1, 7800 krooni suuruse rahatrahvi näol, taas, 25.08.2009 kella 02.15 ajal saabudes Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki, Narva maantee tollipiiripunkti kaudu, liikudes Vene Föderatsioonist EV territooriumile mööda sõidukite liiklusriba sõiduautoga Volkswagen Passat registrimärgiga XXX , deklareeris tollile lubatud koguse VF päritolu 40 sigaretti Kiss romantic ja 1 liitri kanget alkoholi, üritades seejuures toimetada deklareeritavat kaupa üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri tollikontrolli eest varjatuna. Kuid kavandatud tegu lõpule viia ning välja viia tollikontrolltsoonist deklareeritavat ja tollikontrolli eest varjatud kaupa tal ei õnnestunud temast sõltumata põhjustel: tollikontrollitsoonis läbiviidud tollikontrolli tulemusel lisaks deklareeritule, vastuolus ATKEAS § 57 lg 1, § 24 lg 20, § 47 ja § 28 lg 3 avastati tollikontrolli eest varjatult Vene Föderatsiooni aktsiisimärkidega 3400 sigaretti More Lights, mis olid peidetud tagavararattasse, ning ei olnud S. Tšerkassova poolt mingil moel deklareeritud. Antud fakti kohta koostas Maksu- ja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse tolliinspektuuri ametnik reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse akti nr 0912.1-5/12/2136 ning deklareerimata 3400 sigaretti peeti kinni; - tema, 08.09.2009 kella 14.50 ajal saabudes Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki Narva maantee tollipiiripunkti kaudu, liikudes mööda sõidukite liiklusriba sõiduautoga Volkswagen Passat registrimärgiga XXX , deklareeris suuliselt 40 sigaretti, mis asusid sõiduauto salongis, ja seejuures pani S. Tšerkassova toime katse salakaubaveoks, kuid kavandatud tegu lõpule viia ning välja viia tollikontrolltsoonist deklareeritavat ja tollikontrolli eest varjatud kaupa tal ei õnnestunud temast sõltumata põhjustel: peale täiendavat kontrolli avastati lisaks Vene Föderatsiooni aktsiisimärkidega 3400 sigaretti More, mis olid peidetud tagavararattasse, ning ei olnud S. Tšerkassova poolt mingil moel deklareeritud. Antud fakti kohta koostas Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse tolliinspektuuri ametnik veoki läbivaatuse akti nr 0912.1-5/12/2266 ning deklareerimata 3400 sigaretti peeti kinni; - tema, 08.11.2009 kella 19.30 saabudes Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki Narva maantee tollipiiripunkti kaudu, liikudes koos kaasreisija Vjatšeslav Tšerkassoviga mööda sõidukite liiklusriba sõiduautoga Peugeot registrimärgiga XXX , deklareeris suuliselt koos kaasreisijaga kokku 80 sigaretti Winston Lights ja 2 liitrit kanget alkoholi, seejuures üritas S. Tšerkassova toimetada üle tollipiiri deklareerimisele kuuluvat kaupa seda deklareerimata ja tollikontrolli eest varjates. Tollikontrollitsoonis teostatud tollikontrolli käigus avastati sõiduki läbivalgustamisel pakiruumis peidikuks ümberehitatud topeltpõhi, kus olid vastuolus ATKEAS § 57 lg 1 ning tolliseaduse § 37 lg 2 ja § 47 lg 2 tollikontrolli eest varjatult
-3-
deklareerimata Vene Föderatsiooni aktsiisimärkidega 5180 sigaretti (2000 tk More, 3000 tk More Lights, 80 tk Winston Lights ja 100 tk Kent Nanotek). Antud fakti kohta koostas Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse tolliinspektuuri ametnik veoki läbivaatuse akti nr 09-12.1-5/12/2764, vaatluse protokolli ning deklareerimata 5180 sigaretti ja sõiduauto Peugeot registrimärgiga XXX peeti kinni. Sellega pani S. Tšerkassova toime katse toimetada Eestisse ühendusevälisest riigist üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri deklareerimisele kuuluvat kaupa seda deklareerimata jättes, tollikontrollist kõrvale hoidudes, isiku poolt, kelle suhtes on kohaldatud väärteokaristust samalaadse teo eest, s.t KarS § 391 lg 1 ja § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohtus tunnistas S. Tšerkassova ennast temale esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Maakohus jõudis uuritud tõendite alusel arvamusele, et S. Tšerkassova süü on tõendatud ja tema poolt toimepandud süüteod KarS § 391 lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti ning uuritud tõenditega nende kogumis on tõendatud, et rikkus tahtlikult alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 57 lg 1, § 24 lg 20, § 47 ja § 28 lg 3 ning samuti tolliseaduse § 37 lg 2 ja § 47 lg 2 nõudeid, ning tema tegevus moodustab KarS § 391 lg 1 - § 25 lg 1, 2 ettenähtud kuriteo koosseisu. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus S. Tšerkassova vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning tema varasemat käitumist ja tema suhtumist toimepandud õigusrikkumistesse. Maakohus leidis, et S. Tšerkassova süüaste on piisavalt suur, kuna ta eiras tahtlikult ning mitu korda järjest alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust, ning samuti tolliseaduse sätteid, pannes sellega toime kolm kuriteoepisoodi. Ta on varem kohtu poolt karistatud varavastase kuriteo eest ning uued kuriteod pani toime katseajal. Maakohus arvestas, et S. Tšerkassova tegevuses raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes ei esine. Karistust kergendava asjaoluna arvestas maakohus S. Tšerkassova poolt süü tunnistamist ning kahetsust. Ülaltoodu alusel pidas maakohus võimalikuks mõista S. Tšerkassovale karistuseks 1 aasta vangistust, mis on alla KarS § 391 lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuna kuritegu on toime pandud katseajal, tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 21.11.2007 otsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra. Maakohus, võttes arvesse, et süüdistataval on kaks alaealist last ning et S. Tšerkassova poolt toimepandud kuritegu ei kuulu raskemate kuritegude hulka, samuti seda, et ta andis nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, asendas KarS § 69 lg 1 alusel S. Tšerkassovale mõistetud karistust üldkasuliku tööga. KarS § 391 lg 4 kohaselt võib kohus kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule. KarS § 83 lg 1 kohaselt, võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.
-4-
Maakohus leidis, et kriminaalasja raames arestitud sõiduauto Peugeot registrimärgiga XXX kuulub konfiskeerimisele kui kuriteo toimepanemise vahend. KarS § 83 lg 3 p 2 kohaselt, erandina võib kohus konfiskeerida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vahendi, aine või eseme, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui ta on omandanud vahendi, aine või eseme täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt. Tunnistaja V.S. ütlustest nähtub, et ta oli selle auto registreeritud omanikuna vaid formaalselt, tegelikult kasutas autot tema tütar S. Tšerkassova ning tema elukaaslane. Auto oli ostetud osaliselt S. Tšerkassova ning tema elukaaslase raha eest. Ülaltoodu alusel jõudis maakohus järeldusele, et on olemas kaks konfiskeerimise alust – esiteks, tegelikult kuulub antud auto S. Tšerkassovale, ning teiseks, auto oli ostetud osaliselt kuriteo toimepanija kulul. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu S. Tšerkassova kaitsja esitas apellatsiooni, millest taotleb maakohtu otsuse tühistamist S. Tšerkassovale mõistetud karistuse osas ja sõiduauto konfiskeerimise osas ning uue otsuse tegemist, millega mõista S. Tšerkassovale KarS § 391 lg 1 ja § 25 lg 1, 2 järgi kergem karistus kuuekuulise vangistuse piires ning KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega, KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 1 järgi ühiskondlikku kasulikku tööd 716 tunni piires ning vabastada aresti alt sõiduauto Peugeot registrimärgiga XXX ning tagastada see V.S. . Apellatsiooni põhjenduste järgi mõistis maakohus S. Tšerkassovale liiga range karistuse ja kohaldas ebaõigelt materiaalõiguse norme. Prokurör taotles S. Tšerkassovale KarS § 391 lg 1 ja § 25 lg 1, 2 järgi karistuseks 6 kuud vangistust, kuid maakohus mõistis kaks korda pikema karistuse. S. Tšerkassova poolt toimepandu on kvalifitseeritud kui süüteokatse, mis lähtudes KarS § 25 lg 6 ja § 60 sätetest kergendab karistust. Maakohus ei arvestanud karistuse mõistmisel, et S. Tšerkassova ülalpidamisel on 2004.a ja 2010.a sündinud lapsed ning seetõttu on raske täita 956 tundi ühiskondlikku kasulikku tööd. Tulenevalt KarS § 56 ja 57 pidi maakohus karistuse mõistmisel sellega arvestama, kuid ei teinud seda. Maakohus, konfiskeerides sõiduauto Peugeot KarS § 391 lg 4, § 83 lg 1 ja lg 3 p 2 alusel, on kohaldanud ebaõigesti õigusnorme. KarS § 391 lg 4 järgi võib kohus kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule. KarS § 83 lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada tahtliku süüteo toimepanemise vahendi ja süüteoga saadud vara konfiskeerimist, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale.
-5-
Asja materjalidest nähtub, et sõiduauto Peugeot registrimärgiga XXX on V.S. omand ning järelikult ei kuulu S. Tšerkassovale. Põhjendamatu on samuti maakohtu viide KarS § 83 lg 3 p 2, kuna puudub alus järelduseks, et V.S. omandas sõiduauto Peugeot täielikult või suures osas S. Tšerkassova arvel. V.S. oli kaasatud kriminaalmenetlusse kolmanda isikuna, kuid ta ei saanud osaleda kohtuarutlusel, kuna kohtusse teda ei kutsutud, kuigi omas selleks õigust KrMS § 402 järgi. Kaitsja leiab, et sõiduautot Peugeot registrimärgiga XXX ei saa konfiskeerida, kuna selle arestimisel olid rikutud KrMS § 142 sätted. Asja materjalides puudub KrMS § 143 ettenähtud arestimise protokoll ning maanteeameti tõendi andmeid ei saa pidada tõesteks seoses selles sisalduva viitega olematule 27.10.2010 kohtumäärusele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
-6-
oluliselt soodsamalt Erandina võib kohus konfiskeerida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vahendi, aine või eseme, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui ta: 1) on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi, aine või eseme kasutamisele süüteo toimepanemisel või ettevalmistamisel, 2) või on omandanud vahendi, aine või eseme täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt, 3) või teadis, et vahend, aine või ese võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. Selliseid seadusega kehtestatud aluseid ringkonnakohtu arvates ei ole tuvastatud.
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
-7-
Ago Kutsar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.