Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
07. juuni 2011, Tallinn
Kriminaalasja number
1- 10-15593
Kohtukoosseis
Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Sten Lind ja Julia Katškovskaja
Kohtuistungi sekretär
Tatjana Derkatš
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
24.mai 2011, Tallinn
Kriminaalasi
Kaarel Vahi süüdistuses KarS § 113- § 25 lg 2, § 418 lg 1 ja § 121 järgi.
Apelleeritud kohtuotsus
Pärnu Maakohtu 14. märtsi 2011 aasta otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Kaitsja O.Ladva
Prokurör
Ringkonnaprokurör Indrek Kalda
Süüdistatav
Kaarel Vahi, ik: 33604250213, varem kriminaalkorras karistamata, viibis eelvangistuses 2 päeva
Kaitsja
Vandeadvokaat Leelo Viil
Jätta Pärnu Maakohtu 14. märtsi 2011 aasta otsus kriminaalasjas nr. 1-10-15593 Kaarel
Vahi süüdistuses KarS § 113-§ 25 lg 2, § 418 lg 1, § 121 järgi muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.
diameetriga keskosas epidermolüüsiga nahamarrastuse, õlavarre tagumisel aksillaarjoonel 2 mm teravate servadega ümmarguse naha haava, millest lähtub mediaalsele aksillaarsemale 1 cm haavakanal, õlavarre eesmisel aksillaarjoonel 2 cm nahahaava ja õlavarre ülemises kolmandikus haavade ümber hematoomi mõõtmetega 20 cm x 11 cm. Sellise tegevusega pani Kaarel Vahi toime teise inimese tapmise katse, s.o KarS § 113 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
07.12.2007 episoodis tunnistaja U. O. ütlused ei ole arvestatavad tõendina, tunnistaja ei ole olnud sündmuste tunnistajaks, tegemist on sisuliselt n.-ö. kuulujutu edastamisega tõendina. Episood ei ole sisuliselt tõendamist leidnud. Ka 02.04.2009 episoodis ei ole sündmuse tunnistajaid. Üle kuulatud nn. tunnistajad ei ole suutnud nimetada isegi toimunud vestluste aega, rääkimata toimunu tehiolude kirjeldamisest. Arstitõend on väljastatud väidetavast toimunust 4 päeva hiljem ning selles kirjeldatud kriimustused ei kattu kannatanu poolt kirjeldatud väidetava vägivallateo tehioludega. Seega ei kinnita erinevalt kaevatava kohtuotsuse järeldusest teised tõendid kannatanu ütlusi. 16.01.2010 episoodis on perearsti tõend väljastatud 15 päeva (!) toimunust hiljem ning juba seetõttu ei ole 01.02.2010 arstitõend arvestatav tõendina väidetavalt 16.01.2010 toimunu kohta. Tunnistaja U. L. sai kirjeldada ainult kuuldut, kas ja kuidas see kattub tegelikult toimunuga, see ei saa tunnistajale olla teada. Ei saa välistada, et kannatanu on püüdnud n.-ö. lavastada tõendeid, tema käitumismuster kattub sisuliselt 02.04.2009 väidetavas episoodis toimunuga. Seega puuduvad teised tõendid, mis kinnitaksid kannatanu ütlusi. 5.2 Apellant on jätkuvalt veendunud selles, et Kaarel Vahi käitumises puudub tahtlus T. V.’t tappa. Kohtu järeldus vastupidises on ebaõige. Ka siis kui esimesel korral Kaarel Vahi kannatanu juurde püstoliga läks, sihtis ta temast mööda. Kannatanu sõnade kohaselt oli Kaarel Vahi kahel korral relvaga tema ees, kuid ei tulistanud teda. Kaitsja on jätkuvalt seisukohal, et see asjaolu tõendab Kaarel Vahi ütluste õigsust, kui ta kinnitas T. V. hirmutamise tahtlust. Kõrvutades eelnimetatud olulisemaid asjaolusid kogu sündmustikuga on selge, et Kaarel Vahi tahtis T. V.’t vaid hirmutada. Kaarel Vahi tuleb KarS § 113 - § 25 lg 2 järgi õigeks mõista. 5.3 Apellant ei jaga kaevatava kohtuotsuse seisukohta tsiviilhagi rahuldamise osas. Ükski tõend ei tõenda asjaolu, et prillid oleks purunenud Kaarel Vahi sellise tegevuse tagajärjel, mis süüdistuses esitatud. Kannatanu ise räägib ainult rüseluse käigus prillide eest ära lendamisest Lisaks leiab apellant, et KarS § 121 järgi süüdimõistmisel ei saa otsustada tsiviilhagi rahuldamist esemete osas, mis ei ole hõlmatud KarS § 121 koosseisuga. Alternatiivselt esitab apellant vastuväite ka tsiviilhagi suuruse kohta – äärmisel juhul oleks põhjendatud tsiviilhagi rahuldamine mitte 284,41 eurot, vaid 204,52 eurot. 5.4 Apellant leiab, et lähenemiskeelu kohaldamise ei ole pärast abielu lahutamist ja maja müüki enam vajalik ja otstarbekas ning palub selles osas kaevatava otsuse tühistada. Apellant märgib siinkohal, et vaidlus maja ja laiemalt vara üle oligi konfliktide põhjuseks ning see põhjus on tänaseks päevaks ära langenud. 5.5 Apellant ei nõustu kohtu järeldusega menetluskulude mittevähendamise osas. Maja müümise järel on Kaarel Vahil olnud tarvis sisse seada oma elu Tallinnas, ta on 75aastane pensionär, kes ei oma lisaks vanaduspensionile sissetulekuid, talt on välja mõistetud menetluskulud väga suures määras. Apellant palub neid vähendada ja jätta menetluskulud olulises osas riigi kanda.
Apellandi väited sellest, et telefonivestlus võis olla lavastatud pole usutavalt põhistatud kuna U. L. on kinnitanud ka süüdistatava K.Vahi hääle kuulmist ning pealegi on K.Vahi ise konflikti toimumist kinnitanud. Apellant on väitnud, et aprilli 2009 aasta episoodis arstitõend ei kinnita kannatanu ütlusi kuna on saadud 4 päeva hiljem ja vigastused ei vasta kannatanu ütlustele. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-5209 sedastatule on tõend lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud. Antud juhul asjaolu, et kannatanu on arsti juurde läinud 4 päeva või 16.01.2010 aasta episoodis 15 päeva pärast tema suhtes kuriteo toimepanemist, ei muuda arstitõendit ebaseaduslikuks, kohtukõlbmatuks tõendiks. Silmas pidades Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-67-10 märgitut, et patsiendikaart kui dokument tuleb lugeda lubatavaks tõendiks üksnes osas, mis puudutab kannatanul tuvastatud kehavigastusi, leiab kohtukolleegium, et perearsti poolt väljastatud õiendid on hinnatavad seaduslike tõenditena ja nendest nähtub, et 06.04.2009 aastal fikseeris perearst T. V. vigastusteks mõlema käe küünarvarte piirkonnas kriimustused ja muljumise jäljed / 2 t.lk. 187/ ning 01.02.2010 aastal oli objektiivseks leiuks muljumise jäljed parema käe küünarvarre piirkonnas ja ka vasaku kaela piirkonnas ja parema õla piirkonnas/ 2 kd. t.lk. 37/. Eksitavad on apellandi väited, et aprilli 2009 aasta episoodis kannatanu ütlused tema suhtes toimepandud vägivallast ei kattu arsti poolt tuvastatud vigastustega. Nii on kannatanu andnud selle episoodi osas ütlusi, et süüdistatav peksis teda pähe ja tugevasti pigistas tema käsi. Arst ongi tuvastanud objektiivse leiuna küünarvartel kriimustused ja muljumise jäljed. Asjaolu, et peanahal ei tuvastatud nähtavaid vigastusi ei muuda kannatanu ütlusi vägivallateo tehioludes erinevateks arsti poolt fikseeritust. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-127-06 märkinud, et KrMS § 61 lg 1 ei välista igasugust tõendite omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on maakohus ülaltoodud nõudeid järginud ning võttes aluseks vahetult uuritud tõendid ning andes nendele kogumis hinnangu oma siseveendumuse kohaselt on maakohus seaduslikult jõudnud järeldusele, et K.Vahi on toime pannud temale inkrimineeritud T. V. korduva väärkohtlemise, et tema teod sisaldavad KarS § 121 ettenähtud kuriteokoosseisu, on toime pandud tahtlikult ning ta on nendes süüdi. Apellatsioonis esitatud väited maakohtu järeldusi ei kummuta.
Kohtukolleegium leiab, et maakohus on K.Vahi käitumises tõendite kogumile hinnangu andmisega seaduslikult tuvastanud kannatanu T. V. tapmiskatse toimepanemise objektiivsed ja eelkõige subjektiivsed tunnused. Tapmiskatse on tahtlik tegu, mis on suunatud teise isiku tapmise toimepanemisele. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt korduvalt kannatanu suunas püstolist laskmine on tegevus mis on suunatud teise isiku tapmisele, antud juhul T. V. tapmisele. Kannatanu suunas oli püstolist lastud vähemalt kolmel korral ja seda lähedalt, seega koosnes K.Vahi tegevus mitmest kannatanu elu ohustavast teost. Kolleegium leiab, et selline käitumine on maakohtu poolt õigesti kvalifitseeritud tapmiskatsena kuna K.Vahi teadis, et korduv kannatanu suunas relvast tulistamine põhjustab kannatanu surma. Kas ta seda soovib või üksnes möönab, ei ole tähtis. Apellandi väide, et tegelikult K.Vahi tahtis kannatanut ainult hirmutada pole kooskõlas tuvastatud kuriteo tehioludega kuna kannatanule järgi joostes ei tulistanud ega suunanud süüdistatav relva õhku vaid lasud olid tehtud kannatanu suunas just T. V. ülakeha suunas, kusjuures üks kuul kannatanut ka tabas, teisi suutis ta põgenemisega vältida, jõuda naabrite juurde ja varjuda tuppa. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt K.Vahi tegevuse kvalifitseerimine KarS § 113 - § 25 lg 2 järgi ja tema selle järgi süüdimõistmine on kooskõlas seadusega. Kohtu järeldused toetuvad vahetult uuritud ja kogumis hinnatud tõenditele ning süüdlase õigeksmõistmiseks või tema poolt toimepandu ümberkvalifitseerimiseks seaduslikud alused puuduvad.
Antud juhul on tsiviilhagi rahuldamisel kohus tuginenud prillide vaatlusprotokollile/ t.lk. 29-30/, mille kohaselt on prillidel murdunud vasak sang, parem sang ja parem ninahoidik deformeerunud ja vasak ninahoidik purunenud. Samuti Nordoptika OÜ tõenditele sellest, et T. V. on tellinud ja välja ostnud prillid maksumusega 4450.00 krooni/ 2 kd t.lk. 26, 46/. Seega tõendamist on leidnud, et kannatanu on ostnud endale uued prillid ning vastavalt esitatud õiendile on tasunud nende eest 4450.00 krooni ehk 284,41 eurot. Kuna asja parandamine polnud võimalik, oli kannatanu õigustatud nõudma süüdlaselt hüvitist, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Hüvitiseks pole mitte kaitsja poolt alternatiivselt välja pakutud kunagi prillide soetamiseks kulutatud summa, vaid see, mis on vajalik pärast asja hävimist uue samaväärse asja soetamiseks.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.