1-11-6358/5 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

11.Asitõend: CD-plaat, mis on võetud kriminaalasja juurde, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: V.F süüdistatakse selles, et tema, olles kriminaalkorras karistatud varguste eest 11-l korral, viimased otsused olid 14.06.2010 ja 16.12.2010, tehtud Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi, taas 13.01.2011 kella 16:00 paiku võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil Hobujaama tn 5, Tallinn asuvast Coca Cola Plaza lastevankrite hoiukohast KL kuuluva jope, salli ja kindad väärtusega kokku 235,50 eurot, tekitades vargusega KL varalist kahju summas 235,50 eurot. Seega V.F, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti V.F süüdistatakse selles, et kandes karistust Vanglas, asukohaga aadressilXXX, ja viibides 03.03.2011 kell 12.30 kambris nr 336, ähvardas ta oma ametikohustusi täitvat järelevalveosakonna valvurit MP füüsilise arveteõiendamisega ja solvas teda ebatsensuurse vulgaarse väljendiga seoses valvuri MP poolt ametikohustuste täitmisega, alandades sellega MP inimväärikust. Seega V.F solvates oma käitumisega võimuesindajat seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 275 järgi. Kohtuistungil süüdistatav V.F seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud varguse toimepanemises süüdi, kuid KarS § 275 ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang KarS § 199 lg 2 p 9 osas on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. KarS § 275 järgi inkrimineeritud teos puudub süüteokoosseis ning süüdistatav tuleb õigeks mõista. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 13.01.2011 episoodis: 13.01.2011 koostatud kannatanu KL ́i ülekuulamisprotokolli kohaselt 13.01.2011 kella 14:25 paiku Coca Cola Plazas aadressil Hobujaama 5, Tallinn, jättis kannatanu lapsevankri, lapse riided ja enda jope I korrusel asuvasse lastevankrite hoiukohta ning läks lapsega filmi vaatama. Sel ajal hoiukohas valvurit ei olnud ja žetooni talle ei antud. Tagasi tulles avastas kannatanu, et kadunud oli tema valge jope väärtusega 224 eurot, villased kindad väärtusega

2,5 eurot, valge sall väärtusega 9 eurot. Vargusega tekitati kannatanule kokku kahju 235,5 eurot. Coca Cola Plazal on olemas videosalvestus varguse kohta. (t/l 3-6) 27.04.2011 koostatud hagiavaldusest nähtuvalt esitab KL seoses Coca Cola Plazas 13.01.2011 toimepandud vargusega tsiviilhagi summas 235,50 eurot. (t/l 9) 14.04.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fotodest nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks CD plaat videosalvestustega. Videosalvestustelt oli näha, kuidas Rotermanni kvartali poolt asuva terrassi poole suunatud turvakaamera vaatevälja 31.01.2011.a kell 15:49:58 ilmusid naisterahvas umbes 30-35 aastat vana, tumedate pükste ja jopega, õla peal käekott ja 30-35 aastat vana meesterahvas, tumeda jope, tumesiniste teksapükste, musta värvi mütsiga. Kino sisesina peale paigaldatud ja lastevankrite hoiukoha poole suunatud turvakaamera salvestuselt oli näha, et ajavahemikul kell 15:59:16-15:56:42 liigutati kannatanule kuuluvat lapsevankrit, kuid ei olnud näha, kes liigutas lapsevankrit, kuna kaamera vaateväljas oli lapsevankri osa: käepide. Kino lifti poole suunatud turvakaamera salvestuselt oli näha, kuidas kell 15:56:36 kaamera vaatevälja ilmusid koos ülalpool mainitud isikud, kes suundusid lastevankrite hoiukoha juurde. (t/l 11-18) 12.04.2011 ja 19.05.2011 koostatud kahtlustatava V.F kohaselt tunnistab ta ennast süüdi ja selgitab, et 13.01.2011 oli kinos Coca Cola Plaza, Tallinnas. Seal kohas, kuhu jäetakse vankrid, nägi, et ühe lapsevankri peal olid asjad. Võttis valget värvi jope Miss Sixty, jopes olid ka kindad ja sall. Need asjad müüs pärast Balti jaama turul tundmatule inimesele 30 euro eest. Kinohoones oli koos oma tuttav Mariaga. Varguse pani toime üksi, Maria oli sellel ajal kaupluses ega näinud, et ta jope varastas. Kahetseb toimepandut. (t/l 21-24; 61-65) 19.04.2011 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtuvalt Vanglas (XXX) V.F tegi ettepaneku näidata kohta, kus 31.01.2011 ta pani jope varguse toime. V.F juhatusel sõideti Tallinna Coca Cola Plaza kino juurde. Autodest väljudes näitas V.F, mis poolt ta sisenes 31.01.2011 Coca Cola Plaza kino ruumidesse. Ta ütles, et läks koos oma tuttavaga, kelle nimi on Mariaga Rotermanni kvartali poolt mööda City Casino't. Seal ta peatas mõneks minutiks, kuna Maria tahtis vaadata läbi aknaklaasi, kas kinos on kohvikud või mitte. Sel ajal nägi V.F tema sõnade kohaselt, et fuajees seisavad lastevankrid. Ta läks kino ukse juurde ja näitas, et sisenes just sellest uksest sisse (foto nr 1). Ta läks kino ruumidesse esimesena sisse, ja suundus lifti poole, kus olid vankrid. V.F selgitas, et varguse toimepanemise päeval oli see koht piiratud ja seal seisid lastevankrid ( foto nr 2). Mõni sekundi pärast tuli tema järgi Maria, kes jäi tema sõnade kohaselt seisma poe vitriini juurde. Maria keeras V.F poole seljaga ja ei näinud, mida tegi V.F. Ta ütles, et sel hetkel, nägi ta kõrvalseisva lapsevankri peal jopet ja tal tuli mõtte see varastada. Ta näitas kohta, kus seisis see lapsevanker (foto nr 3). Ta kiiresti võttis jope ja pani selle põue. Peale seda tema sõnade kohaselt pakkus ta Mariale minna linna kohvikusse. Maria ütles, et läheb veel midagi vaatama ja läks kino kassade juurde. V.F ütles, et läks väljapääsu ukse juurde ja nad kohtusid mõne aja pärast ukse kõrval ja väljusid koos kinost. (t/l 26-31)

intsidendi juures viibis kinnipeetav-toidujagaja M T ja kamber neist tagapool valvur HV ja kinnipeetav-toidujagaja Mihkel Väljak. Sama päeva õhtul, vahetuse üleandmise ajal, teavitas kannatanu V.F ettekande koostamisest ähvardamise kohta. Selle peale V.F teatas: „Ja tebja ne ugrazal, ja dal tebe znat kak silna ja tebja ubit hotšu." Kannatanu tunneb elule ja tervisele reaalset ohtu ja hirmu, kui peab V.F'ga kokku puutuma. Ta kasutas kannatanu suhtes ka ebatsensuurseid sõnu, mis solvasid kannatanut isiklikult kui ka ametnikuna, tekitasid ebamugava tunde ja riivasid autunnet. Samal päeval peale lõunasööki kella 15.00 paiku, kui avas jalutusboksi ukse, kus jalutas kinnipeetav V.F ja ta boksist välja laskis, siis tundis hirmu ja temaga kohtumine tekitas kannatanus kõhedustunnet. Ka varem on olnud tal konflikte kinnipeetav V.F'ga. Üks juhus oli üle kahe aasta tagasi, kui V.F viskas koridoris olles kambrisse sisse mingi eseme, mis kannatanust napilt mööda läks, kuna seisis kambri ja V.F vahel, antud juhtumi kohta koostas ettekande. Teine juhus oli 2010.a. täpset aega ei mäleta. Tema kambris tuli ei põlenud ja kannatanu andis korralduse tuli põlema panna. V.F tõusis voodist üles, hakkas märatsema, peksis jalaga vastu kambri ust ja WC ust ning karjus vene keeles ebatsensuursete sõnadega ning lubas kannatanule midagi korraldada, kuid konkreetset ähvardust ei olnud. (t/l 34-35) 11.03.2011 koostatud tunnistaja HV ́i ülekuulamisprotokolli kohaselt töötab ta Tallinna Vanglas järelevalveosakonna valvurina alates 15.02.2011 .a. 03.03.2011.a. kella 12.30 paiku II eelvangistushoones I korrusel jagati kinnipeetavatele kambritesse lõunasööki. Valvur MP läks ühe kinnipeetav-toidujagajaga ees ja tunnistaja läks teise kinnipeetav-toidujagajaga järele. Kontrollis lõunasöögi jagamist. Kui oli jõudnud oma tööjärjega kambri nr 334 juurde, siis kuulis kuidas üks kinnipeetav kambrist nr 336 hakkas valvur MP'iga vaidlema valjuhäälselt vene keeles. Kinnipeetav tahtis heeringat ja kartulit eraldi kaussidesse saada, aga MP selgitas talle, et ettenähtud on kõik ühte kaussi. Vaidlus kinnipeetava ja MP'i vahel kestnud mõne minuti, kinnipeetav läks rohkem närvi, hääletoon tõusis. Mingil hetkel kinnipeetav ähvardas MP ́ut üles otsida ja ära tappa. Vene keeles kõlas see umbes nii: „ Näidu tebja i ubju!" MP ütles kinnipeetavale, et koostab selle kohta ettekande ja seejärel sulges toiduluugi. Pärast MP ütles tunnistajale, et see kinnipeetav oli V.F ja et koostab ettekande tema suhtes. (t/l 3637) 17.03.2011 koostatud tunnistaja M T ülekuulamisprotokolli kohaselt töötab ta toidujagajana paar kuud teises korpuses. 3 märtsil 2011 lõunasöögi ajal toimus sõnelus kambri 336 oleva kinnipeetava ja valvuri vahel. Kui tunnistaja oli sinna toidu ära jaganud, hakkas nimetatud kambris viibinud kinnipeetav rääkima valvuriga kõrgendatul toonil. Valvurile öeldi ebatsensuurseid sõnu. (t/l 38-40) 17.03.2010 koostatud tunnistaja Mihkel V `i ülekuulamisprotokolli kohaselt töötab ta alates detsembrist 2010 toidujagajana teises korpuses esimesel korrusel ning jagas 03.03.2011 koos ühe kinnipeetava ja kahe valvuriga toitu, kuid suuremat konflikti valvuri ja kinnipeetavate vahel ei mäleta. (t/l 41-43 ) Järelevalveosakonna valvuri ametijuhend, millest nähtuvalt on valvuri ametkoha põhieesmärk: korraldada vanglas sise- ja välisvalvet. Tagada vangla sisesed ja välised saatmised. Vangla territooriumil asuvate kambrite ja olmeruumide ning kinnipeetavate isikute läbiotsimine. (t/l 52-60) Teatis Karistusregistrist, millest nähtuvalt on V.F varem kriminaalkorras karistatud 12 korda:

12.15.01.2011 Harju Maakohtu otsusega KarS § 25 lg 2-199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 9 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 6 kuud vangistust alates 14.01.2011. Karistuse lõpp on 14.07.2011. (t/l 66-71) Väljatrükk 16.12.2010 Harju Maakohtu otsusest mille kohaselt on V.F-ile mõistetud KarS § 199 lg 2 p 8, 9; § 121 järgi vangistus 7 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel kuulus ärakandmisele 4 kuud ja 20 päeva vangistust. (t/l 72-73) Väljatrükk 15.01.2011 Harju Maakohtu otsusest, millest nähtuvalt V.F-ile mõisteti KarS § 25 lg 2-199 lg 2 p 9 järgi vangistus 9 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel kuulus ärakandmisele 6 kuud vangistust alates 14.01.2011. (t/l 74-75 ) Teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta, millest nähtub, et süüdistatava tulu 2010 aastal oli 0 eurot. (t/l 80) Vangistusosakonna inspektor-kontaktisiku koostatud iseloomustusest nähtuvalt on V.F käitumine vangistuse ajal olnud probleemideta ning distsiplinaarrikkumisi ei ole fikseeritud. Kinnipeetav tuleb toime emotsioonidega ja käitumine on olnud emotsionaalselt stabiilne. On üldiselt rahulik ja arvestab teiste seisukohtadega. Suhtlemisel vanglaametnikega viisakas ja saab aru temaga töötava personali rollist. On osalenud sotsiaalprogrammis. Motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks on olemas, tunnistab süüd ja soovib elada õiguskuulekalt. Kriminaalne käitumine on seotud majanduslike probleemidega, mis on tingitud narkootikumide tarvitamisest. Ebapiisava sissetuleku tõttu võib toime panna uusi kuritegusid. (t/l 81) 04.04.2011 ja 19.05.2011 koostatud kahtlustatava V.F ülekuulamisprotokolli kohaselt ta oma süüd ei tunnista ja selgitab, 03.03.2011. aastal tekkis tal lõuna ajal konflikt vanglatöötaja MP . Asi on selles, et ta palus inimest, kes lõunasööki laiali jagas, mitte panna kala, kuna ta ei saa seda süüa. MP viibis juures ning ta andis toidujagajale korralduse, et too paneks talle ikkagi kala. Võttis selle taldriku, ning juba kambris ütles välja ebatsensuurse sõimu, kuid see sõim ei käinud mitte mingil viisil MP kohta. Selle sõimuga väljendas ta oma meelepaha, mitte aga ei solvanud teda. Pärast seda viskas ta toidu minema, kuna ei saanud seda enam süüa, ja viis taldriku tagasi. Sellel hetkel, kui ta oli taldrikut tagasi andmas, siis ütles: „Pärast selliseid tegusid tekkib tal mõnikord soov inimene moraalselt tappa," konkreetselt pöördumata ei MP ega kellegi teise poole. Muid ähvardusi ta ei lausunud. Võib-olla MP ja toidujagaja tõlkisid ja mõistsid ta sõnu valesti, kuna nad on eestlased, tema aga rääkis vene keeles. Õhtul ütles MP talle, et kirjutas ettekande selle kohta, et ta ähvardasin teda. V.F vastas talle, et ta pole teda ähvardanud, vaid tahab tema peale samuti avalduse kirjutada, ja hakkavad temaga lahingut lööma. Ta pole MP füüsilise arveteõiendamisega ähvardanud ega teda solvanud. Ta tajus valesti fraasi selle kohta, „et mul tekkib soov moraalselt tappa" ja sõna sražatsja /sražatsja - võitlema, lahingut lööma (kõnekeeles ka ülekantud tähenduses) - tõlk/. V.F mõistes tähendas fraas: „moraalselt tappa", et ta loeb ebaõiglaseks, et kellegagi tuleb mingil moel võidelda, s.o mitte füüsiliselt, vaid suusõnaliselt või kaebuste koostamise teel, jne. Samuti pole ta MP solvanud, ebatsensuurne sõim aga, mille ta lausus, ei käinud tema kohta, vaid oli lausutud lihtsalt kui meelepaha. Tal pole mitte kunagi üleüldse tekkinud mõtteid füüsilise arveteõiendamise suhtes inimestega, ja eriti nende inimeste suhtes, kes oma ametikohustusi täidavad. (t/l 46-51, 61-65) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd osaliselt tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava V.F süüd osaliselt tunnistavaid ütlusi, kannatanu KL(L ) ja MP ütlusi, tunnistajate HV ́i, M T ja MV ütlusi, ütluste ja olustiku seostamise protokolli, järelevalveosakonna valvuri ametijuhendit, teatist karistusregistrist, hagiavaldust, asitõendi vaatlusprotokolli, Harju Maakohtu 16.12.2010 ja 15.01.2011 otsuste väljatrükke, iseloomustust, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava V.F käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli V.F eelmise kohtuotsusega 15.01.2011 süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 9 ja 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises, mis oli toime pandud päev pärast inkrimineeritavat kuritegu, samuti oli teda karistatud 16.12.2010 kohtuotsusega samalaadsete kuritegude toimepanemise eest, millise karistuse ärakandmise järgselt pani süüdistatav toime uue varguse. Arvestades süüdistatava karistusandmeid ja sellele järgnevaid uut vargust teeb kohus järelduse, et süüdistatava jaoks on varguste toimepanemine põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elulaadiks, kuivõrd kahe nädala möödudes eelmise karistuse ärakandmiselt pani ta toime juba uue varguse, mistõttu peab kohus taolist käitumist varguste toimepanemiseks süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteona. Peale selle on süüdistatava käitumine kohtueelsel menetlusel kvalifitseeritud KarS § 275 järgi, so võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt V.F kasutas ebatsensuurseid, ähvardavaid ja solvavaid väljendeid võimuesindaja MP ́u suhtes 03.03.2011, kui MP täitis oma ametikohustusi Tallinna Vanglas valvuri ametikohal. Kannatanu tundis enda sellest solvatuna ning kartis ähvarduste täideviimist, pidades neid reaalseteks. Süüdistatav on väitnud, et tema väljendid ei olnud kellelegi suunatud, vaid üldist laadi väljendid, millega ta oma pahameelt väljendas. Sündmuse juures olnud tunnistaja H.V ütluste kohaselt hakkas kinnipeetav MP vaidlema ning lõpuks ähvardas tappa, tunnistaja M.T ütlustest nähtuvalt ütles kinnipeetav valvurile ebatsensuurseid sõnu, tunnistaja M.V suuremat konflikti valvuri ja kinnipeetava vahel ei täheldanud. Seega konflikti olemasolu kinnitavad peale kannatanu ka kaks tunnistajat, kellest üks sai aru, et valvurit ähvardati ja teine, et valvuri aadressil väljenduti ebatsensuurselt. Kannatanu MPu ütlustest nähtuvad süüdistatava väljendid on kohtu arvates sellised, mis on oma sisult ähvardavad ja solvavad ning on suunatud konkreetsele isikule, kusjuures on üheselt aru saada, et need on suunatud naisterahvale. Samas viibis sündmuse juures vaid üks naisterahvas ja see oli kannatanu, kes otseselt ka toidujagamisega tegeles. Sellest teeb kohus järelduse, et süüdistatava solvavad väljendid olid suunatud teadlikult ja tahtlikult MP ning selliste sõnade kasutamine on teise isiku inimväärikust alandav. Kriminaalasjas üle kuulatud kannatanu on ka selgitanud seda, et ta teatas V.F-ile ettekande koostamisest V.F kohta ning kirjeldas ka V.F reaktsiooni, mille kohaselt eitas V.F ähvardamist ja selgitas, et ta tahtis näidata seda, kuidas ta tahab kannatanut tappa. Kannatanu ülekuulamisprotokollides ei ole märgitud V.F väljendite tõlkeid ega keelelisi võimalusi tekstist arusaamiseks, vaid venekeelsed väljendid, mis on üheselt arusaadavad ja põhiharidusega ning piisava elukogemusega isikule, kelle emakeeleks on eesti keel Vaatamata sellele, et süüdistatav on selgitanud, et need ähvardused ja solvangud olid eneseväljenduseks mitte kellegi suhtes, leiab kohus, et väljendid on üheselt suunatud konkreetsele isikule. Selleks, et väljendi sisu kohale jõuaks, ei pea teisele isikule silma vaatama, kuivõrd helilise informatsiooni püüdmiseks on vajalik kuulmine. Süüdistatav ei saanud ähvardada ega solvata heeringatükki, mille ta ära viskas, sest heeringas oli juba surnud ning heeringatükk ei sisenenud ise kambrisse ja tema kättesaamiseks ja ähvarduse täideviimiseks ei pea jõupingutusi tegema. Ei saanud süüdistatav oma sõnadega mõjutada ka kambrit. Kuivõrd rahuolematus tulenes sellest, et temale anti toitu, mida ta ei tahtnud, siis sai ta rahuolematust ja ähvardusi ning solvanguid suunata vaid selle vastu, kes andis korralduse talle anda temale mittesobivat toitu ning selleks oli MP. Kaitsja palus kohtuistungil avaldada ka süüdistatava iseloomustuse, millest nähtuvalt ei ole süüdistataval kinnipidamisasutuses olnud distsipliini ja suhtlemisega probleeme. Samas ei nähtu iseloomustusest millal see on koostatud ning viide lühiajalisele vangistusele viitab sellele, et iseloomustus on koostatud enne või vahetult pärast 03.03.2011 sündmusi ning iseloomustuses leiduvad andmed ei saa olla kohtu arvates süüteo õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et

süüdistatava käitumisele on antud kohtueelsel menetlusel õige karistusõiguslik hinnang ning süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 275 järgi. Kohtueelsel menetlusel on KL esitanud tsiviilhagi 235,50 euro nõudes, milline sisaldab endas varastatud esemete väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas V.F, kes seda on ka ise tunnistanud. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava V.F poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 235,50 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista V.F-ilt KL ́i kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll varguse toimepanemist kahetsenud, kuid arvestades süüdistatava karistusandmeid, mille kohaselt on ta nii enne inkrimineeritud kuritegu kui ka pärast seda toime pannud varavastaseid kuritegusid, siis leiab kohus, et avaldatud kahetsus ei ole siiras, kuivõrd varavastaste kuritegude toimepanemine on süüdistatava väljakujunenud elulaadiks ja tema põhiliseks elatusallikaks. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaalasja materjalidest võib teha järelduse, et süüdistataval puudub aastaid legaalne sissetulek, millest annab tunnistust ka varavastase kuriteo toimepanemine. Seetõttu leiab kohus, et rahaliste vahendite puudumise tõttu on süüdistatavale rahalise karistuse kohaldamine välistatud, mistõttu tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatava süü suuruse tuvastamisel on kohtu arvates määravaks asjaoluks see, et süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe varguse toimepanemises ning tekitatud kahju ei ole kuigi suur. Seetõttu leiab kohus, et süü suurust arvestades võib süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd inkrimineeritud kuritegu on toime pandud enne eelmise otsuse kuulutamist, leiab kohus, et KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetav karistus tuleb liita eelmise otsusega mõistetud karistusega KarS § 65 lg 1 alusel ning kohus peab võimalikuks lugeda käesoleva otsusega mõistetava kergema karistuse kaetuks eelmise otsusega mõistetud raskema karistusega. Süüdistatavale KarS § 275 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 2 aastat. Kuivõrd süüdistataval puudub alaline sissetulek, siis on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatava süü suuruse hindamisel lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava süüdistamine sellise kuriteo toimepanemises on esmakordne ning süüdistatava puhul ei ole tegemist süstemaatilise kinnipidamisrežiimi rikkujaga, millise järelduse võib teha ka avaldatud iseloomustusest. Kuivõrd kriminaalasjast võib teha järelduse, et süüdistataval ei olnud konflikt sama ametnikuga esmakordne, võib teha järelduse, et süüdistatava ja kannatanu vahelised suhted, olgugi, et ametialased suhted, on pingelised. Seetõttu leiab kohus, et kuigi süüdistatavale inkrimineeritud teo iseloom ja intensiivsus, eriti veel asjaolu, et see oli suunatud naisterahva vastu, peaks tingima karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmise määra piires, leiab

Kohtulahend

Lahendi andmed

Sama asja menetluskäik

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON