lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-10853/34

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 03.06.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-09-10853/34
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
03.06.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
944
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-10853/8Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja15.10.20091-09-10853/13Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium28.12.20091-09-10853/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja13.10.2010

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-09-10853

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuni 2011, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-10853

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 17. mai 2011 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Pavel Hissamutdinovi määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu 17. mai 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu Pavel Hissamutdinovi määruskaebus rahuldamata. Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Tartu Maakohtu 17. mai 2011 määrusega jäeti Pavel Hissamutdinov talle Viru Maakohtu 15.10.2009 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Viru Maakohtu 15.10.2009 otsusega tunnistati P. Hissamutdinov süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, § 201 lg 2 p 1 järgi ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti Viru Maakohtu 01.04.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 1 kuu 10 päeva ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu 10 päeva vangistust Karistuse kandmise aja algus on 27.01.2009 ja lõpp 08.03.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära P. Hissamutdinovi ja prokuröri, asus seisukohale, et P. Hissamutdinovit ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Maakohus tuvastas, et P. Hissamutdinov on kriminaalkorras karistatud kokku seitsmel korral. P. Hissamutdinovil on vanglas eesmärgipärased tegevused. Ta õpib ja osaleb sotsiaalprogrammides, et paremini ette valmistuda eluks vabaduses. Tema ennetähtaegne vabastamine katkestab vanglas alustatud tegevused ning paneb P. Hissamutdinovi

ettevalmistamatult uude olukorda, mis on talle harjumatu. See võib teda viia kiiresti tagasi endiste eluviiside juurde ning ta võib tagasi vanglasse sattuda. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Süüdimõistetu P. Hissamutdinov palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada ta vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus arvestanud P. Hissamutdinovil töö- ja elukoha olemasolu. Samuti ei arvestanud kohus asjaolu, et kõik vanglas pakutavad sotsiaalprogrammid on läbitud. P. Hissamutdinov selgitab, et hetkel osaleb ta omal soovil teistkordselt programmis XXXX. P. Hissamutdinov leiab, et see on vajalik talle ühiskonnas paremini toime tulemiseks. P. Hissamutdinov märgib, et tal on kodus alaealine XXXX ja toetav sotsiaalvõrgustik. Võlgnevuse summas 2600 eurot kavatseb P. Hissamutdinov tasuda aasta jooksul peale vabanemist. P. Hissamutdinov nõustub vajadusel tema suhtes elektroonilise valve kohaldamisega. P. Hissamutdinov lisab, et toimikus on L K tõend, millega talle võimaldatakse vabanemise korral sotsiaalprogrammi läbimist. P. Hissamutdinov leiab, et tema vabanemiseni karistuse kandmiselt on jäänud kümme kuud ning teda oleks otstarbekam vabastada tingimisi enne tähtaega kohustusega läbida sotsiaalprogramm. P. Hissamutdinov märgib, et L K elavad isikud töötavad igapäevaselt, mis tagab ka temale võimaluse asuda tööle ja hakata tasuma võlgnevusi. P. Hissamutdinov leiab, et vanglas viibitud aja jooksul on ta muutnud oma ellusuhtumist paremuse suunas ning aru saanud olukorra tõsidusest. Ta ei ole viimase aasta jooksul toime pannud ühtegi distsiplinaarrikkumist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole P. Hissamutdinovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Ringkonnakohus on samuti seisukohal, et käesoleval ajal ei ole võimalik asuda seisukohale, et P. Hissamutdinovi suhtes on sellel korral karistus täitnud eesmärgi. P. Hissamutdinovi näol on tegemist isikuga, keda on kokku seitsmel korral kriminaalkorras karistatud. Ringkonnakohus peab märkimisväärseks asjaolu, et P. Hissamutdinov on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid vaatamata sellele pani ta katseajal taas toime uue kuriteo. Temale varasemalt mõistetud karistused ei ole mõjutanud isikut edasisest süütegude toimepanemisest hoiduma. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on P. Hissamutdinovil kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Ringkonnakohus leiab, et distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et isegi range järelevalve tingimustes karistuse kandmise ajal ei ole P. Hissamutdinov suutnud õiguspäraselt käituda. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks osundada Riigikohtu lahendile 3-1-1-91-06, milles rõhutatakse, et vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kuna P. Hissamutdinovi näol ei ole tegemist seadusekuuleka isikuga ning ta on kuritegusid toime pannud korduvalt, siis ei saa tema vabastamise aluseks enne tähtaega olla kindla elukoha ega ka töökoha olemasolu. Ringkonnakohtul ei ole alust uskuda määruskaebuses toodud paljasõnalisi väiteid, et P. Hissamutdinovi käitumine on sedavõrd muutunud paremuse suunas, et pereliikmete toetus ning kindla elu- ja töökoha olemasolu maandavad uute kuritegude toimepanemise riski.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna P. Hissamutdinov on korduvalt varem karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole P. Hissamutdinov oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades P. Hissamutdinovi isikut ei ole antud juhul põhjendatud tema allutamine kriminaalhooldaja järelevalve alla, kuna P. Hissamutdinov on näidanud oma käitumisega, et ta ei ole võimeline ühiskonnas kehtestatud reegleid järgima ega seaduskuulekalt käituma. Selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg-s 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Ringkonnakohtul seda veendumust ei kujunenud. Ringkonnakohus märgib tunnustavalt P. Hissamutdinovi soovi asuda tööle ja läbida XXXXja XXXX XXXX programm, kuid leiab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohus märgib, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saab P. Hissamutdinov positiivseid nihkeid oma ellusuhtumises kinnistada. P. Hissamutdinovil tuleb hoiduda edaspidi distsiplinaarrikkumistest, mis on ka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üheks oluliseks eelduseks. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.