3-1-1-28-11 - Riigikohus

1.Mart Viisitamm, Simmo Saar ja Vello Kink anti kohtu alla süüdistatuna järgmiste tegude toimepanemises. 1.1 M. Viisitammele esitati süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 294 lg 1, § 157 ja § 25 lg-te 2 ja 4 ning § 2172 lg 1 järgi. 1.1.1 Altkäemaksu võtmises KarS § 294 lg 1 järgi süüdistati M. Viisitamme selles, et ta Pärnu linnapea ja linna riigihankekomisjoni liikmena ehk ametiisikuna KarS § 288 lg 1 tähenduses lõi põhjendamatuid soodustingimusi Pärnu tänavate hoolduse riigihankes (hankeperiood 1. jaanuar 2006 - 30. aprill 2008) T AS-ile ja AS-ile B, saades V. Kingilt vastutasuks 29 500 krooni, mille V. Kink kandis T AS-i pangakontolt üle M. Viisitamme naise H. V.-i firma OÜ M kontole. Rahaülekandes oli näidatud, et makstakse transporditeenuse eest, aga tegelikult OÜ M T AS-ile transporditeenust ei osutanud. 1.1.2 KarS § 157 järgi süüdistati M. Viisitamme kahes teos. Esiteks heideti süüdistatavale ette seda, et ta korraldas Pärnu linnapeana kaastäideviijana koos abilinnapea Simmo Saarega 27. juunil 2008 talle riigihankekomisjoni liikmena teatavaks saanud informatsiooni edastamise kolmandale isikule. Nimelt lasi M. Viisitamm S. Saarel edastada T AS-i juhatuse liikmele V. Kingile OÜ R poolt Pärnu tänavate hoolduse riigihankes (hankeperiood 1. august 2008 - 31. juuli 2014) esitatud pakkumuse. Pakkumus sisaldas selle esitanud äriühingu äritegevust puudutavat teavet ja oli tulenevalt riigihangete seaduse (RHS) § 43 lg-st 4 ja § 46 lg-st 5 konfidentsiaalne, samuti kujutas see endast muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni avaliku teenistuse seaduse § 67 tähenduses. Teiseks saatis M. Viisitamm 9. septembril 2008 OÜ S ärihuve esindavale K. F.-ile konfidentsiaalse teabega elektronkirja, milles sisaldus Pärnu spordihalli ehitamiseks korraldatud eelläbirääkimistega pakkumisel esitatud informatsioon AS-i Y, OÜ S, A OÜ ja G AS-i esialgsete hinnapakkumiste kohta. 1.1.3 KarS § 25 lg-te 2 ja 4 ning § 2172 lg 1 järgi süüdistati M. Viisitamme selles, et ta üritas kaastäideviijana koos S. Saarega rikkuda Pärnu linna varaliste huvide järgimise kohustust, tegutsedes selle nimel, et tänavahoolduse riigihanget hankeperioodiks 1. augustist 2008 kuni 31. juulini 2014 ei määrataks odavaima pakkumuse teinud OÜ-le R (56 933 154 krooni), vaid V. Kingi firmaga T AS koostööd tegevale AS-ile B (59 407 428 krooni). M. Viisitamm üritas kuritegu toime panna järgmiste käitumisaktidega. Ta leppis 26. juunil 2008V. Kingiga kokku, et viimane saab tutvuda OÜ R esitatud pakkumusega otsimaks selles nõrku kohti. 29. juunil 2008 leppis M. Viisitamm S. Saarega kokku selles, et nad on vastu OÜ R pakkumuse kvalifitseerimisele. Sellest kokkuleppest tulenevalt saatis S. Saar 30. juunil 2008 V. Kingi koostatud küsimused elektronkirjaga Pärnu riigihankekomisjoni liikmetele, märkides, et OÜ R pakkumuses on küsitavusi. 1. ja 4. juulil 2008 palus M. Viisitamm Pärnu Linnavalitsuse riigihankekomisjoni liikmel J. A.-l saata need küsimused OÜ-le R, lootes, et äriühingu vastustest võib ilmneda põhjus OÜ R riigihanke võitjaks kuulutamata jätmiseks. 11. juulil 2008 edastas süüdistatav OÜ-st R saabunud vastuse V. Kingile, kes dokumentide põhjal koostas kokkuvõtte selle kohta, et OÜ R ei vasta hanketingimustele. Viimaks jättis M. Viisitamm linnavalitsuses riigihanke tulemused kinnitamata nii 8. kui ka 15. juulil 2008. Põhjusel, et Pärnu

mil S. Saar saatis V. Kingi koostatud küsimused elektronkirjaga M. Viisitammele ja Pärnu riigihankekomisjoni liikmetele V. T.-le ja P. S.-ile, märkides adressaate mõjutades ja eksitades, et OÜ R pakkumuses on küsitavusi. OÜ R vastuseid esitatud küsimustele arutati 22. juulil 2008 riigihankekomisjoni koosolekul, millel osales ka S. Saar ja kus otsustati ühehäälselt, et OÜ R pakkumus vastab hanketingimustele. Teiste hulgas oli OÜ R pakkumuse heakskiitmise poolt ka S. Saar, kes ei mõjutanud teisi komisjoni liikmeid kuidagi otsustama OÜ R kahjuks. Seetõttu leidis kohus, et S. Saar loobus kuriteokatse staadiumisse jõudmisel süüteo lõpuleviimisest KarS § 40 lg 1 ja § 41 alusel. 2.1.3 Seevastu ei jõudnud M. Viisitamme tegu isegi KarS § 2172 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo katsestaadiumisse. Esiteks ei olnud M. Viisitamm teadlik S. Saare ja V. Kingi 29. juuni 2008. a telefonivestluse täpsest sisust. Juuli alguses kontakteerus M. Viisitamm mitmel korral V. Kingiga, ent M. Viisitamme käitumisest oli aru saada, et ta oli OÜ R pakkumuse vastu vaid juhul, kui pakkumus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. V. Kink üritaski M. Viisitamme veenda selles, et OÜ R pakkumus ei vasta hanketingimustele. M. Viisitamm ei olnud hanke üksikasjadega kursis ja juhindus vaheldumisi nii V. Kingi, S. Saare kui ka riigihankekomisjoni liikmete seisukohtadest ega takistanud kuidagi vastu võtmast Pärnu Linnavalitsuse korraldust, millega kuulutati hankevõitjaks OÜ R. 2.2 KarS § 157 järgi tunnistati M. Viisitamm ja S. Saar süüdi järgmistel motiividel. 2.2.1 Tänavahoolduse riigihanke raames hankeperioodiks 1. augustist 2008 kuni 31. juulini 2014 palus M. Viisitamm 27. juunil 2008 S. Saarel toimetada OÜ R hankepakkumus V. Kingile. Seda tehes avaldas S. Saar teavet. Pakkumuse näol oli tegu OÜ R äritegevust puudutavat teavet sisaldava dokumentatsiooniga, kuivõrd seal sisaldusid detailsed hinnakalkulatsioonid. M. Viisitamm ja S. Saar olid erilise isikutunnusega subjektid KarS § 157 tähenduses, kuna nad olid saanud ülalnimetatud infost teadlikuks oma ametitegevuses Pärnu Linnavalitsuse ametnikena. Ka oli süüdistatavatel tulenevalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) §-st 67 kohustus hoida seda teavet saladuses. 2.2.2 Pärnu spordihalli ehitamiseks korraldatud eelläbirääkimistega pakkumise käigus edastas M. Viisitamm 9. või 10. septembril 2008 OÜ S ja AS Oma Ehitaja huve esindavale K. F.-ile meilitsi tabeli AS-i Y, OÜ S, A OÜ ja G AS-i esialgsete hinnapakkumustega. Teave sisaldas nende ettevõtjate äritegevust puudutavat infot KarS § 157 mõttes, millest M. Viisitamm oli teadlikuks saanud oma ametitegevuse tõttu. Tulenevalt ATS §-st 67 ei tohtinud M. Viisitamm seda teavet levitada. Seega vastutab M. Viisitamm KarS § 157 järgi. 2.2.3 S. Saart karistati KarS § 157 järgi 250 päevamäära suuruse rahalise karistusega. M. Viisitammele mõisteti KarS § 157 järgi 350 päevamäära suurune rahaline karistus. 2.3 Kohus vaagis ka KarS § 157 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 110 ja 114 põhiseaduslikkuse küsimust ning leidis, et need sätted ei ole vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse ega Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Samuti märkis kohus, et Pärnu Maakohtu jälitustoiminguteks loa andmise menetlus oli seaduslik. 2.4 Süüdistuses KarS § 294 lg 1 ja KarS § 298 lg 1 järgi mõisteti vastavalt M. Viisitamm ja V. Kink õigeks süü tõendamatuse tõttu. Kohus ei välistanud, et V. Kink kandis 29 500 krooni M. Viisitamme

Kuivõrd sisuliselt süüdistatakse M. Viisitamme ja S. Saart linnale põhjendamatult suurte varaliste kohustuste võtmises, ei ole võimalik aru saada, kuidas e-kirja saatmine linna vara reaalselt ohustab. Süüdistatavad tegelesid üksnes kuriteo ettevalmistamisega ja seetõttu ei saa neid karistada. Süüteokatsena ei ole võimalik vaadelda süüteo toimepanemise võimaluste väljauurimist või selleks abinõude tarvitusele võtmist. 4.3 M. Viisitamm ja S. Saar mõisteti õigeks ka süüdistuses KarS § 157 järgi. 4.3.1 Ringkonnakohus märkis, et riigihanke raames informatsiooni ebaseaduslikku avaldamist on võimalik kvalifitseerida üksnes KarS § 300 järgi ja kui süüteokoosseis KarS § 300 järgi ei ole realiseeritud, siis saab tulla kohaldamisele RHS § 111 lg 3 p-s 2 sätestatud väärteokoosseis. Kohus nõustus M. Viisitamme kaitsjatega, et KarS §-st 300 ja RHS § 111 lg 3 p-st 2 tuleneb seadusandja tahe sätestada riigihanke kui erilise menetluse puhuks erisätted KarS § 300 ja RHS § 111 lg 3 p 2 näol. Kui isik pole riigihanke raames konfidentsiaalsusnõuete rikkumisega realiseerinud KarS § 300 süüteokoosseisu, tuleb tema tegu vältimatult kvalifitseerida väärteona RHS § 111 lg 3 p 2 järgi. Praegusel juhul ei ole süüdistatavad realiseerinud KarS § 300 koosseisu seetõttu, et nad ei tekitanud olulist kahju. 4.3.2 Et süüdistatavate tegevus vastab nii kuriteo (KarS § 157) kui ka väärteo tunnustele (RHS § 111 lg 3 p 2), tuleb lahendada nende normide vahelise kollisiooni küsimus. KarS § 3 lg 5, mis sätestab, et kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest, ei tule asjassepuutuvate süüteokoosseisude omavahelise spetsiaalsussuhte tõttu käesoleval juhul kohaldamisele. Tulenevalt vormelist lex specialis derogat legi generali on tarvis kohaldada väärteokoosseisu kuriteokoosseisu ees ja KarS § 3 lg-s 5 sätestatud väärteokaristusõiguse subsidiaarsuspõhimõte ei rakendu. Väärteokaristusõigus võib kriminaalkaristusõiguse kõrvale tõrjuda juhul, kui on arusaadav seadusandja tahe kohaldada just väärteonormi. Kui nii väärteo- kui ka kriminaalõigusnorm kaitsevad sama õigushüve, sõltub otsus põhimõtte lex specialis derogat legi generali rakendamise kohta sellest, kas väärteokoosseis on arusaadavalt mõeldud mingit elujuhtumit eraldi reguleerima ning sellest, kas kuriteokoosseisu absoluutse ning piiramatu rakendamise korral jääks praktikas üldse võimalust väärteokoosseisu kohaldamiseks. Seejuures ei oma tähtsust, kas erinorm kehtestati varem või hiljem kui üldnorm. Seega on seadusandja süüdistuses kirjeldatud käitumise reguleerimiseks loonud spetsiaalse väärteokoosseisu, mistõttu tulenevalt põhimõttest lex specialis derogat legi generali kuulub kohaldamisele RHS § 111 lg 3 p 2, aga mitte KarS §-s 157 sätestatud kuriteokoosseis. 4.4 Ringkonnakohus leidis sedagi, et KarS § 157 ja KrMS §-d 110 ja 114 on põhiseadusega kooskõlas. 4.5 Ringkonnakohus nõustus apellantidega, et maakohus ei saanud S. Saare ja M. Viisitamme õigusabikulusid täielikult ja ilma põhistamata riigilt süüdistatavate kasuks välja mõistmata jätta. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud hüvitada S. Saarele 320 000 krooni tema poolt advokaadile makstud 498 701 kroonist ja 20 sendist ning M. Viisitammele 430 000 krooni kaitsjatele tasutud 627 660 kroonist ja 95 sendist.

6.Prokuratuur taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist M. Viisitamme ja S. Saare õigeksmõistmises nii KarS § 25 lg-te 2 ja 4 ning § 2172 lg 1 kui ka KarS § 157 järgi ja kriminaalasja saatmist Tallinna Ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kassatsiooni põhiseisukohad on järgmised. 6.1 Süüdistuses KarS § 25 lg-te 2 ja 4 ning § 2172 lg 1 järgi on ringkonnakohus kohaldanud valesti KarS § 25 lg 2. 30. juunil 2008 elektronkirja saates ületas S. Saar KarS § 2172 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo katsestaadiumi läve. Karistusõiguses põhjusliku seose tuvastamiseks kasutatava ekvivalentsusteooria kohaselt on tegu tagajärjega põhjuslikus seoses siis, kui teo mõttelisel eemaldamisel jääb tagajärg saabumata. Praegusel juhul olekski sõlmitud AS-iga B Pärnu linna tänavate hoolduse leping, kui M. Viisitammel ja S. Saarel oleks õnnestunud OÜ R hankemenetluselt kõrvaldada. 6.2 M. Viisitamme ja S. Saart tuleb OÜ R pakkumuse avaldamise eest karistada KarS § 157 järgi. Tulenevalt KarS § 3 lg-st 5 tuleb kohaldada kuriteokoosseisu. Riigihangete seaduses sisalduva väärteokoosseisu rakendamine võib kõne alla tulla nt olukorras, kus isik avaldab riigihankeid puudutavat teavet ettevaatamatusest. 6.3 Sõltumata eelmises punktis märgitust tuleb M. Viisitamme Pärnu spordihalli ehitamiseks korraldatud eelläbirääkimistega pakkumise raames K. F.-ile konfidentsiaalset teavet sisaldava elektronkirja saatmise eest karistada KarS § 157 järgi. Spordihalli ehitamiseks ei korraldatud riigihanget. Pärnu Linnavolikogu 17. aprilli 2008 otsusega lubati linnal spordihalli rajamiseks võtta varalisi kohustusi asjaõigusseaduse §-de 241-2551, § 201-224, Pärnu linnavara valitsemise korra ja RHS § 14 lg 1 p 6 alusel. Seega sõlmiti spordihalli ehitusleping tavalise haldusmenetluse raames. RHS § 14 lg 1 p 6 sätestab, et riigihangete seaduses sätestatud korda ei ole vaja järgida, kui sõlmitakse leping kinnisasja või sellega seotud õiguste omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks. 6.4 M. Viisitamme kaitsjad L. Glikman ja H. Indela leiavad, et prokuratuuri kassatsioon on põhjendamatu. Süüdistuses KarS § 25 lg-te 2 ja 4 ning § 2172 lg 1 järgi on kaitsealune õigesti õigeks mõistetud, kuivõrd ta ei pannud toime ühtegi usalduse kuritarvitamisena käsitatavat tegu. Põhjendatult on M. Viisitamm õigeks mõistetud KarS § 157 järgi ka OÜ R pakkumuse avaldamise eest, kuivõrd käesoleval juhul tuleks tõepoolest kõne alla üksnes spetsiaalselt riigihangete tarvis välja töötatud süüteokoosseisud. Õige on ka M. Viisitamme õigeksmõistmine KarS § 157 järgses süüdistuses seoses Pärnu spordihoone ehitusega. Hoolimata prokuratuuri kassatsioonis märgitust tuleb tõdeda, et maakohus sisustas süüdistatava kaitseõigust rikkudes süüdistuse teisiti kui prokuratuur, leides, et M. Viisitamm ei saatnud K. F.-ile konkursiinfot mitte ise, vaid lasi seda teha kellelgi teisel. Süüdistuselt teo omakäelises täideviimises üleminek süüdistusele teo vahendlikus täideviimises eeldab aga uue süüdistusakti koostamist. 6.5 S. Saare kaitsja A. Pilv leiab samuti, et prokuratuuri kassatsioon on põhjendamatu. Süüdistuses KarS § 2172 lg 1 ning § 25 lg-te 2 ja 4 järgi ei suuda prokuratuur üheselt ära näidata väidetavat

13.Prokuröri hinnangul toimis ringkonnakohus vääralt süüdistatavaid OÜ R pakkumuse V. Kingile avaldamise eest KarS § 157 järgi nn spetsiaalsuspõhimõtte alusel õigeks mõistes. Ringkonnakohus oleks pidanud rakendama KarS § 3 lg 5 ja tunnistama M. Viisitamme ja S. Saare süüdi kuriteo toimepanemises. Kriminaalkolleegium selle seisukohaga ei nõustu. 13.1 KarS § 3 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et nii väärteo- kui ka kuriteokoosseisule vastava teo toime pannud isikut karistatakse üksnes kuriteo eest. Seda normi saab aga kohaldada üksnes juhul, kui väär- ja kuriteokoosseis on omavahel ideaalkogumis, mitte aga siis, kui tegemist on mitteehtsa kogumiga ehk seadusainsusega. Nii ideaalkogumi kui ka seadusainsuse korral on isik ühe teoga realiseerinud formaalselt vähemalt kaks erinevat süüteokoosseisu, ent erinevalt ideaalkogumist tuleb mitteehtsa kogumi korral kohaldamisele vaid üks koosseis, mis hõlmab endas kogu juhtunu ebaõiguse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. aprilli 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-22-11, p 13.2). Muu hulgas on seadusainsusega tegemist olukorras, kus üldnormi asemel kohaldatakse erinormi ehk lähtutakse nn spetsiaalsuspõhimõttest. 13.2 Nn spetsiaalsuspõhimõte (lex specialis derogat legi generali) kujutab endast õiguslikku tõlgendamismeetodit, mille kohaselt tuleb üld- ja erinormi konkurentsi korral kohaldada erinormi (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. jaanuari 2009. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-75-08, p 10.1). Ringkonnakohus märgib õigesti, et õigust mõistes tuleb lähtuda arusaamast, et seadusandja ei soovi luua normi, millel ei ole praktilist väljundit. See aga oleks nii juhul, kui erinormi asemel kohaldatakse üldnormi, kuna sellisel juhul kaoks erinormi rakendamise võimalus. Üldnorm lex specialis põhimõtte tähenduses sisaldab kõiki erinormi tunnuseid ja lisab neile veel vähemalt ühe lisaelemendi. 13.3 Praegusel juhul võib üldnormiks olla KarS § 157 ja erinormiks RHS § 111 lg 3 p 1 (teo toimepanemise ajal RHS § 111 lg 3 p 2). Erinormina ei tule kõne alla KarS § 300, kuivõrd Pärnu linnale ei ole tekitatud olulist varalist kahju. KarS § 157 näeb ette karistuse kutse- või ametitegevuses teatavaks saanud teise isiku tervist, eraelu või äritegevust puudutava teabe avaldamise eest isiku

poolt, kellel on seadusest tulenev kohustus hoida sellist teavet saladuses. RHS § 111 lg 3 p 1 sätestab aga karistuse konfidentsiaalsusnõuete rikkumise eest riigihanke korraldamisel. Riigihangete seaduse tekstist tuleneb, et RHS § 111 lg 3 p-s 1 silmas peetavad konfidentsiaalsusnõuded peavad tagama, et riigihangetega seonduvat dokumentatsiooni seaduse nõuetele mittevastaval moel ei avaldataks (vt nt RHS § 43 lg 4, § 55 lg 3, § 63 lg 5 ja § 67 lg 2). Seega saab tõdeda, et sisuliselt karistatakse isikuid mõlema süüteokoosseisu järgi teatud teabe avaldamise eest. Et aga RHS § 111 lg 3 p 1 käsitleb üksnes riigihanget puudutavate dokumentide avaldamist, KarS § 157 aga igasuguse äritegevust puudutava teabe avaldamist, on KarS § 157 selles osas RHS § 111 lg 3 p-st 1 laiem ja võib olla spetsiaalsuspõhimõtte tähenduses kohaldamisele mittekuuluv üldnorm RHS § 111 lg 3 p 1 suhtes. 13.4 Järgnevalt võtab kriminaalkolleegium seisukoha prokuröri väite kohta, et RHS § 111 lg 3 p 1 ei ole erinorm KarS § 157 suhtes seetõttu, et väärteokoosseisu reguleerimisala on kuriteokoosseisu omast osaliselt laiem, kuivõrd RHS § 111 lg 3 p-le 1 vastava dokumentatsiooni avaldamise eest karistatakse ka juhul, kui tegu pannakse toime ettevaatamatusest. 13.4.1 Esiteks tuleb märkida, et erinorm lex specialis põhimõtte tähenduses ei saa endas tõepoolest sisaldada selliseid tunnuseid, mida pole üldnormis. Vastasel juhul võiks vaid juba mõne üksiku koosseisutunnuse kokkulangemise korral rakendada spetsiaalsuspõhimõtet, mis aga tooks endaga kaasa väärad ja soovimatud tagajärjed. Seda põhjusel, et erinevad normid võivad hoolimata mõne tunnuse kokkulangemisest iseenesestmõistetavalt olla mitte kokku langevate elementide tõttu sisuliselt täiesti erinevad. Teiseks on prokuratuuril õigus selles, et tulenevalt KarS § 15 lg-st 3 karistatakse ka ettevaatamatusest RHS § 111 lg 3 p 1 objektiivse koosseisu täitnud isikut. Siiski ei väära need tõdemused seda, et RHS § 111 lg 3 p 1 on erinorm KarS § 157 suhtes. 13.4.2

Kohtulahend

Lahendi andmed

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

Lahendi tekst

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

RESOLUTSIOON

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

(II),