Kohtulahend

1-11-6578 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. ning KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata N.V-le katseajaks täiendav kohustus: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. KarS § 50 lg 1 alusel võtta N.V-lt ära 1 (üheks) aastaks mootorsõiduki juhtimisõigus kohtuotsuse jõustumisel. Vabastada N.V vahi alt kohtusaalis. Rahuldada vandeadvokaat Jekaterina Jevšina taotlus ning mõista talle riigieelarvest kaitsjatasu N.V-le 01.06.2011.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 57 (viiskümmend seitse) eurot 52 senti, millest käibemaks on 9,59 eurot. Vastavalt KrMS § 2565 lg 2 välja mõista N.V-lt riigituludesse menetluskulud: sundraha 210 (kakssada kümme) eurot 91 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 76 (seitsekümmend kuus) eurot 74 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 01.06.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 57 (viiskümmend seitse) eurot 52 senti. Määrata N.V-le KarS § 66 lg 1, 3; KrMS § 423 alusel menetluskulude summas 345,62 eurot tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul 34 (kolmekümne nelja) eurot 57 senti kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „N.V 1-11-6578, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 27.06.2011.a

I. KOHTU ALLA ANTUD ISIKU SÜÜDISTUS

1-11-6578 N.V süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, 30.05.2011.a. kell 16.50 Ida-Virumaal Narva linnas, Puškini tn 51 maja juures, juhtis mootorsõidukit Volkswagen Golf registrimärgiga 063 TFU. Alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARBK-0027 tuvastati N.V väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,50 mg/l +/0,14 mg/l, s.t vähemalt 1,36 mg/l. Vastavalt Liiklusseaduse § 20 lg 3 ́ p1 sätetele loetakse N.V alkoholijoobes olevaks isikuks alates 01.07.2009.a. jõustunud karistusseadustiku, liiklusseaduse ja politseiseaduse joobeseisundit ja selle tuvastamise korda reguleerivaid muudatuste (RTI, 17.12.2008,54,304) järgi, seega pani N.V toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.t. KarS § 424 ettenähtud kuriteo.

II KOHTUISTUNG

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end süüdi täielikult. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised asja materjalid: Tunnistaja Xxxi ütlused (lk 1 – 3) Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (lk 5, 6) Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 7) Kahtlustatava N.V kinnipidamise protokoll (lk 10, 11) Kahtlustatava N.V ütlused (lk 14 - 17) Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kuulanud ära süüdistatava, prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud ja avaldanud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, tuleb kohus järeldusele, et N.V süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud. Kotljakovi käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Liiklusseaduse § 20 lõikes 3 sätestatu kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 20 lg 31 punktis 1 sätestatu kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Kuna N.V tuvastatud alkoholijoove - vähemalt 1.36 mg/l kohta ületab liiklusseaduse § 7419 sätestatud piirmäärasid, millistel oleks veel kohaldatav väärteomenetlus, siis on N.V alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine käsitletav kuriteo toimepanemisena KarS § 424 järgi. Antud kuriteo toimepanemine N.V poolt on tõendatud: Tunnistaja Xxxi ütlustega (lk 1-3), mille kohaselt 30.05.2011 kell 16.50 paiku viibis ta teenistuses politseipatrulli koosseisus ja peatasid kahtlaselt sõitva sõiduauto VW Golf, mis liikus mööda Puškini tänavat Narva linnas ning tekitas teel ohtlikku olukorda. Sõiduautot juhtis N.V. Alkomeeter tuvastas tal positiivse tulemuse ning hiljem, tõendusliku alkomeetri abil, tuvastati N.V 1.36 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus.

1-11-6578 Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga (lk 5,6), mille kohaselt 30.05.2011 kell 16.54 kasutati N.V suhtes indikaatorivahendit Alcoquant ning kontrolli tulemusena on tuvastatud, et N.V poolt väljahingatavas õhus on 1.70 mg/l alkoholi; 30.05.2011 kell 17.09 kasutati N.V suhtes tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110, mille mõõtetulemus on 1.36 mg/l. N.V tunnistas ennast selles kuriteos täielikult süüdi (lk 14-17) ning eeluurimisel seletas, et 30.05.2011 päeval jõi umbes 0.5 l viina. Tema tütar vigastas jala ja ta otsustas viia ta haiglasse. Kui ta viis tütre haiglasse, ta jättis ta sinna ja otsustas suvilasse tagasi sõita, sest ei tahtnud autot haigla juurde jätta. Istus rooli ja sõitis mööda linna. Teda peatas politsei, kes tuvastas tema alkoholijoove. Kahetseb tehtut.

III KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS

Mootorsõidukit alkoholijoobes juhtis N.V otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3) – N.V oli teadlik, et on alkoholi tarvitanud, kuid sellele vaatamata tahtis autot juhtida ja tegi seda. KarS §-s 424 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistuseks rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava N.V karistuse kergendavaks asjaoluks KarS §57 mõttes on oma süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. Kohus on seisukohal, et N.V karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, sest ta oli varem (14.06.2010) karistatud rahatrahviga sõiduauto juhtimise eest joobeseisundis, mille pärast pani ta ikka toime uue samalaadse süüteo. Lähtudes ülaltoodust ning samuti N.V süü ulatusest – otsese tahtlusega toime pandud teise astme kuriteo asjaoludest, õiguskorra kaitsmise huvides, ja selleks, et mõjutada N.V edasiselt hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest, peab kohus vajalikuks karistada teda vangistusega alla selle keskmist määra. Võttes arvesse seda, et N.V ülalpidamisel on alaealine laps, seda, et tal on olemas töökoht ning samuti N.V resotsialiseerumise huivides, peab kohus võimalikuks kohaldada N.V suhtes KarS § 74 lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui N.V ei pane toime katseaja kestel uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1,2 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Samas on kohus seisukohal, et selleks, et aidata N.V paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmisega ja teda distsiplineerida, on vaja kohaldada tema suhtes ka KarS §50 lg 1 p 1 sätteid ning mõistab N.V-le lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 1 aastaks. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §§ 233, 238, 2565 lg 1 p 2, 256 5 lg 2, 311, 313, 315.

Innokenti Menšikov Kohtunik

1-11-6578

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.