1-10-13656/16 - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 14.04.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.F-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. M.F tunnistati süüdi Viru Maakohtu 26.10.2010 otsusega KarS § 275 järgi ning karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 1 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 19.11.2009 kohtuotsusega mõistetud karistuse, s o 2 aastat 9 päeva vangistust, võrra ja mõisteti liitkaristus 2 aastat 1 kuu ja 9 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 19.11.2009 ja lõpp 28.12.2011. Kinnipidamisasutuses M.F-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal on teda 11 kord karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub elama xxx xxx. Kinnipeetaval on 8 klassi haridust. Eriala puudub. Töötanud põhiliselt mitteametlikult ehitusel ja saekaatris. Ametlik ja pikaajaline töökogemus puudub. Enne vangistust oli registreeritud töötuna. Vanglas on töötanud majandustöödel. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Enne vangistust täheldatud alkoholi liigtarbimist. Vangistuse ajal on osalenud ajavahemikul 05.10.2010 - 25.01.2011 Convictuse tugigrupis. Kriminaalhooldusametnik toetab M.F-i tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise järelvalve alla. Kriminaalhooldusametnik leiab, et arvestades asjaolu, et M.F on korduvalt viibinud kinnipidamiskohas, samuti isiku toimepandud väärtegude arvukust ja liiki ning käitumist vangistuse ajal on alust eeldada, et vabanemisel võib M.F rikkuda katseaja tingimusi ning jätkata seaduserikkumiste toimepanemist. Samas arvestades asjaolu, et M.F on viibides kinnipidamiskohas osalenud Sotsiaalprogrammis Convictus ning reaalne vangistuse lõppemise tähtaeg on 28.12.2011 .a., seega vabanedes tingimisi enne tähtaega jääb M.F-i katseajaks 1 aasta, mis annab aega ning võimalust saada kriminaalhoolduse näol tuge kohanemiseks eluga vabaduses, seejuures järgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Juhul kui M.F vabaneb tähtaegselt, puudub igasugune alus tema tegevuse või tegevusetuse üle teostada kontrolli. Kinnipeetava määramine käitumiskontrollile võimaldab pikemaajalise järelevalve toimimise. Prokurör ei toeta kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt vangistusest. Kaitsja taotleb kinnipeetava vabastamist. M.F taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vabastamist Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et käesoleval ajal ei ole põhjendatud M.F ingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. M.F on vangistuse jooksul 11 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja soovi mitte muuta oma käitumist paranemise suunas. M.F kannab vangistust vanglaametniku vastu toime pandud kuriteo eest.

Varem on ta 3-l korral kriminaalkorras karistatud valdavalt varavastaste kuritegude eest. Vanglakaristust kannab teist korda. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning kandes karistust taas pani toime kuriteo, mis räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabaduses puudub M.F lähedastest inimestest koosnev tugivõrgustik, kes oleks valmis teda vabanemisel toetama. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega sissetulekuallikat, mis raskendab iseseisva toimetulekut ning suurendab kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riski. Elukoht Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskuses (kus elavad kodutud ja/või vanglast vabanenud isikud) tähendab muuhulgas seda, et tema suhtlusringkonda jäävad kriminaalase taustaga isikud, kes võivad M.F mõjutada alkoholi tarbima ja panema toime uusi kuritegusid. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning M.F-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada eriala ja töökogemust ning osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu M.F vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.