1-09-2090/54 - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Viru Vangla esitas 10.03.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav R.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. R.N on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 20.05.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.7, §274 lg.1 ja §120 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2, KarS §64 lg.1, §65 lg.2 ja §68 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 7 kuud 28 päeva alates 03.10.2008. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 2 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, soodusteguriks on alkohol, eesmärgiks majandusliku kasu saamine. Kinnipeetav töötab majandustöödel köögitöölisena. Vangistuses kinnipeetavat keegi ei toeta. Tasumata võlanõudeid on kinnipeetaval summas 2572,73 eurot. Kinnipeetava sotsiaalsesse võrgustikku kuuluvad abikaasa, isa ja 15-aastane õde, kes elab tädi juures. Suhtlemine isa ja abikaasaga toimub kirja teel, kinnipeetava suhted abikaasaga on head. Kinnipeetav võib käituda mõtlematult, tema probleemide lahendusoskused on kesised, empaatiavõime vähene. Kriminaalhooldusesse suhtub kinnipeetav vastuoluliselt, näeb selles vaid lahendust praktilistele probleemidele. Kinnipeetava väärtushinnangud ei toeta seaduskuulekat käitumist. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kuigi kinnipeetav ei ole varem kriminaalhooldusel olles oma käitumisega tõestanud, et ta on valmis ühiskonnas seadusekuulekalt käituma, tuleb talle siiski anda võimalus ennast tõestada. Kriminaalhooldusele suunamine aitab kaasa kinnipeetava ühiskonda naasmisel ja tema üle oleks vabaduses olemas kontroll ja tugi. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või võtta end töötuna arvele 2 nädala jooksul peale vabanemist ja osaleda sotsiaalabiprogrammis. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama aadressile xxx, kuid sinna korterisse ei ole võimalik sisse pääseda, kuna võtmed on kadunud. Kinnipeetava abikaasa elab teisel aadressil ja on nõus kinnipeetava võtma enda juurde elama vaid niikauaks, kui kinnipeetav leiab töö ja isikliku elamispinna. Kinnipeetava abikaasa on lapsehoolduspuhkusel ja tema sissetulekuks on peretoetus. Kinnipeetaval puudub peale vabanemist kindel töökoht. Kinnipeetava vähene haridus raskendab konkureerimist tööturul. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi võlgnevusi. Maakohtu istung Kinnipeetav R.N taotles maakohtu istungil enda vabastamist, kinnitas, et asub elama abikaasa juurde või xxx tänavale, et tal on vangistuses läbitud sotsiaalprogramm Eluviisitreening ning 16.05.2011 pikendati tema elamisluba kaheks aastaks. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna kinnipeetaval puudub alaline elukoht.

Kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja arvas, et kinnipeetaval on ilmselt võimalik asuda elama isa juurde. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust kehtival katseajal toimepandud kuriteo eest. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 2 distsiplinaarkaristust, neist üks on käesoleval ajal kehtiv. Maakohus leiab, et seega ei ole kinnipeetav isikuks, kes on orienteeritud õiguskuulekusele. Ühiskonna poolt kehtestatud reegleid ei suuda ta täita isegi vangistuses viibides. Kinnipeetava puhul oli juba korra üles näidatud usaldust ja talle määratud karistus tingimisi koos kriminaalhooldusega. Seda usaldust ei suutnud kinnipeetav õigustada. Maakohtul puudub veendumus, et vabastades kinnipeetava käesoleval ajal, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi ning katseajal mitte panna toime uusi kuritegusid. Viru Vangla kohaselt on kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude soodusteguriks alkohol. Kinnipeetava seletuse kohaselt maakohtu istungil on ta käesolevaks ajaks lõpetanud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Maakohus tunnustab kinnipeetavat selle eest, et ta on vangistuse ajal tegelenud oma sõltuvusprobleemiga, kuid leiab, et möödunud on veel liiga vähe aega selleks, et öelda, et tegemist on pöördumatuga. Kinnipeetav on kriminaalhooldusametnikule teatanud, et soovib vabanemise korral asuda elama aadressil xxx, kuid samas kinnitanud, et sinna korterisse sisse ei saa, kuna võtmed on kadunud. Korterisse ei olnud võimalik sisse pääseda ja seda kontrollida ka kriminaalhooldusametnikul. Maakohtu istungil teatas kinnipeetav, et tegelikult läheb ta vabanemise korral elama aadressile xxx. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et nimetatud aadressil elas kinnipeetava abikaasa. 19.04.2011 saabus maakohtusse kinnipeetava abikaasa JxxxRxxx avaldus, kus ta keeldub kinnipeetavat enda juurde elama võtmast, kuna ta on vahetanud elukohta ja selleks puudub võimalus. Eeltoodu alusel puudub kinnipeetaval vabanemise korral alaline ja kriminaalhooldusametniku poolt käesolevaks ajaks kontrollitud elukoht. Alalise elukoha puudumine teeb aga võimatuks kriminaalhoolduse teostamise, kuna vastavalt KarS §75 lg.1 p.1 tuleb kohtumääruses ära näidata konkreetne alaline elukoht, kuhu

kinnipeetav vabanemise korral elama asub. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus teeb võimatuks ka kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise. Asja materjalide ja kinnipeetava enda seletuste kohaselt maakohtu istungil puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht. Kuna kinnipeetav on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, on olemas reaalne oht, et legaalse sissetuleku puudumisel ja materiaalsete raskuste tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uue kuriteo. Nagu nähtub asja materjalidest, on kinnipeetaval vaid algharidus, eriala ning töökogemused ja -oskused puuduvad. Arvestades tänapäevast situatsiooni tööjõuturul ja kinnipeetava kriminaalset minevikku, raskendab eeltoodu kinnipeetava konkureerimist tööturul. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad abikaasa, õde, tädi ja hooldekodus viibiv isa. Kinnipeetav suhtleb vaid abikaasaga. Kinnipeetava abikaasa on kriminaalhooldusametnikule kinnitanud, et enne vangistust ei olnud nendevahelised suhted head, nende ühine tütar sündis juba kinnipeetava vangistuse ajal. Arvestades maakohtule laekunud kinnipeetava abikaasa avaldust, kus abikaasa keeldub kinnipeetavat enda juurde elama võtmast, võib öelda, et käesolevaks ajaks ei ole suhted paranenud. Seega puudub kinnipeetaval sisuliselt sotsiaalne toetav lähivõrgustik. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal, s.o. üle aasta enne karistuse tähtaja lõppu, ei ole võimalik ja põhjendatud. Karistuse jätkuva kandmise ajal on kinnipeetaval võimalik tegeleda aktiivselt enda vabanemise küsimusega (otsida sobiv elukoht, saada garantii töökoha olemasolu kohta, käituda vangistuses seaduskuulekalt, süvendada sõltuvusainetest loobumist jne.). Vastavalt kinnipeetava taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,35 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et see kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.