1-11-4781/5 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

11.Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Ergo Nurka (Nurk) süüdistatakse selles, et tema juhtis 06.01.2011 kella 13:11 ajal Harjumaal, Rae vallas Jüri alevikus Aleviku tee 5 juures mootorsõidukit Mazda 323 registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 3,52 mg/g laiendmääramatusega ± 0,07 mg/g (lõplik tulemus 3,45 mg/g)), millega ta rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 (Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja Liiklusseaduse §-i 20 lg 31 p 1 /Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi) nõudeid. Oma tegevusega pani Ergo Nurk toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav Ergo Nurk seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 06.01.2011 koostatud EKEI joobeseisundi tuvastamise saatekirjast 46T nähtuvalt 06.01.2011 tuvastati Ergo Nurgal joove 3,52 +/- 0,07 mg/g. (t/l 8) • 06.01.2011 koostatud tunnistaja MS ́i ülekuulamisprotokolli kohaselt töötab ta tanklas aadressil XXX. 06.01.2011 umbes 13:11 sõitis Ringi tänavalt tanklasse Mazda 323 reg.nr. xxx, mille juhi kohalt väljus silmnähtavalt taaruv ja tuigerdav meesterahvas. (t/l 13-16) • 06.01.2011 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtuvalt 06.01.2011 Jüri alevikus, Aleviku tee 5 kõrvaldati Ergo Nurk sõiduki Mazda 323 reg. nr xxx juhtimiselt, kuivõrd juhil tuli suust alkoholi lõhna ning oli alus arvata, et juht on joobeseisundis. (t/l 19) • 09.02.2011 koostatud kahtlustatava Ergo Nurk`i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ning kahetseb juhtunut. 06.01.2011 praktiliselt vahetult enne juhtimist tarvitas Jüri alevikus valget viina tühja kõhu peale. 06.01.2011 kella 13.00 paiku hakkas Jüri alevikus tehase juurest, kus oli lund lükanud, juhtima oma vennale kuuluvat sõidukit Mazda 323, et sõita Jüri alevikus asuvasse tanklasse, mis asub u 1 km kaugusel. Juhtis sõidukit ja kõrvalistmel istus üks tuttav meesterahvas. Pidi sõidukit tankima, aga selleni ei jõudnudki, kuna enne kutsus tankla töötaja kohale politseipatrulli. Politsei saabudes pandi teda kohe puhuma indikaatorvahendisse ja tal tuvastati alkoholijoove 1,53 mg/1. kontrolliti ka autodokumente, mis olid kõik korras. Kuna ta tõenduslikku alkomeetrisse ei suutnud puhuda, siis toimetati ta Wismari haiglasse joobeseisundi kindlakstegemiseks. Andis vabatahtlikult vereproovi Wismari haiglas. Kui ta sõidukit hakkas juhtima, siis ta ise ei tundnud ennast nii suures alkoholijoobes olevat. Ta küll sai aru, et oli eelnevalt alkoholi tarvitanud, aga sõiduki juhtimisega sai ilusti hakkama. Kohtul palub määrata tingimisi vangistus käitumiskontrolliga. Palub väga alles jätta juhtimisõigus, kuna otsib töökohta ja töö on otseselt seotud sõiduki juhtimisega ning juhtimisõigus on selle eelduseks. Puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. (t/l 23-25) • Maksu- ja Tolliametil Ergo Nurga 2008, 2009 aasta sissetulekute kohta andmed puuduvad. (t/l 27) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel Ergo Nurk`i kahtlustatavana antud süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistaja MS`i ütlusi, EKEI joobeseisundi tuvastamise saatekirja, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Ergo Nurk`i käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 06.01.2011 kella 13:11 ajal Ergo Nurk juhtis mootorsõidukit Mazda 323 registreerimismärgiga xxx alkoholijoobe seisundis (alkoholijoove 3,52 mg/g laiendmääramatusega ± 0,07 mg/g, lõplik tulemus 3,45 mg/g). LS § 20 sätestab sõiduki juhtimise keelu ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või juht olla joobeseisundis. Vastavalt sama paragrahvi 31 sätetele loetakse juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt tuvastati süüdistatava ühes grammis veres vähemalt 3,45 milligrammi alkoholi. Arvestades taolisi asjaolusid, asub kohus seisukohale, et süüdistatav on sõidukit juhtides olnud alkoholijoobes, millega on rikkunud LS § 20 lg 3 sätestatud sõiduki juhtimise keeldu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada süüdistatava kahetsust toimepandus, kuigi kohus suhtub süüdistatava kahetsusse suhteliselt kriitiliselt, kuivõrd süüdistatavat on samalaadse

väärteo toimepanemise eest karistatud, samas on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata isik. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudub süüdistataval alaline sissetulek. Peale selle peab süüdistatav hüvitama ka kriminaalmenetluse kulud, mistõttu puuduvad süüdistataval piisavad vahendid rahalise karistuse tasumiseks ja kõigi süüdimõistvast otsusest tulenevate rahaliste kohustuste tasumiseks. Seetõttu on süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Arvestades süüdistataval tuvastatud joobeastet, mis ületas karistatava määra alammäära üle kahe korra, leiab kohus, et süüdistatava süü on suur. Samas peab kohus võimalikuks arvestada ka karistust kergendava asjaolu olemasolu, mistõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd süüdistatava käitumises on karistust kergendav asjaolu ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud ning süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata, leiab kohus, et mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata. Kuivõrd süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud ning peale selle ka AS § 70 ettenähtud väärteo eest, siis võib teha järeldusi süüdistatava alkoholilembuse kohta. Sellest tulenevalt tuleks asuda seisukohale, et süüdistatav vajab kõrvalise isiku järelevalvet, saamaks tuge arusaamast kaine eluviisi vajalikkusest. Samas on viimane väärtegu toime pandud 20.07.2008, so peaaegu 3 aastat tagasi, millest saab teha järelduse, et süüdistatav ei ole süstemaatiline õigusrikkuja, kelle õiguskuulekuse tagamiseks oleksid vajalikud kontrollnõuded. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada KarS § 73 sätteid, jättes KarS § 74 sätestatud karistuse kohaldamata jätmise tingimused seekord kohaldamata. Inkrimineeritava teo eest võib kohus KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis KarS § 50 lg 2 kohaselt välistaks sellise lisakaristuse kohaldamist. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatavat samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud ka lisakaristusega ning temalt on juhtimisõigust ära võetud. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et ta on varem töötanud autojuhina ja tal oleks võimalus lähiajal asuda tööle taas autojuhina ja temal lasub kohustus hoolitseda haige ema eest. Samas ilmnes süüdistatava ütlustest ka seda, et ema on olnud haige aastaid ja süüdistatava põhiline elukotse ongi olnud kutselise juhi elukutse. Seega, olles varem karistatud samalaadse väärteo eest lisakaristusega, ei olnud süüdistatavale üllatuslik see, et sõiduki juhtimise eest joobeseisundis võidakse tema suhtes uuesti samalaadset lisakaristust kohaldada. Sellisele kogemusele vaatamata pani süüdistatav toime KarS § 424 ettenähtud kuriteo. Kohus leiab, et ainsa võimaliku töökoha saamise eelduseks olev juhtimisõiguse olemasolu ja haige ema eest hoolitsemise kohustus ei tekkinud süüdistatava ootamatult ja pärast kuriteo toimepanemist, vaid need asjaolud olid talle teada oluliselt varem, ka sel ajal kui ta inkrimineeritud kuriteo toime pani. Seega selleks, et säilitada temal lasuvat võimalust omandatud erialal tööle asuda ja hoolitseda abi vajava ema eest, pidi süüdistatav ise käituma selliselt, et tööle asumise võimalus ei kaoks tema enda käitumise tagajärjel ja et tal oleks endiselt võimalus oma lähedase eest hoolitseda. Ometigi pidas süüdistatav olulisemaks tarvitada alkoholi ja seejärel asuda sõidukit juhtima. Süüdistataval tuvastatud joobe suurus ja teadmine joobest sõidukit juhtima asudes näitab seda, et süüdistatava pani kuriteo toime kavatsetusega. Seejuures oli tal joobe tõttu raskusi käimisega ning ta ei olnud suuteline alkomeetrisse puhuma. Sellises seisundis olles sõidutas ta aga ka kõrvalist isikut, pannes peale enda ja võõra vara ohtu ka autos viibinud kõrvalise isiku ja teised liiklejad. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav on sõiduki juhina liikluses ohtlik, mida süüdistatav suutis inkrimineeritud süüteo toimepanemisega ilmekalt tõestada ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada pikemaks ajaks. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb üldjuhul sõidukit joobes juhtinud isikult juhtimisõigus ära võtta ning vaid erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse