lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-2997/12

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 18.05.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-11-2997/12
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
18.05.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
766
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-2997/7Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja25.04.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-11-2997

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. mai 2011. a., kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-11-2997

Kohtukoosseis

Meelika Aava, Ivi Kesküla, Sten Lind

Kriminaalasi

J.B süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju maakohtu 25. aprilli 2011. a otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav J.B Isikukood XXX elukoht XXXXXXX XXXXXX XX-X, ei tööta, varem karistatud 12.02.2010. a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi 6 kuu vangistusega, kinni peetud 06.04.2011. a

RESOLUTSIOON

Jätta J.B apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 25. aprilli 2011. a otsusega lühimenetluses tunnistati J.B süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõisteti talle karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Kohus määras karistusaja alguseks 6. aprill 2011. a. J.B-lt mõisteti välja tsiviilhagid G. P. kasuks 220,18 eurot, R. M. kasuks 95,87 eurot ja P. K. kasuks 25,56 eurot.
2.
J.B mõisteti süüdi selles, et ta vargusi süstemaatiliselt toime paneva isikuna, taas varastas
1.mail 2010.a jalgratta Classic Discovery 220,18 euro väärtuses, 11. mail 2010. a jalgratta Merida Kalahari 95,87 euro väärtuses ja 12. mail jalgratta King Fox team CompAx 95,87 euro väärtuses ning rattaluku 25,56 euro väärtuses. Jalgratas King Fox team CompAx 95,87 tagastati kannatanule

kohtueelse uurimise käigus. Lisaks sellele püüdis J.B 12. veebruaril 2010. a toime panna vargust Lasnamäel asuvast Maxima kauplusest, kuid turvatöötajad pidasid ta kinni ja vargus jäi katse staadiumi.

3.Maakohtu otsuse peale esitas J.B apellatsiooni, milles vaidlustab üksnes temalt välja mõistetud tsiviilhagide suurust ja nende väljamõistmise algustähtaega. Apellatsiooni motiivide kohaselt tuleks tsiviilhagidelt maha arvata jalgrataste amortisatsiooni maksumus. Soovib, et ta peaks hakkama tsiviilhagisid hüvitama alles pärast vangistuse ärakandmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. 4.1 Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 19. oktoobri 2007. a kohtumääruses nr 3-1-55-07 märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb (RT III 2007, 36, 288). 4.2 Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning J.B ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi. Kohtuistungi protokolli kohaselt J.B kuriteo toimepanemise asjaolude kohta ütlusi anda ei soovinud, kuid ta oli nõus kõikide tema vastu esitatud süüdistustega, sealhulgas tsiviilhagidega ning kahetses toimepandut. Seega oli esimese astme kohtus tagatud J.B õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. 4.3 Maakohtu istungil ei ole J.B kannatanute poolt esitatud tsiviilhagide suuruse ning nende temalt väljamõistmisele vastu vaielnud. Prokurör on seejuures kohtuvaidluses selgesõnaliselt märkinud, et kõik tsiviilhagid tuleb süüdistatavalt välja mõista. Süüdistatav J.B ei ole kohtuvaidluses sellele vastu vaielnud. Kirjeldatud olukorras on tegemist hagi õigeksvõtmisega TsMS § 440 tähenduses ning vastavalt osundatud paragrahvi lg-le 1 peab kohus sellisel juhul hagi rahuldama ning selliselt on maakohus ka toiminud. Seejuures tuleb märkida, et kohus on hagi õigeksvõtuga seotud, välja arvatud juhul, kui ei esine TsMS § 440 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mis on aluseks menetluse jätkumisele. Käesolevas kriminaalasjas hagi õigeksvõttu takistavaid asjaolusid TsMS § 440 lg 4 tähenduses ei esinenud ning kohus on mõistnud varalise kahju hüvitise süüdistatavalt J.B-lt kannatanute kasuks välja. Kohtul puudusid selles osas teised käitumisalternatiivid. Tuleb märkida veel sedagi, et hagi õigeksvõtu korral võib kohus otsusest välja jätta nii kirjeldava kui ka põhjendava osa (TsMS § 440 lg 4). Seega ei ole kohus millegagi eksinud, kui ta kannatanute kasuks välja mõistetud tsiviilhagi isegi ei põhjenda. 4.4 KrMS § 410 lg 1 kohaselt pööratakse jõustunud kohtuotsus täitmisele. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 ja § 3 kohaselt korraldavad kriminaalasjades jõustunud kohtuotsuste alusel rahaliste sissenõuete täitmist kohtutäiturid. Täitemenetluse seadustiku § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Selle küsimuse lahendamine ei ole aga ringkonnakohtu pädevuses,

2(3)

mistõttu KrMS §-de 423 ja 424 alusel on teil õigus pöörduda vastavasisulise avaldusega elukohajärgse täitmiskohtuniku poole.

5.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 2 jätab ringkonnakohus J.B apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Meelika Aava

Ivi Kesküla

Sten Lind

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.