Kriminaalasi nr 1-10-7522
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Asja number
1-10-7522
Täitmiskohtunik
Ene Muts
Kohtuistungi sekretär
Kädi Leola
Prokurör
Alar Häidberg
Kriminaalasi
Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine.
Kinnipeetav
L.H Isikukood: xxx; elukoht vabanemisel: Nooruse 10-30, Puhja vald, Tartumaa; EV kodanik
Kaitsja
Advokaat Aivar Kello
juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, 432
Jätta vabastamata L.H tingimisi enne tähtaega temale Tartu Maakohtu 26.10.2010.a otsusega mõistetud karistusest. Välja mõista riigieelarvest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 35 senti Advokaadibüroo In Jure kasuks kaitseülesande täitmise eest advokaat Aivar Kello poolt. Välja mõista L.H-lt 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 35 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse nr 1-10-7522 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 18.05.2011. a.
Asjaolud ja kohtu seisukoht L.H tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 26.10.2010.a otsusega KarS § 118 p 1; § 263 p 1, 4 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 8 kuud vangistust karistuse algusega 27.12.2009.a. Karistusaeg algas 22.03.2009.a ja lõpeb 21.03.2013.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve all saabus 27.04.2011.a. L.H on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 29.04.2008.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7 alusel 2 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole L.H vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel asub elama endisesse elukohta Puhja vallas, kus asub elama koos isaga. Kindel töökoht puudub. Tasumata rahalisi nõudeid on üle 2300 euro. Vabaduses liigtarvitas alkoholi, mõlemad kuriteod toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav tunnistab alkoholi kuritarvitamist, kuid ei soovi osaleda vastavas sotsiaalprogrammis. Tartu Vangla toetab L.H tingimisi vabastamist elektroonilise järelevalvega. Kriminaalhooldusametnik ei toeta L.H ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valvega. Vabanemisel asub elama endisesse elukohta Puhja vallas, korter on sobilik elektroonilise valve teostamiseks. Kindel töökoht puudub. Vabaduses liigtarvitas alkoholi. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktoriks on hariduse ja tööharjumuse puudumine, halva mõjuga sõprusringkond, alkoholi tarvitamine ning kinnipeetava elustiil. Eeltoodu alusel leiab kriminaalhooldusametnik, et L.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal võimalik. L.H seletas kohtuistungil, et ta tahab vabaduses õppima minna ja tööle hakata ning elada seaduskuulekalt. Kool jäi tal pooleli, sest eelistas töötamist. Isa nõudmistele ta ei kuuletunud, jäi isale peale. Lähedastest on isa ja õde. Vanglas ei ole õpinguid alustanud, sest oli kevadeni eeluurimisosakonnas. Üks kord käis sotsiaalprogrammis, kuid grupi suurus häiris ja ta ei saanud suhelda. Prokurör leiab, et L.H tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamine ei ole esimesel tähtajal võimalik eelkõige kuritegude raskusastet arvestades. Kaitsja leiab, et L.H on võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Selleks on olemas formaalne alus ja küllaldaselt materiaalseid aluseid. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et L.H tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus, kuid puudub küllaldaselt materiaalseid aluseid. Formaalseks aluseks on see, et esimese ja teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud 1⁄2 karistusajast. KarS § 76 lg 2 p 1 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. L.H on nõus alluma elektroonilisele järelevalvele ja tingimused selleks on olemas. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu, lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik. L.H ei ole töökohta ja seetõttu puudub kindel elatusallikas. Karistuse
kandmise ajal ei ole L.H-ga toimunud resotsialiseerumist ettevalmistavaid tegevusi. Ta ei ole osalenud sotsiaalprogrammis, ei ole asunud õppima. L.H seletusest järeldub, et ta ei allunud ka isa kasvatusele: jäi isale peale. Teistega suhtlemine ja vanemate kasvatusliku mõjuga arvestamine on oluline enda eluviiside kujundamisel. Arvestades kuriteo raskust ja asjaolusid ning kinnipeetava isiku, et ole tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine esimesel tähtajal võimalik. Kaitsja taotleb tasu kaitseülesande täitmise eest 38,35 eurot, s.h. käimemaks 20 %. Kaitsja taotlus on põhjendatud asja arutamiseks ettevalmistamise ja kohtuistungist osavõtuks kulunud ajaga. Kaitsjatasu tuleb menetluskuluna sisse nõuda kinnipeetavalt KrMS § 180 lg 1 alusel.
Ene Muts täitmiskohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.