1-11-1817/16 - Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

5.Kolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, apellatsiooni sisuga, ära kuulanud menetlusosalised leiab, et maakohtu otsus on jälgitavalt põhistatud, seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. Esmalt apellatsioonikohus peab vajalikuks osutada, et kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus lubatav juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. 5.1 Apellant on taotlenud tema tingimisi karistusest vabastamist. Kolleegium leiab, et sellise taotluse rahuldamist seadus ei võimalda. Nimelt on kriminaalasja materjalide põhjal tuvastatav, et N.U on 17.11. 2010 aastal Harju Maakohtu poolt süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistatud 6 kuulise vangistusega, KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 4 kuuline vangistus. Kohaldati KarS § 74 sätteid ja vabastati ta tingimisi karistuse kandmisest ja määrati katseajaks 3 aastat. Vaidlustatud kriminaalasjas pani N.U uued kuriteod toime ajavahemikul 07.01.2011 kuni 16. 01. 2011 ehk eelmise kohtuotsusega määratud katseaja kestel. KarS § 74 lg 5 sätestab, et kui süüdismõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg 2 sätestatule. KarS § 65 lg 2 näeb ette, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega ülaltoodud põhimõtetest tulenevalt ei ole võimalik katseajal uue tahtliku kuriteo toimepannud isikut uuesti tingimisi karistusest vabastada vaid temale mõistetud kandmata karistus tuleb täitmisele pöörata. Ka Riigikohus on oma lahendites (nt 3-1-1-31-06 ) sedastanud, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, näeb KarS § 74 lg 5 lisaks karistuse täitmisele pööramise kohustusele ette ka liitkaristuse mõistmise kohustuse KarS § 65 lg 2 kohaselt KarS § 64 lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatud põhimõtete järgi.

5.2 Alternatiivselt on süüdistatav taotlenud temale mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. KarS § 74 lg 5 näeb tõepoolest ette, et vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga KarS § 69 sätestatud korras. KarS § 69 lg 1 kehtestab üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused. Selle sätte kohaselt saab üldkasulikku tööd kohaldada kui süüdlast on karistatud maksimaalselt kaheaastase vangistusega ja süüdlane on nõus selle asendamisega üldkasuliku tööga. Maakohtu istungiprotokolli kohaselt/ t.lk. 136-137/ ei ole süüdistatav üles näidanud initsiatiivi karistuse asendamiseks ega ole sellekohast taotlust ega nõusolekut väljendanud. Seetõttu ei ole maakohus ka eraldi vangistuse asendamata jätmist põhistanud, küll aga on põhjendanud miks kohus leiab, et N.U peab kandma reaalset vangistust. Seega faktiliselt on maakohus välistanud ka 5 kuriteokatse toimepanemise eest mõistetud vangistuse asendamise. Antud juhul on kohus karistanud süüdlast alla kaheaastase vangistusega, apellatsioonis on süüdistatav väljendanud ka oma soovi üldkasuliku töö tegemiseks. Seega käeoleval ajal on mõlemad KarS § 69 ettenähtud formaalsed eeldused olemas. Samas aga tuleb üldkasuliku töö kohaldamisel arvestada ka toimepandud kuritegude raskust ning süüdlase isikut. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt ka vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga peab kohus olema veendunud, et isik vabaduses viibides ei pane toime uusi kuritegusid. Peavad olema tuvastatavad mingid erandlikud asjaolud kas siis kuritegude tehioludes või süüdlase isiku suhtes, mis annaksid aluse mõistetud vangistuse asendamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei saa pärast kriminaalasja materjalide ja apellatsiooniga tutvumist jõuda veendumuseni, et esineksid asjaolud, mis annaksid aluse KarS § 69 kohaldamiseks. N.U pani toime 5 varguse katset ning nende toimepanemise tehioludes pole tuvastatavad mingid erilised kergendavad asjaolud, mis annaksid aluse vangistuse asendamiseks. N.U varasem elukäik näitab, et teda on varem korduvalt kriminaalhooldusele, kontrollnõuete järgimisele allutatud, kuid selline asjaolu pole teda kallutanud seaduskuulekale käitumisele. Vastupidi, süüdistatav on pärast eelmise otsuse kuulutamist vaid lühikese aja möödumisel juba jätkanud analoogsete kuritegude toimepanemisi. Samuti on teda korduvalt karistatud väärtegude toimepanemiste eest, sealhulgas narkootikumide tarvitamise eest. Seega N.U on ise oma käitumisega näidanud, et ta pole isikuks kelle suhtes oleks võimalik kohaldada vangistuse asendamist ja kriminaalhoolduse kohaldamist. Kohtukolleegiumil puudub siseveendumus, et vabaduses viibides süüdistatav suudab elada seaduskuulekat elu, et oleks prognoositav üldkasuliku töö edukas sooritamine. Seega ka sellekohane taotlus rahuldamisele ei kuulu.