Kohtulahend

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 21.03.2011 Viru Maakohtule materjalid menetlemiseks kinnipeetava N.S-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. N.S on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 27.04.2009 otsusega KarS § 118 p 1 järgi ning karistatud KarS § 68 kohaldamisega 3 aasta 11 kuu 27 päevase vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti Viru Maakohtu 06.06.3008 otsusega mõistetud karistus kaetuks ülalmainitud otsusega mõistetud karistusega. Karistuse kandmise algus 27.04.2009 ja lõpp 06.05.2012. Kinnipidamisasutuses N.S-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vabanemise korral asub elama ema juurde aadressil xxxxxx xxx Kinnipeetaval on 9 klassi haridust. Kutsekoolis jäid õpingud pooleli motivatsiooni puudumise tõttu. Eriala puudub. Oli töötuna arvel. Mitteametlikult töötas ehitajana ja vanglas töötas peamiselt köögis abitöölisena. Vabanemisel garanteerib talle töökoha ema xxxaxxx, kes on FIE. Vanglas osales sotsiaalprogrammis „Tööalane nõustamine vanglas“, osalemist programmis „Convictus“ katkestas omal soovil. Osales riigikeele algtaseme kursustel. Enne vangistust esines probleeme alkoholi liigtarvitamisega (kuritegu toime pandud joobes, 2 korda oli karistatud Alkoholiseaduse alusel väärteokorras). Kriminaalhooldusametnik ei nõustu N.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Eelviimase kuriteo eest mõistetud karistuse kandmisest oli N.S vabastatud tingimisi ennetähtaega, kuid kinnipeetav ei suutnud täita katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi ning pani katseajal toime uue isikuvastase kuriteo. Antud fakt räägib sellest, et kinnipeetav ei teinud enda jaoks vajalikke järeldusi varasematest karistustest ega suutnud kriminaalhoolduse perioodil käituma seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoia ära uute kuritegude toimepanemisest, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Seoses ülalmainituga, arvab kriminaalhooldaja, et kinnipeetava N.S-i poolt uue kuriteo toimepanemise risk on olemas. Varem oli kinnipeetavale antud võimalus alustada uut ja seaduskuulekat elu, kuid N.S ei kasutanud seda võimalust. Kriminaalhooldusametniku arvates ei ole N.S-i ennetähtaega vabastamine põhjendatud.. Prokurör ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegset vabanemist. N.S taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et N.S tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik N.S-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. N.S 4 korda kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud enamuses varavastaste kuritegude eest. Oli ka kriminaalhooldusel, kuid ei suutnud täita sellega kaasnevaid nõudeid ja katseajal pani toime uue kuriteo. Vaatamata varasemastele karistustele N.S paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue esimese astme kuriteo, mis osutub kuritegude raskusaste muutmise dünaamikale ja viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Käesoleval ajal kannab pikaajalist vanglakaristust raske isikuvastase kuriteo eest, kus kannatanu sai raske tervisekahjustuse. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (2 korda karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest ja kuritegu oli toime pandud joobeseisundis) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et N.S-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Isikul oli kuriteo toimepanemise ajal elukoht ja lähedaste tugi, kuid see ei takistanud tal uut kuritegu toime panna. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada eriala ja osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul N.S-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu N.S-i vabastamata temale Viru Maakohtu 27.04.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik

Ärakiri õige Nooremreferent

Loretta Pikma(allkiri)

Liivi Õun

Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 13.06.2011 Nooremreferent Liivi Õun

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.