1-06-4489/46 - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.02.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Kubanski elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Kubanski on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 09.05.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §118 p.1 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 10 aastat 4 kuud 19 päeva alates 23.10.2005. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 8 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, vangistuses viibib viiendat korda. Kinnipeetav õpib käesoleval ajal keevitaja erialal II kursusel ja on läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. Kinnipeetaval puudub isikut tõendav dokument. Kinnipeetaval on täitmata rahalisi kohustusi summas 13 612,97 eurot. Vangistuse ajal toetab kinnipeetavat materiaalselt elukaaslane. Kinnipeetava sotsiaalvõrgustiku moodustavad ema, vend, 2 õde, elukaaslane ja poeg. Omavahelised suhted on toetavad. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalse mineviku ja mõtteviisiga tuttavaid, ka kinnipeetava vend on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav on kõrge enesehinnanguga ja enesekindel, kel on raske mõista teiste isikute seisukohti, tema probleemide lahendamisoskus ja äratundmisvõime on puudulikud. Kinnipeetav on vanglas kasutanud vägivalda teise kinnipeetava suhtes. Samuti on teda karistatud ametnike korraldustele mitteallumise eest. Kinnipeetaval võivad ilmneda ohtlikkuse tunnused igal ajahetkel ja teo toimepanemise tagajärg on suur kahju. Nii vägivaldse kui mittevägivaldse uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 26%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetaval on vabanemise korral töökoht ja toetav lähivõrgustik, distsiplinaarkaristused vangistuses puuduvad. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, vend, kaks õde ja elukaaslane, kellega suhted on säilinud ja toetavad. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama elukaaslase juurde, elamispind on heas seisukorras. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx. Kinnipeetava puhul on riskifaktorid järgmised: korduv kriminaalkorras karistatus, kuritegude laad on muutunud raskemaks, vangistuses viibinud korduvalt; ebakainena teeb kinnipeetav mitteadekvaatseid otsuseid, võib kaotada enesekontrolli, käituda agressiivselt. Varasemal kriminaalhooldusel läbitud katseaeg oli stabiilne. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või võtta end töötuna arvele kohtu poolt määratud tähtajaks, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, reaalset vangistust kannab viiendat korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust KarS §118 p.1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, mis Viru Vangla iseloomustuse kohaselt oli toime pandud äärmiselt jõhkral viisil. Tegemist oli liitkaristusega, kuna antud otsusele liideti varasema otsusega mõistetud karistus. Kinnipeetav on ka varem karistatud analoogse kuriteo toimepanemise eest – Lääne-Viru Maakohtu 09.09.1999 otsusega KrK §107 lg.1 järgi. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud 10 aasta 4 kuu 19 päeva pikkusest karistusest ära kandnud veidi üle 5 aastat 6 kuu ja kanda on veel 4 aastat 10 kuud. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste panemisega. Maakohus leiab, et järelejäänud karistusaeg, vabanemise puhul seega katseaeg, on veel liiga pikk ja maakohtul puudub käesoleval ajal igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav suudab katseaja läbida nõuetekohaselt. Vabanemine elektroonilise järelevalve kohaldamisega nõuab lisaks tavapärase katseaja käitumiskontrolli nõuete täitmisele kinnipeetavalt eriliselt range distsipliini järgimist. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavale muuhulgas määratud distsiplinaarkaristusi korraldustele mitteallumise pärast. Arvestades kinnipeetava kriminaalset minevikku, ei ole tema puhul ilmselgelt tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Oma varasematest karistustest, mis on talle mõistetud nii reaalselt kui tingimisi, ei ole ta enda jaoks mingeid järeldusi teinud. Vastupidi, kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude dünaamika on muutunud pigem raskemaks. Vaatamata varasematele karistustele on kinnipeetav jätkanud kuritegude toimepanemist. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 8 distsiplinaarkaristust, neist viimane 05.03.2009. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks

tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Maakohus möönab, et viimane distsiplinaarkaristus on määratud 2 aastat tagasi. Arvestades siiski kinnipeetava varasemat käitumist ja korduvat karistatust, on see veel liiga väike aeg selleks, et otsustada kinnipeetava edaspidise seadusekuuleka käitumise teele pöördumise üle. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama endisesse elukohta endise elukaaslase ja poja juurde. Maakohus peab nii elukoha kui lähedaste olemasolu, samuti töökoha garanteeritust antud asjas positiivseteks asjaoludeks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest käesoleval ajal põhjendatud. Asja materjalidest nähtub, et sama elukoht ja sama lähedaste ring (k.a. poeg) olid kinnipeetaval olemas ka enne kuriteo toimepanemist. Seega need asjaolud ei takista kinnipeetavat uusi kuritegusid toime panemast. Kuigi kinnipeetav seletas maakohtu istungil, et soovib toetada oma haiget poega, nähtub kaitsja poolt maakohtu istungil esitatud dokumentidest, et poeg on haige olnud juba 2005, seega enne kinnipeetava vangistust. Sama kehtib ka kinnipeetava elukaaslase haiguse kohta. Kuna kinnipeetaval puudub käesoleval ajal kehtiv isikut tõendav dokument, ei ole vabanemise korral võimalik legaalselt asuda tööle ja sõlmida töölepingut, samuti ei ole ilma kehtiva dokumendita võimalik saada erinevaid sotsiaaltoetusi. Kuigi nii Viru Vangla kui kriminaalhooldusametnik on toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega käesoleval ajal, ei pea maakohus seda võimalikuks ja nõustub siinkohal prokuröri abi seisukohaga, et vabastamine oleks ennatlik. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav vangistuses käitunud agressiivselt ja kasutanud füüsilist vägivalda teise kinnipeetava suhtes. Samuti ei ole antud kinnipeetava vabastamise käesoleval ajal kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk kinnipeetava poolt on jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuriteod ja sooritas need ka katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vabastamine talle garanteeritud. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 13.03.2016. Seega on kinnipeetaval veel mitme aasta jooksul võimalus näidata oma soovi elada edaspidi seaduskuulekalt ja täita vabanemiseks vajalikud tingimused. Maakohtu istungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamm, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 57,53 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et see kuulub riigituludesse väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik