Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(4)

kuritegudes karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. 3.2 J. Ljadov taotleb kohtuotsuse tühistamist talle mõistetud karistuse ja temalt välja mõistetud tsiviilhagi osas. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei ole ta kioskitest sellisel hulgal sigarette varastanud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et valvetöötajad saabusid sündmuskohale 2-3 minuti jooksul. Selle ajaga ei oleks olnud võimalik nii palju sigarette kokku koguda, kuhugi pakkida ja sündmuskohalt põgeneda. Järelikult on kannatanud näidanud varastatud sigarettide kogust suuremana kui see tegelikult oli. Kahju suurust arvestades on kohus mõistnud talle karmima karistuse. Lisaks sellele on ta oma tegusid puhtsüdamlikult kahetsenud ja oma tegevusega uurimisele kaasabi osutanud. Seetõttu palub ta vähendada talle mõistetud vangistuse pikkust või asendada see üldkasuliku tööga. 3.3 J. Ljadovi kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist J. Ljadovile mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega vangistuse mõistmisel piirduda vahi all viibitud ajaga ning ülejäänud osa vangistusest jätta tingimisi täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga. Maakohtu istungil J. Ljadov kahetses puhtsüdamlikult ja lubas edaspidi hoiduda kuritegude toimepanemisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

3(4)

selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Seetõttu ei oma tähtsust apellandi tõdemus, et kohtu poolt mõistetud karistus on prokuröri poolt taotletust ühe kuu võrra rangem. Karistust kergendava asjaoluna T.D puhtsüdamlikku kahetsust ja karistust raskendavate asjaolude puudumist on kohus T.D-le karistust mõistes juba arvesse võtnud. 5.3 Kohtukolleegium märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga tema eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Ka Riigikohus on oma otsustes nr 3-1-1-40-04 ja 3-1-1-99-06 rõhutanud, et seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. J. Ljadovi näol on tegemist isikuga, keda on varem kohtu poolt karistatud. Korduvalt on teda karistatud väärteomenetluse korras narkootiliste ainete ja alkoholi tarvitamise, pisivarguste ja ühistranspordis piletita sõitmise eest. Määratud rahatrahvid on tasumata. J. Ljadov ei töötanud ning pani vargused toime raha saamise eesmärgil. Varastatud sigaretid ja alkohoolsed joogid müüs ta turul maha. Seega ei ole varasemad karistused mõjutanud J. Ljadovit õiguskuulekalt käituma, mistõttu kohus on karistanud teda põhjendatult reaalse vangistusega. 5.4 Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-99-06 märgitakse, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa pärast kriminaalasja materjalide ning apellatsioonidega tutvumist väita, et J. Ljadovi puhul esineksid asjaolud, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on maakohtu poolt mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. Üldkasulik töö ei sobi karistusena süüdlasele, keda on varem samalaadse kuriteo eest karistatud. Seda veel eriti olukorras, kus ta tarvitab alkoholi ja narkootilisi aineid ning on seega oma käitumisega näidanud, et ta ei suudaks kriminaalhoolduse all viibides kontrollnõudeid täita. Arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, ei ole kohtukolleegium veendunud, et ta on sobiv isik üldkasuliku töö kui vangistuse asenduskaristuse reaalseks täideviimiseks ja üldkasuliku töö täideviimise ebaõnnestumisrisk on sellise isiku puhul väga kõrge. Ka ei ole selline asenduskaristus piisav mõjutamaks J. Ljadovit hoiduma kuritegude toimepanemisest. Reaalne vangistus on sellise isiku puhul kohtukolleegiumi arvates ainuke võimalus, mis tagab ka õiguskorra kaitsmise huvid KarS § 56 mõttes.

Meelika Aava

Ivi Kesküla

Julia Katškovskaja

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.