Kriminaalasi nr.1-10-15165
05.mail 2011.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Alar Häidberg kriminaalhooldusametnik Anu Aunap osavõtul arutanud kohtuistungil kriminaalhooldaja erakorralist ettekannet R.U suhtes leidis: Tartu Maakohtu 17.novembri 2010.a otsusega tunnistati R.U süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati R.U kahtlustatavana kinnipidamine karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks loeti 5 kuud ja 28 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. Katseajaks allutati R.U Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 25.novembril 2010.a. 21.veebruaril 2011.a määrusega tulenevalt erakorralisest ettekandest määras kohus R.U-le katseajaks järgmised lisakohustused:
KarS § 74 lg 4 kohaselt võib kohus süüdimõistetule määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele, kui ta ei täida kontrollinõudeid või talle pandud kohustusi. Arvestades eeltoodut leiab kohtunik, et kohtuistungil leidis tuvastamist, et R.U on rikkunud talle pandud lisakohustust katseajal mitte tarvitada alkoholi 2 korral. Ülejäänud kohustused on R.U poolt täidetud või täitmisel. Registreerimiskohustuse rikkumisi ei ole kriminaalhooldusametniku poolt välja toodud. R.U on praeguseks saanud aru oma rikkumiste sisust ning pidanud siiski vajalikuks pöörduda spetsialisti poole. Tal on läbimisel sotsiaalprogramm, mis võib samuti olla abiks tema edaspidises elus. Arvestades tema isikuomadusi ja asjaolu, et ülejäänud kohustused on R.U poolt täidetud, siis ei pea kohus käesoleval ajal põhjendatuks temale mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Sotsiaalprogrammi läbimisel ja psühholoogi poole pöördumisel võib olla positiivne mõju R.U käitumisele ja need võivad olla abiks talle vabanemaks alkoholisõltuvusest. Arvestades veel järelejäänud katseaja pikkust on R.U võimalus näidata edaspidi enda korrektset suhtumist kriminaalhooldusse ja kohustuste täitmisesse. Seega on leiab kohtunik, et käesoleval hetkel ei ole esitatud taotlus põhjendatud ja R.U-le mõistetud karistus tuleb jätta täitmisele pöörata. Juhindudes KrMS § 427, § 431, § 432, kohtunik mä äras: Jätta R.U-le (IK xxx) 17.novembri 2010.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega mõistetud karistus täitmisele pööramata. KrMS § 180 alusel välja mõista R.U-lt menetluskuludena riigituludesse kaitsja tasu kolmkümmend (30) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale määruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB, arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtulahendi teinud kohtu ja kohtumaja nimetus, kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud. Määruse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.