Kohtulahend

eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Eesti Vabariigilt Tartu I Advokaadibüroo kasuks välja 287 (kakssada kaheksakümmend seitse) eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 47 (nelikümmend seitse) eurot 93 senti advokaat Aivar Hindi poolt G.H-le Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista G.H-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 2 (kaks) eurot 93 senti ja postikulud 2 (kaks) eurot 47 senti, kokku 422 (nelisada kakskümmend kaks) eurot 43 senti. Jätta riigi õigusabikulud 325,95 eurot riigi kanda. Määrata menetluskulude summas 422,43 eurot tasumine ositi 10 (kümme) kuule järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on G.H kohustatud tasuma esimese üheksa kuu jooksul igakuiselt 42 (nelikümmend kaks) eurot ja kümnendal kuul 44 (nelikümmend neli) eurot 43 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või

333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu G.H-le on esitatud järgmine süüdistus.

Sellega pani G.H toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindaja solvamise. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör nõuab kohtus süüdistatavale G.H-le karistuseks KarS § 329 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust, KarS § 25 lg 1, 2 - § 274 lg 1 järgi 5 kuud vangistust ja KarS § 275 järgi 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda G.H-le kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 5 kuulist vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 11.06.2009. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta vangistuse võrra ning lugeda G.H ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 1030 tunni ulatuses (515 vangistuse päeva eest). KarS § 69 lg 3 alusel tuleb üldkasulik töö teha kahe aasta jooksul. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et G.H on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse G.H süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1, 2 - 274 lg 1, § 275 ja § 329 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks üldmenetluses asja ettevalmistamise eest 12 pooltundi, s.o 191,76 eurot ja kohtuistungil osalemise tasu 3 pooltunni eest summas 47,94 eurot, kokku 287,64 eurot, sealhulgas käibemaks 47,94 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ punktide 16 ja 18 kohaselt (191,73+47,94=239,67, käibemaks 47,93) summas 287,60 eurot. Lisaks riigi õigusabi kulule 287,60 eurot on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 600 krooni (38,35 eurot), kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 45,80 krooni (2,93 eurot) ja kohtukutsete saatmisega seotud postikulu 2,47 eurot. Samuti on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. G.H töötab alates maist 2011. a miinimumpalgaga. Tal on lapseootel mittetöötav elukaaslane ja täita varasematest kohtuotsustest tulenevad rahalised kohustused. Eeltoodut arvestades käib kõigi menetluskulude hüvitamine G.H-le ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda. Ka vähendatud menetluskulude summa tasumine ühe korraga käib G.H-le üle jõu, mistõttu tuleb määrata selle tasumine ositi kümnele kuule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.