Kohtulahend

nr

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „A.R 1-10-8756 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 3. maist 2011. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 2. mail 2011. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 3. maist 2011. KrMS § 344 lg 3 järgi on kassatsiooni esitamise õigus prokuratuuril, advokaadist kaitsjal ning teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel.

-2-

Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 08.12.2011 otsusega mõisteti A.R süüdi: - KarS § 120 järgi ja karistati 3 kuu vangistusega, - KarS § 121 järgi ja karistati 4 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskema suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.11.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.03-08.08.2010, s.o 5 kuud ja 6 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 07.12.2010. KrMS § 3101 lg1 alusel kohaldati A.R-ile lähenemiskeeldu D. S. , O. S. , E. S. ja D. S. suhtes tähtajaga 3 aastat, keelates neile lähenemise kõnetamise kauguseni ja suhtlemise posti teel, telefoni või interneti kaudu. Maakohus arutas A.R-ile KarS §-de 120 ja 121 järgi esitatud süüdistust selles, et tema: - 2009. a oktoobris kohtueelses menetluses kindlakstegemata kuupäeval ja kellaajal oma elukohas XXX korteris ähvardas oma alaealist õetütart O. S. t (sünd. XX.XX.XXXX) noaga, öeldes, et „Küll Sa näed, kuidas ma selle noa sulle kõrri kinni löön”. Arvestades A.R vägivaldsust, tunnetas O. S. reaalset ohtu oma elule ja tervisele; - ajavahemikus 2009.a oktoobrist kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni 03.03.2010 ähvardas korduvalt oma õde D. S. t, et annab talle tappa, lööb teda vastu pead ja lubas ta maha lüüa, samuti ähvardas ta nimetatud perioodil oma alaealisi õelapsi O. ja D. S. (sünd. XXXX) peksmisega. Arvestades A.R vägivaldsust tunnetasid D., O. ja D. S. d reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Sellega pani A.R toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. - 16.02.2010 kella 15.30 paiku oma elukohas XXX korteris lõi alaealist õepoega E. S. i (sünd XXXX) metallist ahjuroobiga vastu vasaku jala säärt. Sellise tegevusega tekitas A.R E. S. füüsilist valu. Sellega pani A.R toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise. Maakohtus tunnistas A.R ennast süüdi osaliselt, s.o E. S. löömises. Maakohus leidis A.R-ile esitatud süüdistuses KarS § 121 järgi, et süüdistatava ja kannatanute ütlustega on tõendatud, et 16.02.2010 kella 15.30 paiku oma elukohas XXX korteris lõi A.R oma õepoega E. S. metallist ahjuroobiga vastu vasaku jala säärt, millega tekitas E. S. füüsilist valu.

-3-

Süüdistuses KarS § 120 järgi leidis maakohus, et 2009. a oktoobris O. S. noaga ähvardamine on tõendatud kannatanu O. S. ja tunnistaja J. K. kohtus antud ütlustega. Kannatanu ütluste kohaselt tuli ta koos sõbranna J. koju. Onu ei lasknud neid algul sisse, nad käisid vahepeal ta ema töö juures ja tagasi tulles lasi onu nad sisse ja küsis valetamise kohta. Siis võttis onu noa ja ütles, kas tahad näha, kuidas ma noa kõrri löön. Kannatanu kinnitas, et ta tundis hirmu ja nuttis. Ta arvas, et onu lööb teda. Kannatanu ütlused on kokkulangevad tunnistaja J. K. ütlustega, kes on samamoodi juhtunut kohtus kirjeldanud. Eeluurimisel on tunnistaja ära tundnud noa, millega süüdistatav O. S. t ähvardas. Maakohus asus seisukohale, et puudub alus kahelda kannatanu ja tunnistaja ühetaolistes ütlustes. Ka kannatanu E. S. rääkis kohtus, kuidas O. talle noaga ähvardamist kirjeldas ning kinnitas, et on seda nuga näinud, see oli kööginuga. Kannatanu O. S. ütluste kohaselt on süüdistatav varem peksnud nii tema ema kui vanaema. Seega on usutav, et kannatanu pidas süüdistatava ähvardusi reaalseks ning tundis hirmu ja ohtu oma elule. Maakohus leidis, et A.R poolt 2009.a oktoobrist kuni kinnipidamiseni D. S. korduv ähvardamine tapmise ja löömisega ning alaealiste õelaste O. ja D. ähvardamine peksmisega on tõendatud kannatanute ütlustega. D. S. ütluste kohaselt muutus vend üha agressiivsemaks ja viimastel kuudel ähvardas neid ülepäeviti. Süüdistatav ütles talle, et ta on rott ja et ta tapab, kägistab ja lõikab teda. Kannatanu kirjeldas, kuidas 2. märtsil läks süüdistatav endast välja, kui kuulis, et õde oli lapsed kodust ära viinud ning lubas kätte saades ta maha lüüa. Kannatanu tundis ähvarduste tõttu hirmu, kuna ta on juba venna käest peksa saanud. Kannatanu ütlusi kinnitavad O. S. ütlused, mille kohaselt on süüdistatav varem peksnud nii tema ema kui vanaema. Kannatanu D. S. ütluste kohaselt on süüdistatav teda ähvardanud. Arvestades A.R vägivaldsust, tunnetas D. S. reaalset ohtu enda ja oma laste elule. Kannatanud E. S. , O. S. ja D. S. kinnitasid, et kardavad süüdistatavat ja soovivad lähenemiskeeldu. Maakohus tuvastas, et süüdistatava ütlused on vastuolus kannatanute ütlustega. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ei ole kannatanuid ähvardanud, kuid tunnistas, et õe ja õelastega esines konflikte, mis süüdistatava hinnangul olid nende peres normaalsed. Võrreldes süüdistatava ütlusi kannatanute ja tunnistajate ütlustega, kelle ütlused on ühtelangevad ja eluliselt usutavad, on ilmne, et süüdistatav kirjeldab toimunud sündmusi ennastõigustavalt enda süüst vabastamise eesmärgil. Maakohus leidis, et kõiki tõendeid kogumis hinnates on tõendamist leidnud A.R süü KarS §-s 120 sätestatud koosseisu toimepanemises. KarS § 120 sätestab vastutuse tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise eest, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Riigikohus on 25.01.2000 lahendis nr 3-1-1-11-00 asunud seisukohale, et ähvarduse kuriteokoosseisu realiseerimiseks piisab, kui kannatanus kutsutakse esile tugev hirmuaisting. Tähtsust ei oma asjaolu, kas süüdlasel oli tegelikult täideviimise kavatsus ja võimalus. Kuna süüdistatav oli varem D. S. t löönud, oli kannatanutel reaalne alus karta ähvarduste täideviimist. Seda kartust tõendab asjaolu, et D. S. oli sunnitud politseisse helistama ja abi paluma. Võttes arvesse, et D. S. tapmisähvardusele märtsis oli eelnenud E. S. i ahjuroobiga löömine, on ilmne, et kannatanud arvasid põhjendatult ähvarduste elluviimist. Kuna kannatanutel oli eelnevate kogemuste tõttu alust karta ähvarduste täideviimist ning süüdistatav pidas võimalikuks, et kannatanud võtavad ähvardusi reaalsetena, on kuritegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 120 järgi.

-4-

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus süüdistatava vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja tema suhtumist toimepandud õigusrikkumistesse. Maakohus leidis, et A.R puhul puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral vägivaldsete kuritegude eest. Kuna süüdistatavat on varem korduvalt karistatud, kuid ta on jätkanud vägivaldsete kuritegude toimepanemist, ei ole kergem karistuse liik tema mõjutamiseks piisav ja teda tuleb karistada reaalse vangistusega. Arvestades tuleb ka asjaolu, et süüdistatav pani kuriteod toime oma pereliikmete, sh alaealiste laste suhtes. Tuvastatud asjaolude põhjal on alust arvata, et A.R võib olla ohtlik oma lähedastele, mistõttu on vajalik KrMS § 3101 lg1 alusel kohaldada A.R-ile lähenemiskeeld D. S. , O. S. , E. S. ja D. S. suhtes tähtajaga 3 aastat, keelates neile lähenemise kõnetamise kauguseni ja suhtlemise posti teel, telefoni või interneti kaudu. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu A.R kaitsja A. Kello apellatsioon A.R kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist ja A.R õigeksmõistmist kahes süüdistuse episoodis ning temale mõistetud karistuse vähendamist. Kaitsja märgib, et A.R tunnistab oma süüd osaliselt ning ei eita, et lõi E. S. i metallist ahjuroobiga. A.R kahetseb tehtut ning on nõus selle teo eest ka karistust kandma. Ülejäänud episoodides A.R ennast süüdi ei tunnista. A.R kinnitas maakohtus, et ta ei ole O. S. t noaga ähvardanud. Tal oli O. S. ga vestlus koridoris. Puutuvalt D. S. märgib kaitsja, et loomulikult oli nimetatu hirmunud, kui A.R lõi E. S. i. Kaitsja selgitab puutuvalt D. S., et ei ole võimalik öelda, et nad oleksid tihti tülitsenud. Samas märgib kaitsja, et selliseid väljendeid nagu „tapan ära“ võis iga päev keegi kuulda, kuna iga päev oli neil peres sellised skandaalid, kuid keegi nende peres ei tahtnud kedagi ära tappa. O. S. ja D. S. ning D. S. kuriteoepisoodide tõendatuse osas märgib kaitsja, et maakohus ei arvestanud A.R ütlustega, mis viis tõendite vale hindamise ja ebaõige kohtuotsuse tegemiseni. Lisaks eelnevale peab kaitsja vajalikuks märkida, et A.R ja prokuröri vahel oli varasemas menetluses sõlmitud kokkulepe, millest nimetatu kohtuistungil loobus. Samas suurendas maakohus A.R-ile kokkuleppemenetlusega mõistetud karistust, kuna lisandus lähenemiskeeld. Siinkohal märgib kaitsja, et Riigikohus on lahendites toonitanud, et selline karistuse lisamine üldmenetluses ei ole seaduslik. A.R apellatsioon A.R taotleb maakohtu otsuse tühistamist karistuse kandmise aja alguse ja karistuse osas ning uue otsuse tegemist, millega lugeda A.R karistuse kandmise ajaks 03.03.2010 ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust.

-5-

A.R märgib, et ta viibib kriminaalasjas vahi all alates 03.03.2010, kuid maakohus on lugenud tema karistuse algusajaks kohtuotsuse tegemise päeva. Selliselt on maakohus lükanud edasi A.R võimaluse esitada taotlust varem ennetähtaegseks vabastamiseks, mistõttu palub A.R lugeda tema karistusaja alguseks vahi alla võtmise päeva, so 03.03.2010. Lisaks ei ole A.R nõus maakohtu poolt määratud karistusega ning viitab samuti kokkuleppemenetluse läbirääkimistele, kus prokurör pakkus talle kogumis 4 kuud vangistust. Seega palub A.R mõista talle 4 kuud vangistust. Samuti palub A.R tühistada suhtlemis- ja lähenemiskeeld tema sugulaste suhtes. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning A.R ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldamata. Maakohus on süüdistatava süüküsimuse otsustamisel hinnanud olemasolevaid tõendeid kooskõlas KrMS §-ga 61 ja veenvalt tuvastanud kõik KrMS §-s 62 fikseeritud tõendamisesemesse kuuluvad asjaolud. Vaidlustatud kohtuotsuses on kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse põhjenduste kaudu selgesti jälgitav. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis jätab ringkonnakohus, kooskõlas KrMS §-ga 342 lg 3 p 1, maakohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata.

-6-

Apellatsioonis ei ole küll viidet konkreetsele Riigikohtu lahendile, kuid ilmselt ühena neist peetakse silmas Riigkohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2009 määrust kriminaalasjas 3-1-1-96-09 (punktid 8 ja 9). Kaitsja on nimetatud lahendit tõlgendanud liiga laialt. Viidatud Riigikohtu lahend peab silmas seda, et prokuratuuri poolt kokkuleppemenetluses taotletav karistus ei saa olla oluliselt kergem karistusest, mida prokurör taotleks pärast samade asjaolude kaalumist üldmenetluse korras. See, et üldmenetluses kriminaalasja lahendav kohus oleks seotud eelnevalt sõlmitud ja süüdisatava poolt loobutud kokkuleppes fikseeritud karistusega, ei tulene ei seadusest ega ka Riigikohtu lahendist. Ei saa välistada, et üldmenetluses, kus kõiki tõendeid uuritakse vahetult, võivad ilmneda olulised süüdistatava süüd mõjutavad asjaolud. Apellatsioonis väljendatud arusaama kohaselt ei saa aga kohus üldmenetluses karistuse määramisel neid arvestada, kuna varasemas menetluses, mis kokkuleppest loobumisega lõppes, oli kokku lepitud teisiti. See oleks kohtu otsustusõiguse liialdatud piiramine. Kuriteo toimepanemise eest kohaldatavad karistused ja lisakaristused on ammendavalt loetletud karistusseadustiku 3. peatükis, mistõttu lähenemiskeelu kohaldamine (KrMS § 3101 lg 1) ei ole karistuse mõistmine, nagu kaitsja apellatsioonis on ekslikult arvatud. Maakohtu põhjendused lähenemiskeelu kohaldamiseks on veenvad.

Agu Timmi

Aarne Sarjas

-7-

Ago Kutsar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.