Kriminaalasi nr 1-10-5830
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
02.mai 2011.a. Jõgeva kohtumajas
Kriminaalasja number
1-10-5830
Kohtunik
Ülle Raag
Kohtuistungi sekretär
Margit Veike
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Evelin Merilaine
Kriminaalasi
Süüdimõistetu E.B tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
E.B, ik xxx, asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja: vandeadvokaat Aivar Hint, Tartu I Advokaadibüroo, e-post: [email protected]
Juhindudes KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3, KarS § 76 lg 1, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada E.B*it temale Tartu Maakohtu 16. septembri 2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-5830 mõistetud liitkaristuse 11 kuud 12 päeva vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrata vandeadvokaat Aivar Hindile tasu õigusabi eest 76,70 eurot (tasu 63,92 eurot + käibemaks 12,78 eurot). Mõista välja E.B-lt riigi tuludesse tasu õigusabi eest summas 76,70 eurot. Kriminaalmenetluse kulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbangas või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik. 1 (3)
2 (3)
eluga vabaduses. Eeldused vabanemiseks on olemas, kokkulepitud töökoht ja sissetulek. Olemas on lähedased inimesed, kes on teda vangistuse ajal toetanud. Kohtu seisukohad E.B on toime pannud ja süüdi tunnistatud teise astme kuriteos. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks E.B temale mõistetud karistusajast kandnud ära üle 6 kuu, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. E.B karistus saab kantud 28.08.2011.a. See tähendab, et tema vabastamata jätmisel praegu ei teki tal enam uut võimalust ennetähtaegseks vabastamiseks ja tema vabanemine saaks toimuda ilma vabanemisjärgse järelevalveta ja kriminaalhoolduseta. Kohus on seisukohal, et E.B ei ole võimalik vabastada karistuse kandmiselt enne tähtaega. E.B kandis eelmist karistust (2 aastat vangistust Tartu Maakohtu 03.04.2007.a. otsuse alusel) Tartu Vanglas alates 07.04.2008. Karistuse kandmiselt vabastati ta ennetähtaegselt 25.08.2009 ja tal jäi kanda karistust 7 kuud 13 päeva vangistust. Määrati katseaeg 1 aasta. Kandmata karistus pöörati täitmisele kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel, kuna ta rikkus kõiki kriminaalhoolduse nõudeid, sealhulgas kohustust mitte tarvitada alkoholi (määrus 18.01.2010), ignoreeris sotsiaalprogrammis osalemist, tööle asumise kohustust nõuetekohaselt ei täitnud. Karistuse täitmisele pööramise määrust E.B ei täitnud, oma elukohas ei elanud ja andmed tema kohta puudusid. Ta kuulutati tagaotsitavaks. E.B kuulutati tagaotsitavaks ja tabati 16.08.2010, mil ta asus karistust kandma. See tähendab, et eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuseosa (mille kandmiselt ta juba vabastati ennetähtaegselt) sai E.B kantud alles 28.märtsil 2011.a. E.B-le Tartu Maakohtu 16.09.2010.a otsusega mõistetud karistusaeg on lühike, alla aasta. Seetõttu ei ole alust rääkida vajadusest aidata teda kohaneda eluga vabaduses. E.B vabadus lõppes alles 16.augustil 2010 ja vabaduses olles ignoreeris ta kõiki temale tingimuseks seatud nõudeid ega hoolinud kriminaalhooldusele allutatusest. Lisaks puudub tal sisuliselt abistamisvajadus vabaduses, sest kõik vajalik on E.B tema enda sõnul olemas ja ta ei näe endal vabaduses raskusi olevat. Tegemist on isikuga, kes varasemalt ei ole õigustanud enda ennetähtaegset vabastamist, kes on karistuse kandmise ajal rikkunud kehtestatud reegleid ja kelle puhul kriminaalhooldus ei kujuta seda tuge, mida isik vajab resotsialiseerumiseks. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et puudub kindlus, et E.B lähedastest saaks tema toetajaid vabanemisel. Kohus jätab E.B ennetähtaegselt vabastamata. Kaitsjatasu kohus määrab ja mõistab välja taotletud ulatuses. Kohtunik Ülle Raag
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.