lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-14773/14

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 28.04.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-10-14773/14
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
28.04.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
724
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-14773/8Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja03.02.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.aprill 2011.a. Tallinn

Kohtuistungi aeg ja koht

25.aprill 2011.a.

Kriminaalasja number

1-10-14773

Kohtukoosseis

eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Malle Preimer ja Paavo Randma

Kohtuistungi sekretär

Kea Lemming

Kriminaalasi

U.D süüdistuses KarS prg. 25 lg 2 ja 199 lg 2 p.9 lühimenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu otsus 3.veebruarist 2011.a.

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav U.D

Prokurör

Katrin Tron

Süüdistatav

U.D (ankeetandmed otsuses,)

Kaitsja

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Harju

Maakohtu

Adv. Mariann Tusti Harju Maakohtu otsus 3.veebruarist 2011.a. U.D suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu

võivad kassatsiooni esitada

üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohus otsustas 3.veebruari 2011.a. otsusega tunnistada süüdi U.D KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks vangistus 9 (üheksa) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada U.D-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 6 (kuus) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses 04-06.09.2010.a. viibitud aeg kolm päeva ja alates 22.jaanuar 2011, tõkend – vahistamine – jätta muutmata ning karistuse kandmise alguseks on 22.01.2011.a. U.D mõisteti süüdi kahes salajase varguse katses ja nimelt selles, et tema -

-

04.09.2010.a. kella 22:30 paiku Tallinnas XXXX XX asuvas ja A. AS-ile kuuluvas kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil erinevaid hambapastasid kokku summas 1166,10 krooni, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinni peetud turvateenistuse poolt. 22.01.2011 kella 20:30 paiku viibides Tallinnas XXXXXXX X asuvas T., pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist T. AS-ile kuuluva firma „Tefal“ panni väärtusega 27,90 eurot ja möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni.

APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatav taotleb esitatud apellatsioonis temale mõistetud karistuse kergendamist. Tegemist on varguse katsega, kahju ei ole tekitatud. Taotleb karistusmäära vähendamist aga veel parem oleks tema arvates, kui apellatsioonikohus asendaks vangistuse üldkasuliku tööga. U.D teatab, et vangla ei tule temale kasuks ja kui asendada temale mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, oleks ta meil järelevalve all. Vabanemisel oleks tal olemas töökoht, ta oleks hõivatud tööga ning nii oleks ka kergem normaalsesse ellu adopteeruda. Kui ta peaks aga vabanema alles peale kogu temale mõistetud karistuse aega, oleks ta jälle jäetud omapead, ilma tööta ning ta kardab vanasse ellu tagasi pöörduda. Tema aga ei taha enam niiviisi elada, tahab elada normaalselt, inimese moodi.

Apellatsioonikohtu istungil toetasid kaitsja ja süüdistatav esitatud apellatsiooni, prokurör vaidles sellele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonide väidetega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alus puudub. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on U.D-le karistuse mõistmisel juba arvestanud kõiki seadusest tulenevaid asjaolusid, millised võiksid mõjutada vangistusmäära pikkust. Piisavalt on otsuses põhjendatud, miks süüdistatavale tuleb mõista reaalne vangistus ja kohtukolleegium ei ole tuvastanud ka asjaolusid, millised annaks aluse karistuse kergendamiseks. Kuna U.D on ise oma käitumisega tõestanud, et vabanedes vanglast karistuse kandmiselt jätkub tema kuritegelik käitumine ja teda ei ole mõjutanud ei reaalselt ärakantud vangistusmäärad kui kriminaalhooldaja järelevalve all viibimine. Kohtul on põhjendatud alus järelduseks, et U.D ei pane vargusi toime vaid ajal, kui ta viibib vanglas. Seaduseandja on KarS prg. 199 lg 2 sanktsiooni ülemmääraks kehtestanud 5 aastat vangistust. U.D-le , kui süstemaatiliselt vargusi toimepanevale isikule on mõistetud karistus tunduvalt alla sanktsioonis ettenähtud vangistuse keskmäära. Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevat silmas pidades on kohus õigustatult oma otsuses märkinud, et varasemad karistused ei ole süüdistatavat mõjutanud uute kuritegude, so varguste toimepanemisest loobuma. Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks rõhutada, et kõne all olevate kuritegude toimepanemist alustas U.D lühikese aja möödudes pärast vanglast vabanemist. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 3.veebruarist 2011.a. U.D suhtes muutmata. Julia Katškovskaja

Malle Preimer

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.