Kohtulahend

Maakohtu istung Maakohtu istungil toetas kahtlustatav Artjom Mitrovski oma taotlust ja kinnitas, et tal on mitu kohta, kuhu tal on võimalik tööle asuda. Ta soovib vahistuse asendamist, kuna tahab oma töölkäimisega peret aidata. Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev toetas maakohtu istungil kahtlustatava taotlust ja märkis, et tehnilised tingimused elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks on olemas, kahtlustataval on pere, talle on töökoht tagatud. Prokuröri abi Ave Arnim palus maakohtu istungil jätta taotlus rahuldamata ja leidis, et kahtlustatava jätkuv vahistamine on põhjendatud, kuna vahistamise alused ei ole ära langenud. Samuti kinnitas prokuröri abi, et perioodil peale vahistamist on kriminaalasjas menetlus toimunud ja mingit seisakut ei ole olnud.

Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kohtuasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kahtlustatava taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §137-1 lg.1 võib eeluurimiskohtunik või kohus kahtlustatava või süüdistatava taotlusel asendada vahistamise kohustusega alluda Karistusseadustiku §75-1 lg.1 sätestatud elektroonilisele valvele.

Vastavalt Karistusseadustiku §75-1 lg.1 on elektrooniline valve süüdimõistetule kohtu poolt määratud tähtajaks pandud kohustus alluda liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil, mis on kinnitatud süüdimõistetu keha külge ning mille abil on võimalik kindlaks määrata süüdimõistetu asukoht. Eeltoodu kohaselt on elektrooniline valve kriminaalmenetlusliku tõkendi üks võimalikke alaliike, mille eripära on selle kohaldatavus vaid vahistamise asendajana. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §137-1 lg.9 kohaldatakse elektroonilise valve kohaldamise tähtajale, samuti elektroonilise valve kohaldamisele või kohaldamisest keeldumisele, elektroonilise valve tähtaja pikendamise või sellest keeldumise vaidlustamisele ning valve kohaldamise põhjendatuse kontrollile samas seadustikus vahistamisele kehtestatud nõudeid. Eeltoodu kohaselt tuleb elektroonilise valve kohaldamisel Kriminaalmenetluse seadustiku §130 lg.2 sätestatud asjaolusid.

arvestada

Viru Maakohtu 07.02.2011 vahistamismäärusest nähtub, et Artjom Mitrovski vahistamise aluseks oli asjaolu, et vabaduses viibides võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. Artjom Mitrovski on varem ühel korral kriminaalkorras ja üheteistkümnel korral väärteomenetluse korras karistatud, antud asjas esitati talle kahtlustus uue kuriteo toimepanemises ajal, mil tema suhtes kulges katseaeg. Maakohus leiab, et käesoleval ajal ei ole vahistamise alus ära langenud. Maakohus nõustub siinkohal prokuröri abi seisukohaga, et elektroonilise valve kohaldamine vahistamise asemel võib olla kohaldatav eelkõige teise vahistamise aluse – kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise ohu puhul. Uute kuritegude toimepanemist ei ole võimalik elektroonilise valvega vältida, kuna lõpuni ei ole võimalik kontrollida, kellega ja mil viisil isik kohtub ja suhtleb. Samas on seda ohtu võimalik vähendada isiku isoleerimisega ja tema paigutamisega vanglasse/arestimajja. Käesolevas asjas on Artjom Mitrovski suhtes kohaldatud vahistamist just eesmärgiga, et vältida tema suhtlemist vabaduses, samuti tema poolt võimalikku teiste isikute mõjutamist. Elektrooniline valve on põhjendatud isiku suhtes, kelle osas on see piisavaks meetmeks muuhulgas uute kuritegude toimepanemise vältimiseks. Arvestades kahtlustatava isikut, tema varasemat elukäiku ning esitatud kahtlustuste sisu, puudub maakohtul sellekohane veendumus. Maakohus leiab, et antud kahtlustatava puhul on vabaduses uute kuritegude toimepanemise oht jätkuvalt kõrge. Kahtlustatava poolt taotluses viidatud asjaolud – kindla elukoha omamine, võimalus asuda tööle ja perekonna olemasolu - ei anna alust taotluse rahuldamiseks. Asja materjalidest nähtub, et kõik nimetatud asjaolud olid kahtlustataval olemas ka enne vahistamist, kuritegude toimepanemise ajal. Seega ei takista nimetatud asjaolud kahtlustatavat kuritegusid toime panemast. Kahtlustatava seletused selle kohta, et tal on lausa kolme kohta võimalus kohe tööle asuda, ei ärata maakohtus usaldust. Vahistamismäärusest nähtub, et senini ei ole kahtlustatav pika perioodi vältel mitte kusagil töötanud, tal on pidev legaalne sissetulek puudunud, ta elab koos emaga, kes on teda üleval pidanud ning ta on juba 5 aastat narkosõltlane. Seletused selle kohta, et koheselt peale vahistamist on tekkinud kolm võimalikku töökohta, kuhu ta tööle asub, ei ole usaldust väärivad. Oma käitumisega enne vahistamist ei ole kahtlustatav pika aja jooksul näidanud üles mingit soovi asuda legaalselt tööle.

Lisaks sellele peab maakohus vajalikuks märkida ka seda, et kaitsja poolt maakohtu istungil esitatud perearst Nxxx Mxxx tõendit ei ole kuidagi võimalik käsitleda ametliku dokumendina garanatiikirja mõttes. Tegemist on käsitsi kirjutatud, ilma pealkirja ja rekvisiitideta paberiga, mis on maakohtu arvates täidetud kahe erineva käekirjaga (kahtlustatava isikukoodi numbrid ja elukoha numbrid). Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kahtlustatava taotlus tuleb jätta rahuldamata. Maakohus ei pea vahistamise asendamist elektroonilise valvega Artjom Mitrovski suhtes põhjendatuks, kuna puudub igasugune veendumus, et sellega oleks tagatud kahtlustatava seadusekuulekas käitumine. Maakohus ei leia, et kahtlustatav oleks käesolevaks ajaks olnud vahistatud ülemääraselt kaua. Prokuröri abi seletuste kohaselt viiakse kriminaalmenetluses pidevalt läbi toiminguid ja mingit viivitust ei toimu. Vahistamise jätkuv kohaldamine on vajalik ka kriminaalmenetluse kiireks ja tõrgeteta tagamiseks. Maakohus juhindus kohtumääruse tegemisel eeltoodust, KrMS §130 lg.2, §137-1, §383, §384, §386, §387 ja KarS §75-1.

Anne PALMISTE Kohtunik

Ärakiri õige Nooremreferent

Liivi Õun

Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 20.05.2011 Nooremreferent

Liivi Õun

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.