1-10-12385/12 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 /viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 /seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse resolutsioon kuulutatakse 13. aprillil 2011.a., apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantselei kaudu kättesaadav 25. aprillil 2011.a.alates kella 15.00. Süüdistus: L.D süüdistatakse selles, et tema 11.01.2008.a. aadressil Tallinnas Randvere tee 1 asuval Statoili tankla territooriumil, mis on sõidukite ja jalakäijate liikumiseks kasutatav rajatis, alustas L.D kella 20:01 ajal mootorsõiduki Honda CR-V registreerimismärgiga XXX juhtimist, ei olnud enne sõidu alustamist piisavalt ettevaatlik ega tähelepanelik arvestades, et tegemist oli pimeda ajaga ja tema sõiduki tagumine aken oli toonitud ning ei veendunud täielikult, kas tankla territoorium on teistest liiklejatest tühi, et vältida võimalike liiklejate ohustamist, alustas oma sõidukiga tagurdamist ning ei andnud teed mööda tankla territooriumit Säästumarketi suunas liikuvale jalakäijale HS’ale, tagurdades kannatanule otsa, mille tagajärjel sai kannatanu autolt löögi ja kukkus peaga vastu asfaltbetoonkatet, saades eluohtliku kehavigastuse. Sellise käitumisega rikkus L.D järgmisi liiklusnõudeid: LE § 44 /Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega rikkuda tema riietust. Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes/; § 45 p 3 /juht peab andma jalakäijale teed tagurdades/; § 64 /juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisvate või liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist/; § 91 /enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid/; § 105 /tagurdamisel ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat/. Oma tegevusega pani L.D toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklus- ja käitumisnõuete rikkumine ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Kohtuistungil avaldas süüdistatav L.D t süüdistus on talle arusaadav, kuid ta ei tunnista ennast süüdi. Süüdistatav L.D andis kohtuistungil ütlusi, et mäletab sündmuse toimumise aega, see oli 11.01.2008.a. õhtu kella 20:00 ajal. Sellel kellaajal oli Statoili tanklas, autoga Honda CRV. Kõigepealt kontrollis kummide rõhku, siis sisenes Statoili, ostis suitsu ja Coca – Colat, tuli autosse ja hakkas tagurdama. Kui Statoili kaupluses sees käis, siis tema sõiduk seisis seal, kus

kummide pumpamise koht on, pesula sissekäigust vasakul pool. Tankla territoorium on valgustatud, oli küll pime aeg ,kuid seal on korralik valgustus. Kui tuli poest välja ja istus autosse, pani asjad kõrvalistmele, pani auto käima, vaatas üle õla taha, siis küljepeeglitesse ja hakkas tagurdama, auto tagaotsa paremale, siis midagi peeglist vilksatas, nagu kilekott või midagi ja kuulis mingit heli. Tuli autost välja. Auto taga oli inimene. Tagasivaatamine üle õla toimus enne sõitma asumist. Aknad olid puhtad. Tehase toonitud klaasid, nähtavus oli hea. Läbipaistvus oli väga hea, need on kergelt toonitud Ta ei oska seda kirjeldada, mis heli see oli. Heli ei olnud vastu autot, väline heli. See ei olnud müts. Kas krõps, ta ei oska seda seletada. Nägi vilksatust ja kuulis väikest heli. Vastu autot midagi ei läinud. Teab seda sellepärast, et laskis pärast naisel lüüa käega vastu autot, aga see ei olnud taoline heli. See oli väljastpoolt tulev heli. Kui auto käima paneb, siis käivitub koheselt autoraadio, kui see on sisse lülitatud. Kui oli autost välja tulnud, kutsus kiirabi ja andis esmaabi, sidus pea kinni nii nagu oskas. Naisterahvas oli tema autost paar meetrit eemal. Asus tankla territooriumil asfaltteel, enam – vähem selili, natuke paremal küljel. Vilksatuse nägemisest kuni peatumiseni auto oli läbinud vast 5 meetrit. . Kui tema juurde läks, siis naisterahvas oli teadvuseta ja pea verine. Kutsus kiirabi, avas pagasiruumi, võttis teki, pani teki talle peale, sidus pea kinni. Naisterahval oli seljas mantel tumedamat sorti, kilekott maas, tumedad püksid. Kui turvavahendi all mõelda helkurit, siis seda ei olnud. Ei osanud arvata, millises suunas naisterahvas liikus. Ta ei näinud teda kuskilt tulemas. Sel ajal bensiini vist üks auto võttis, ta ei ole surmkindel selles, aga suhteliselt tühi oli tankla. Mingi sõiduk võis liikumas olla, võis mitte olla. Ta ei saa öelda, kas oli või ei olnud. Prokuröri taotlusel avaldas kohus KrMS § 293 lg 1 ja § 289 alusel L.D kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustest toimiku lk. 48 alt 4 realt alates: „Samas ei olnud tankla territooriumilt ühtegi teist sõidukit ära sõitmas või tankla territooriumile sisse sõitmas nagu oleks ta võinud kellegi teise sõiduki alla jääda, Mina arvasin, et naisterahvas kukkus lihtsalt peaga vastu asfalti ja tema kukkumist ei põhjustanud minu sõiduk.“ Süüdistatav L.D seletas antud ütluste kohta, et küsimus oli uurija juures selles, et kas tema auto seisis pesula kõrval üksi või oli tema auto kõrval teisi autosid. Sellele ta siis vastas. See, mis oli nurga taga, selle kohta küsimus ei käinud. See oli vastus uurija küsimusele. Politsei tuli väga kaua, tund ja rohkem. Selleks ajaks kui politsei tuli oli kannatanu ära viidud, kiirabi tuli ruttu. Politsei saabudes oli tema oma auto pannud sinna tagasi, kust ta hakkas sõitma, kuna auto jäi ette kiirabile ja takistas liiklust. Pani sinna, kust alustas tagurdamist. Kohal, kuhu kannatanu kukkus, oli verd teel, peast jooksis verd, ta sidus pea kinni. Tema auto oli täiesti puutumatu, ei olnud ühtegi märget, et keegi oleks vastu puutunud. Koos politseiga veel vaatasid auto üle. Sõiduki tehniline seisund oli väga hea, suhteliselt uus auto. All olid talverehvid, lamellid, väga head, samuti uued. Oma sõnul ei rikkunud ta mingeid liikluseeskirja sätteid, tagantjärgi on mõelnud, et auto käimapanemine, mis võtab 5 – 6 sekundit, siis tema auto liigub kiiremini kui vanem naisterahvas, siis järeldab, et ta pidi seal juba enne olema. Ta oleks pidanud nägema teda kõndimas. Ta oleks pidanud nägema inimest tulemas üle platsi. On 20 aastat olnud autojuht. Ta alati vaatab ka siis kui bussid on peatuses, et vältida ohtu. See on automaatne. Juhtimisõigus on tal 1990. aastast. Nende aastate jooksul on olnud kiiruseületamisi, kuid viimasel ajal üldse mitte. Liikleb absoluutselt igal pool. Läbisõit on 50 000 – 60 000 kilomeetrit aastas. Ka Moskvas, Peterburis, kus liiklus võrreldes meiega on ikka väga hull. Liikluses on tal korralik kogemus olemas.Välistab küll, et kannatanu sai müksu tema autolt. Kõiki asju läbi mõeldes ei olnud see võimalik. Kontrollis ka pärast käega vastu autot lüües, midagi taolist ei kordunud. Arvab, et ta oli sinna varem maha kukkunud, võib olla teiselt autolt löögi saanud, terviserike, ise komistanud. Statoilist välja tulles lähenes autole küljepealt. Auto taha ta ei läinud. Auto oli ära pööratud, kui seisma jäi Kui tuli Statoilist välja ja liikus auto poole, siis liikus näoga auto poole. Plats oli tühi. Ei oleks pidanud inimest nägema kui ta seal juba pikali oli, ta ei läinud auto taha. Füüsiliselt on see võimalik, tal ei ole mitte sõiduauto, vaid Jeep. Prokuröri taotlusel avaldas kohus KrMS § 293 lg 1 ja § 289 alusel L.D

tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustest toimiku lk.30 pöördelt alumised kaks rida: „Tagurdasin parklast väljumiseks kui ootamatult ilmus auto taha vanem naisterahvas, kes sai autolt löögi.“ Süüdistatav L.D seletas antud ütluste kohta, et pandagu ennast tema olukorda. Inimene on pikali maas, pea jookseb verd, ollakse pabinas ja ei mõtle, mida võidakse tema vastu kasutada. Süüdistatav avaldas viimase sõna käigus, et tahab niipalju öelda, et tõesti, olles kõik need asjad läbi mõelnud, asjast on 3 aastat möödas, inimene sai viga, siis see, et tema selle põhjustas, siis seda ta ei saanud teha. Ta oleks näinud inimest, kes käis temast aeglasemini, oleks näinud kui ta seal oleks lamanud. Sõitma hakates ta veendus, et auto taga ei ole kedagi, ta vaatas nii tahavaatepeeglisse kui ka küljepeeglitesse. Kui ta lamas seal, siis seda ta ei saanud näha peeglitest. Inimesele ta otsa sõitnud ei ole. Kohustused täitis, kutsus kiirabi, andis esmaabi. Seda, et keegi oleks talle vastu autot puutunud, seda ei saanud olla. Kaitsja Toomas Pilt avaldas kohtuistungil, et L.D ei ole ennast süüdi tunnistanud algusest peale. Prokuratuur lõpetas selle kriminaalasja 02.12.2009.a. määrusega tõendamatusega seoses. Leiab, et tõendite uurimise käigus on kaitsel võimalus tõendada L.D süü puudumist. Kaitsja lisas kohtuvaidluste käigus, et L.D ei ole ennast süüdi tunnistanud. Tema ütluste kohaselt kontrollis ta 11.01.2008.a kella 20.00 paiku Statoili tanklas oma sõiduki Honda CR-V rehvide survet, käis Statoilis, tuli autosse tagasi, pani asjad käest, käivitas auto, vaatas üle õla tagasi ja vaatas ka peeglitest ja hakkas tagurdama ja keerama tagumist otsa. Kuulis autost väljas mingit heli ( mis oli nagu krõps ja ei sarnanenud mütsuga ) ning nägi peeglist mingit vilksatust. Koheselt peatas auto, väljus autost ja nägi auto taga inimest lebamas, kannatanu oli autost umbes 2,5 m kaugusel. Auto juurde tulles ta kedagi liikumas ei näinud. Tema ei pidanud seda liiklusõnnetuseks. Kannatanu HSei mäletanud juhtunust midagi. Ta mäletab seda, kuidas ta läks kella 20.00 paiku Viimsi Säästumarketisse ja siis hakkab mäletama umbes nädala pärast. Õnnetuse toimumist ta ei mäleta. Tunnistaja JKütluste kohaselt käis ta väljakutsel Viimsi Statoili juures. Autot ta ei mäleta, naine oli pikali, oli teadvusel, kuid desorienteeritud. Naisel oli peahaav ja vist kõrvast verejooks. Kannatanu rääkis segaselt. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli sõiduk Honda CR-C r/m XXX sündmuskohal liigutatud /tl 6-16/. Liiklusvahendi vaatlusprotokolli kohaselt sõiduautol Honda CR-V r/m XXX välised nähtavad vigastused puudusid, tehnilisi puudusi ei tuvastatud – kõik oli korras /t l 17/. Isiku ekspertiisiakti nr 272 kohaselt /tl 26 – 28/ esinesid kannatanul tervisekahjustused ainult pea piirkonnas. Mingeid muid vigastusi, mis oleksid iseloomulikud otsasõidule ekspertiisiaktist ei nähtu. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses 02.12.2009.a asuti prokuratuuris seisukohale, et sõidukilt löögi saamisel ja mitme meetri kaugusele paiskumisel võiks eeldada vigastusi ka kannatanu muudel kehapiirkondadel. Nõustuda tuleb ka prokuratuuri esialgse järeldusega, et antud kriminaalasjas on tõe tuvastamine oluliselt halvendatud ka sündmuskohal käinud ja esmaseid menetlustoiminguid teostanud politseiametnike puuduliku töö tõttu. Materjalide juurde ei võetud Statoili turvakaamerate salvestisi, millest tõenäoliselt saanuks teha üheseid järeldusi kannatanule kehavigastuste tekitamise asjaolude kohta. Tõe väljaselgitamist kriminaalasjas takistab ka asjaolu, et kriminaalmenetlus alustati alles 04.03.2009.a ja seda 11.01.2008.a sündmuste kohta. Ajavahemik sündmusest menetluse alustamine peaaegu 1 aasta ja 2 kuud. Isiku ekspertiisiakt nr 272 on koostatud 01.12.2008.a. ning on teostatud väärteoasjas. Ekspert on piirdunud ainult ekspertiisimääruses ja meditsiinidokumentides sisalduva informatsiooni ümberkirjutamisega. Eksperdiuuringute kirjeldust, tulemuste hindamist ja eksperdiarvamuse

põhjendust sisuliselt ei esine. Kannatanu vahetu ülevaatuse kohta aktis andmeid ei ole. Vastavalt KrMS § 107 lg 3 p-dele 1 ja 2 tuleb ekspertiisiakti põhiosas obligatoorselt esitada uuringute kirjeldus, uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus. Ekspertiisiaktis on täielikult on jäetud näitamata uuringute kirjeldus, uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 05.12.2008.a otsusele nr 3-1-1-63-08 muudab KrMS § 107 lõike 3 p-de 1 ja 2 nõuete rikkumine eksperdiarvamuse kohtukõlbmatuks tõendiks arvamuse kontrollimatuse tõttu. 05.07.2010.a määrati kriminaalasjas kordusekspertiis ja esitati küsimus, kas kannatanul tuvastatud kehavigastused võivad olla saadud kukkumisel vastu asfaltbetoonkatet inimese kõrguselt kõrvalise jõu mõjuta. Selle määruse alusel koostati 03.08.2010.a. isiku ekspertiisiakt nr 3, nimetades seda juba ekspertide initsiatiivil täiendekspertiisiks, eksperdiuuringute kirjelduse, tulemuste hindamise ja eksperdiarvamuse põhjenduse asemel piirdusid eksperdid ekspertiisimääruse osalise ümberkirjutamisega ja eksperdiarvamuses vastasid küsimustele, mida ei olnud neile esitatudki. Vastavalt KrMS § 107 lg 3 p-dele 1 ja 2 tuleb ekspertiisiakti põhiosas obligatoorselt esitada uuringute kirjeldus, uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus. Ekspertiisiaktis on täielikult on jäetud näitamata uuringute kirjeldus, uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 05.12.2008.a otsusele nr 3-1-1-63-08 muudab KrMS § 107 l.3 p-de 1 ja 2 nõuete rikkumine eksperdiarvamuse kohtukõlbmatuks tõendiks arvamuse kontrollimatuse tõttu. Liiklustehnilise ekspertiisi akt 12.08.2010.a nr LT-162-10/2290 ei kinnita ega välista sõiduauto ja jalakäija vahelist kontakti. Ei ole tõendatud, et L.D oleks olnud ettevaatamatu kas siis kergemeelsuse või hooletuse vormis. Kuna L.D vaatas enne tagurdamist üle õla tagasi ja peale seda veel tagasivaatepeeglitesse ja peatas auto koheselt kõrvalise heli kuulmisel ja auto taga mingi vilksatuse nägemist, ei saa öelda, et ta oleks unustanud oma kohustused täitmata või jätnud märkamata midagi, mille tähelepanemiseks ta oli kohustatud. Ei ole tõendatud, et L.D oleks rikkunud hoolsuskohustust. Ei ole ka välja selgitatud seda, kas L.D oli üldse võimalik ette näha süüteokoosseisu realiseerumise ohtu samuti ka seda, kas tema tegevuse ja kannatanule saabunud tagajärje vahel esineb põhjuslik seos. Eeltoodust nähtub, et ei ole tõendatud L.D poolt KarS § 423 lg 1 ettenähtud teo toimepanemine ja täiendavate menetlustoimingutega ei õnnestunud kõrvaldada kriminaalmenetluse käigus tekkinud kahtlusi. Sellest tulenevalt tuleb L.D õigeks mõista. Kannatanu HSavaldas toimunud kohtuistungil, et süüdistatavat ta ei tunne ja temaga isiklikult tuttav ei ole. Mäletab seda, et on aastaid seda sama teed käinud. Ka sellel päeval oli marsruut sama. Bensiinijaama tanklate eest mööda ja sealt keerab Säästumarketi juurde. Käib ka praegu sealt. Eesmärk oli minna Säästumarketisse ostusid tegema. Liiklusõnnetuse aasta oli 2008.a. ja kuupäev 10. või 11. jaanuar. Tollel päeval oli tal seljas lillakas jope, pikad püksid. Arvab, et kell oli peale kaheksat õhtul, läks enne 20:00 kodunt välja. Oli veelompe, mõned lumeräitsakad. Bensiinijaama juures on valgustatud, pimedaks nimetada ei saa, ka Säästumarketi eest on valgustatud. Jaanuari kuus oli sellel kellaajal pime. Tuli aeglaselt, oli natuke lund. Ta ei ole kiirustaja tüüp. Kui hakkas poodi minema, siis ei olnud haiglane, ei olnud tarvitanud ravimeid ega ka mitte alkoholi. Järgmisel päeval pidi tööle minema. Prokuröri taotlusel avaldas kohus KrMS § 293 lg 1 ja § 289 alusel toimiku lk.14 asuvad fotod, et kannatanu saaks näidata, kuidas ta tankla piirkonda ületas. Kannatanu HSselgitas, et tema trajektoor oli kompressoripoolsest äärest, see kus saab autokumme pumbata, see jääb fotole päris paremale serva. Liikus kompressori tanklapoolselt äärelt, Säästumarketi juurde, nurgani. Ei mäleta, kus toimus kokkupõrge. Mäletab, et läks sinna, kust bensiini võetakse ja rohkem ei mäleta. Mäletab vanemaid asju. Tööle läks 4 kuud

hiljem. Oli haiglas nädala olnud, enne kui hakkas aru saama, et oma lapsed on seal. Mäletab, et keegi tema liikumist ei seganud. Tal oli kilekott, mille sees oli rahakott, see oli tal ka haiglas. Peale õnnetust tekkisid tasakaaluhäired, tõusis kõrge vererõhk, mida tal enne ei olnud, peavalud. Jääb esitatud tsiviilhagi juurde mäletab summat, 50 000 krooni. Tsiviilhagi sisuks on moraalne suur kaotus selle tagajärjel, pere ei saanud pikka aega aru, kas ta jääb normaalseks. Teine asi ka materiaalsed kannatused. Las jääb ainult moraalse kahju nõue. Kuigi on ka varaliselt kannatanud palju. Tunnistaja JKavaldas toimunud kohtuistungil, et tol ajal töötas ta parameedikuna. Natuke meenutas kõnealust situatsiooni. Eriline oli see, et kannatanule tagurdati otsa. Sündmuskohta mäletab, Viimsi Statoil. Neile anti avariikutse, kutsega algselt tema mäletamist mööda kõhuvaluga seoses, kes kutsus ei tea. Koht oli õige, Viimsi Statoil. Tema oli kiirabibrigaadis parameedikuna. Kui jõudsid väljakutsega kohale, siis autot ei mäleta, kuid naisterahvas oli haljasalal pikali. Kiirabi kohale jõudes oli ta teadvusel. Siis ta oli desorienteeritud, segane. Tal oli peahaav, ei mäleta kummal poolel, kõrvast verejooks, mis tegi asja eriliseks.Kannatanu rääkis segast, said vist aadressi, kuid lihtne see ei olnud. Prokuröri taotlusel avaldas kohus KrMS § 293 lg 1 ja § 289 alusel toimiku lk.93 asuvad fotod, et tunnistaja saaks näidata, kannatanu asukoha kohta.. Tunnistaja JKselgitas, et fotol on tankimistorustik, selle kõrval, haljastusalal. Ei mäleta, mis asendis kannatanu oli, oli pikali. Tema asukoht jäi rohkem Säästumarketi poole. Ei oska öelda, kuidas kannatanu riides oli. Ei mäleta, kas kannatanul olid riided puhtad või määrdunud. Kannatanu seisund oli löök, peapõrutus, tasakaaluhäire äkilisest inertslöögist, see on oletuslik arvamus. Kõrva verejooks oli erisus, mis silma jäi. Joobetunnuseid ei mäleta. Teab praegust olukorda selles tanklas , aga pakub, et tankla oli ka 2008.a. jaanuaris valgustatud. Kohus uuris kriminaalasjas alljärgnevaid kirjalikke tõendeid: •

Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna vanemkonstaabli Marina Pavljutšoki poolt 11.01.2008.a. koostatud liiklusõnnetuse akt LÕ 76 koos liiklusõnnetuse skeemiga (tl 3), millest nähtub, et 11.01.2008.a. kell 20:01 toimus liiklusõnnetus Harju Maakonnas, Viimsi vallas, Randvere tee 1, kus L.D poolt juhitud sõiduauto Honda CR-V registreerimismärgiga XXX tagurdas otsa jalakäija Hille Sepale (Sepp), kes sai vigastada. 11.01.2008.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 6 – 16), millest nähtub, et 11.01.2008.a. kell 20:36 – 20:39 vaadeldi Harjumaal, Viimsi vallas, Randvere tee 1 asuva Statoili tankla parklat. Lubatud kiirus on 50 km/h. Sõiduk Honda CRV registreerimismärgiga XXX on sündmuskohalt liigutatud. Randvere tee 1 Statoil tanklast on 24 m Rohuneeme tee poolse parkla osa lõpuni. Statoil tankla hoone on 18x18 meetrit lai. Sündmuskoha vaatlusele on lisatud sündmuskoha skeem ja fotod. Uurimistoimingus kasutati fotoaparaati „Canon“ ja mõõteratast 2005/37 AA070216, kalibreeritud kuni 22.12.2008.a. liiklusvahendi vaatlusprotokoll (tl 17), millest nähtub, et vaadeldud on sõiduautot Honda CR-V, registreerimismärgiga XXX ning vaatlusega tuvastati, et sõiduautol puuduvad välised nähtavad vigastused, rooli pööramisel keeravad ka rattad, jalgpidur avaldab vajutamisel vastusurvet, käsipidur vinnastub 8-nda astmeni, rehvid vastavad nõuetele, tuled on olemas ja töötavad ning klaasipuhastid töötavad. Ilmastik vaatluse ajal oli pilvine ja sademeteta, vaatluse ajal põles tänavavalgustus. Laboratoorne uuring alkoholidele nr. 134 (tl 22), millest nähtub, et 11.01.2008.a. kell 23.22 teostati kannatanu HSsuhtes laboratoorne uuring alkoholidele ning uurimismaterjalist – isiku verest – etüülalkoholi ei tuvastatud. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja – Eesti osakonna poolt 01.12.2008.a. koostatud isiku ekspertiisiakti nr 272 eksperdi arvamus (tl 28), millest nähtub, et HStuvastati ajavahemiku 11.01. – 24.01.2008.a. SA Põhja – Eesti Regionaalhaiglas

järgmised tervisekahjustused: peapõrutus kolletega mõlemapoolselt oimu-, otsmiku- ja kiirusagarates, lahtine koljupõhimiku murd parema oimuluu, põhiluu ja kuklaluu murdudega, parema kiiruluu murd, kõvakelmealune verevalum vasakul otsmiku-kiiru piirkonnas, pehmekelmealune verevalum mõlemapoolselt kiiru-otsmiku piirkonnas, peaajuturse, trummikile traumaatiline rebend paremal ja pea põrutushaav koos ümbritseva nahaaluse verevalumiga paremal kukla-kiiru piirkonnas. Haiglas viibimise ajal lisandus parempoolne kopsupõletik. Seoses 11.01.2008.a. saadud peatraumaga arenesid HStasakaaluhäired. Antud tervisekahjustus on eluohtlik ja võis olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal ja asjaoludel toimunud liiklusõnnetuse käigus – löögist liikuvalt sõiduautolt. SA Põhja – Eesti Regionaalhaiglas 11.01.2008.a. kell 22:35 Hille Sepalt oli võetud veri alkoholidele, antud analüüsi vastus meditsiinidokumentides puudub. HSpoolt 15.05.2009.a. kriminaalasjas 09230103588 esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes (tl 66 – 67), millest nähtub, et HSon esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 50000,00 krooni. HSavaldab, et peale õnnetust puudub tal lõhnataju, pidevalt on kõrge vererõhk, tasakaaluhäired (üles vaatamine, käesirutus üles, hiljem kaob tasakaal), hirmutunne nii enda kui lähedaste suhtes (transport), mälu halvenemine (mäletab paljusid asju valesti) ja peavalud. Nimetatud vead enne liiklusõnnetust puudusid ja need on tunduvalt halvendanud tema elukvaliteeti. Viimsi Perearstikeskuse perearsti dr. TT poolt 18.05.2009.a. väljastatud tõend (tl 68), millest nähtub, et HSon avarii järgselt kadunud lõhnataju, esinevad mäluhäired. Samuti kurdab tasakaaluhäireid, eriti kui peab kõrgemalt asju võtma. Patsiendil püsib ärevus, hirm võimalike transpordivahendite suhtes. Avariijärgselt 07.04.2008.a. ja 18.04.2008.a. oli korduvalt neuroloogi juures ja samuti nina-kõrva-kurguarsti vastuvõtul. SA Põhja – Eesti Regionaalhaigla väljavõte haigusloost XXX (tl 69), millest nähtub, et patsient HSsaanud löögi autolt, olnud lühikest aega teadvuseta, juhtunut ei mäleta, peavalu, verejooks paremast kõrvast. Viibis ravil neurokirurgia osakonnas, kus patsiendi seisund kiiresti stabiliseerus, probleemiks jääknähuna tasakaaluhäire (nii tsentraalse kui perifeerse geneesiga), hirmutunne, motivatsioonipuudus. 11.01.2008.a. test etüülalkoholidele veres oli negatiivne. AS Fertilitase tervisekaart haigusjuhu XXX kohta (tl 70), millest nähtub, et 07.02.2008.a. pöördus kannatanu HS raviarst VS poole kaevates kohinat paremas kõrvas (kuulmisnärvi kahjustus). AS Fertilitase tervisekaart haigusjuhu XXX kohta (tl 70), millest nähtub, et 25.04.2008.a. pöördus kannatanu HSkorduva visiidi käigus raviarst VS poole. Anamneesist nähtuvalt kuuleb HS parema kõrvaga, aga nõrgemini. Kuulmekile on kinni kasvanud. LOR osas praegu ravi ei vaja. 05.07.2010.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (tl. 81 – 82), millest nähtub, et 05.07.2010.a. kell 11:40 – 11.55 vaadeldi CD plaati kahe Häirekeskuse kõnesalvestusega. 13.07.2010.a. koostatud ütluste olustikuga seostamise protokoll koos fototabeliga (tl 99 – 104), millest nähtub, et 13.07.2010.a. kell 13:00 – 13:20 teostati Randvere tee 1, Viimsi vald, Harjumaa L.D ütluste seostamine olustikuga. Menetleja eesmärk uurimistoimingu tegemisega oli välja selgitada, kus seisis L.D sõiduauto enne tagurdama asumist ja kus peatas sõiduki tagurdamisel. L.D avaldas, et Randvere tee 1 tanklas tagurdama hakates oli tema sõiduk pargitud esiosaga vastu Statoili terminalihoonet kapi Õhk/Vesi juures. Tagurdas otse Randvere tee ringtee sunnas, natukene paremale hoides ja peatas sõiduki väikest mütsu kuuldes keset platsi. Menetleja avaldab märkusena: L.D näitab, kus seisis tema sõidukteenindushoone juures ja kus peatas sõiduki mütsu kuuldes, need kohad fotografeeriti. L.D avaldab, et mütsu kuulis selliselt, et tal oli juhi aken natukene avatud. Oma sõiduki parkis hiljem täpselt sama koha peale, kus oli enne seisnud, kuna kohale sõitnud kiirabiauto parkis oma sõiduki keset sissesõiduteed. Kannatanu lamas 1,5 – 2 m sõidukist tagapool. Teab seda seetõttu, et sai sõiduki tagumise luugi lahti teha ja siis oli kannatanuni veel 2 sammu kindlasti.

Kohus kuulanud üle süüdistatava, kannatanu, tunnistaja, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatav L.D poolt KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhi poolt liiklus- ja käitusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. L.D on kohtuistungil avaldanud, et kui tuli Statoili poest välja ja istus autosse, pani asjad kõrvalistmele, pani auto käima, vaatas üle õla taha, siis küljepeeglitesse ja hakkas tagurdama, auto tagaotsa paremale, siis midagi peeglist vilksatas, nagu kilekott või midagi ja kuulis mingit heli. Tuli autost välja. Auto taga oli inimene. Tagasivaatamine üle õla toimus enne sõitma asumist. L.D avaldas kohtuistungil ka seda, et tanklas on väga korralik valgustus. L.D poolt öeldut valgustuse kohta kinnitavad ka toimiku leheküljel 10 asuvad fotod. Seega on ümber lükatud asjaolu, et L.D polnud võimalik näha tankla territooriumil liikuvaid teisi liiklejaid (s.h. jalakäijaid) puuduliku valgustuse tõttu. Liikluseeskirja § 105 kohaselt ei tohi juht tagurdamisel ohustada ega takistada teist liiklejat. Sündmuskohaks olnud tankla alal olid õigustatud liiklema nii sõidukid kui jalakäijad, jalakäijatele ei olnud antud tankla territooriumil määratud kindlat teed või territooriumiosa. Kohus osundab ka asjaolule, et kütust tankivad autojuhid muutuvad tanklahoonesse suundudes samuti jalakäijateks ja seega vähemkaitstud liiklejateks. Seega oli kannatanul õigus liigelda kogu tankla ulatuses. L.D ütluste kohaselt vaatas ta üle õla ja peeglitesse enne manöövri alustamist. Kohus leiab, et nimetatud veendumine manöövri ohutuses polnud antud juhul piisav, kuna manöövri alustamise hetkeks võib muu liikleja ilmuda manöövrit sooritava auto liikumise ette. Kohus nõustub, et L.D veendus enne manöövri alustamist selle võimalikkuses ja ohutuses, kuid LE § 105 seab juhile ka kohustuse jälgida kogu tagurdamismanöövri vältel selle ohutust. L.D peatas auto kui nägi peeglist vilksatud ja kuulis mingit heli, mida ta kirjeldada ei oska. Nimetatuga on ümber lükatud L.D avaldus selle kohta, et kannatanu võis seal juba varem lamada. Juhul, kui kannatanu oleks tankla territooriumil juba varem lamanud ei oleks L.D saanud näha peeglist vilksatust. Samuti oleks L.D tanklapoest väljudes territooriumil lamavat inimest kvaliteetse valgustuse tõttu näinud. Olukorras, kui kannatanu oleks territooriumil eelnevalt lamanud, oleks kannatanu keha pidanud L.D auto liikumist oluliselt takistama, halvemal juhul oleks kannatanust üle sõidetud. Kannatanul aga puuduvad ülesõitmisele viitavad vigastused. Kannatanu HSise õnnetusest mitte midagi ei mäleta, mäletama hakkas haiglas. Ajal, kui HSliiklus tankla territooriumil ja L.D asus sooritama manöövrit, ei liikunud sündmuskohal ühtegi teist sõidukit. L.D on ka ise öelnud, et tankla territoorium oli

suhteliselt tühi ja ainult üks sõiduk vist võis võtta bensiini. Seega on välistatud, et HSsai löögi mingilt teiselt sõiduautolt. Samuti ei saanud HStuvastatud vigastusi pelgalt kukkumisel, vaid arvestades peavigastuste iseloomu (vigastuste lokalisatsioon, intensiivsus ning mitmekesisus), kukkumisel vastu kõva tömpi pinda (sh asfaltbetoonkatet) eelnevalt saadud jõulise mõjutuse – löögi/tõuke – tagajärjel. Nimetatud seisukoht on avaldatud Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja – Eesti osakonna poolt 03.08.2010.a. koostatud isiku ekspertiisiakti nr 3 eksperdi arvamuses. Kannatanu on kinnitanud, et tal ei ole olnud probleeme tervisega, tasakaaluhäired tekkisid kannatanul alles pärast sündmust. Samuti ei olnud kannatanu ka joobes, mis on tõendamist leidnud laboratoorse uuringuga alkoholidele, millest nähtub, et 11.01.2008.a. kell 23.22 teostati kannatanu HSsuhtes laboratoorne uuring alkoholidele ning uurimismaterjalist – isiku verest – etüülalkoholi ei tuvastatud. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja – Eesti osakonna poolt 01.12.2008.a. koostatud isiku ekspertiisiakti nr 272 eksperdi arvamuse kohaselt võisid HSesinevad elukohtlikud tervisekahjustused tekkida löögist liikuvalt sõiduautolt. Kohus leiab, et isiku ekspertiisiakti nr. 272 saab lugeda kohtukõlbulikuks ning tugineda ekspertarvamusele kannatanu tervisekahjustuste hindamisel.Kohus leiab, et KrMS § 107 lõike 3 p.1 ja p.2 nõudeid ekspertiisiakti eksperdiarvamuse andmisel sisuliselt rikutud ei ole. Põhjalikult on kirjeldatud HS’a vigastusi ja tal esinevaid tervisekahjustusi, on esitatud uuringute kirjeldus ,samuti põhjendatud, et sellised tervisekahjustused on eluohtlikud. Kohus leiab, et 03.08.2010.a. isiku ekspertiisiakti nr. 3 saab samuti hinnata kohtukõlbuliku tõendina, kuna sisuliselt oli tegemist mitte korduvekspertiisiga, vaid täiendekspertiisiga ekspertiisiaktile nr. 272 01.12.2008.a. Ekspertiisimääruses on uurija küll märkinud korduvekspertiis, kuid tegelikkuses oli tegemist täiendekspertiisiga. Kohus ei pea usaldusväärseks L.D poolt teostatud eksperimenti, mille käigus lasi ta käega lüüa vastu autot ja võrdles tekkinud heli sellega, mida kuulis tanklas tagurdamisel. L.D ei ole arvestanud asjaoluga, et kannatanu riided summutavad lööki ning ei ole täpselt ka teada asjaolu, milline sõiduki osa kannatanut mõjutas. Ütluste seostamisel olustikuga on L.D avaldanud, et tagurdas otse Randvere tee ringtee sunnas, natukene paremale hoides ja peatas sõiduki väikest mütsu kuuldes keset platsi, kuulis mütsu, kuna sõiduki aken oli natukene avatud. Kriminaalasjas läbi viidud liiklustehniline ekspertiisi ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt 12.08.2010.a. koostatud liiklustehnilise ekspertiisi akt nr LT-162-10/2290 eksperdi arvamuse kohaselt ei saa ekspertiisiks esitatud materjalides olevate fotode alusel sõiduauto Honda CR-V registreerimismärgiga XXX ja jalakäia vahelise kontakti toimumist kinnitada ega ka välistada. L.D süü on tõendamist leidnud ka 11.01.2008.a. koostatud liiklusõnnetuse aktiga nr 76, mis sisaldab liiklusõnnetuse kirjeldust, mille kohaselt sõiduauto Honda tagurdas otsa jalakäijale. Akti kohaselt olid liiklusõnnetuses osalejad L.D, kes juhtis sõiduautot Honda CR-V registreerimismärgiga XXX ja liikluses jalakäijana osalenud HS. Ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja JKavaldas, et juhtumi tegi eriliseks see, et kannatanule oli otsa tagurdatud. Samuti on L.D süüd tõendavaks dokumendiks ka asitõendi vaatlusprotokoll, mis kajastab Häirekeskuse kõnesalvestuse CD plaadi vaatlust ning vaatlusprotokollist nähtub, et Häirekeskusesse helistanud meesterahvas palub kiiresti kiirabi Statoili ning Häirekeskuse töötaja küsimuse peale vastab, et naisterahvas jooksis taha autole ette. Mootorsõiduki juht peab enne manöövri alustamist veenduma, et manöövri alustamine on ohuti ja samuti manöövri ajal veenduma ohu puudumises ning nägema ette võimalikke ohte. Kohus on veendunud, et L.D ei näidanud suurema ohu allika valdajana manöövri sooritamise ajal üles piisavat hoolsust ja tähelepanelikkust. Kohus leiab, et L.D ei ole rikkunud liikluseeskirja § 91 /enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid/, kuna kohtuistungil on selgunud, et enne kui L.D hakkas autoga liikuma,

vaatas ta üle õla taha ning seejärel küljepeeglitesse. Kohus on seisukohal, et antud juhul tekkis oht jalakäijale manöövri sooritamise ajal. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud materjalidega on tõendamist leidnud L.D poolt liikluseeskirja §-de 44 /Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega rikkuda tema riietust. Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes/; § 45 p 3 /juht peab andma jalakäijale teed tagurdades/; § 64 /juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisvate või liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist/ ja § 105 /tagurdamisel ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat/ rikkumine ning sellega seoses KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine. Tsiviilhagi. Kohus on seisukohal, et kannatanu HSpoolt esitatud hagi mittevaralise kahju nõudes kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 130 lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 3 kohaselt isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kannatanule tervisekahjustuse või kehavigastuse tekitamisega (p 2) või seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (p 7). VÕS § 1056 lg 1 kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles üle, et Hille Sepale on tekkinud kahju. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja – Eesti osakonna poolt 01.12.2008.a. koostatud isiku ekspertiisiakti nr 272 eksperdi arvamus (tl 28), millest nähtub, et HStuvastati ajavahemiku

mälu halvenenud ja ta mäletab paljusid asju valesti. Nimetatud vead enne liiklusõnnetust puudusid ja need on tunduvalt halvendanud tema elukvaliteeti. VÕS § 130 lg 2 järgi eeldatakse mittevaralise kahju olemasolu ning isik ei pea iseenesest rahalise hüvitise saamiseks tõendama midagi muud peale tervisekahjustuse tekkimise. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et HSon tervisekahjustused tekkinud. Tuvastatud on ka asjaolu, et peale õnnetuse toimumist on kannatanu elukvaliteet oluliselt langenud peale õnnetust tekkinud terviserikete tõttu. Riigikohus on eelnimetatud lahendis asunud ka seisukohale, et VÕS § 130 lg 2 kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta kannatanule alati välja mõistlik rahaline hüvitis kui kannatanule tekitati kehavigastus või kahjustati tema tervist ning deliktiõiguse järgi vastutab kostja tekitatud kahju eest. Käesoleval juhul on tuvastatud, et Hille Sepale tekitatud eluohtlik tervisekahjustus ja liiklusõnnetuse tulemusena tekkinud mittevaraline kahju on põhjuslikus seoses L.D tegevusega. Kohus leiab, et HSpoolt esitatud moraalse kahju nõude summa on mõistlik ja kuulub rahuldamisele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, vastutust kergendavate asjaolude ja vastutust raskendavate asjaolude esinemist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid silmas pidades. Süüdistatav L.D on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Seega on L.D näol olnud tegemist õiguskuuleka isikuga. Juhtumi näol on tegemist õnnetusega, mitte tahtlikult toimepandud kuriteoga. Süüdistatav L.D on toime pannud KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava teise astme kuriteo. Tema tegevuse tulemusena sai üks inimene eluohtliku tervisekahjustuse. L.D andis kannatanule vahetult peale süüteo toimumist. Nimetatud asjaolu käsitleb kohus vastutust kergendava asjaoluna. Vastutust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et süüdistatavat on võimalik karistada vangistusega normi sanktsiooni keskmises määras, mis jäetakse tingimuslikult täitmisele pööramata. Arvestades L.D isikut ja tema senist käitumist peab kohus võimalikuks määrata katseajaks KarS § 73 lg 3 sätestatud minimaalne katseaeg 3 aastat. KarS § 50 lg 1 p 1 näeb ette kuriteo toimepanemise korral mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni 3 aastaks. L.D ei olnud enne nimetatud sündmust toime pannud kuritegusid ega väärtegusid. Seega ei ole põhjendatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine maksimaalse tähtaja võrra. Kohus peab võimalikuks kohaldada L.D-lt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist 3 kuuks. Kriminaalasjas on asitõendiks tunnistatud CD plaat, millel on Häirekeskuse kõnesalvestus. Asitõendit hoitakse kriminaalasja juures. Lähtudes KrMS § 126 lg 3 p 1 peab kohus võimalikuks säilitada ülalnimetatud asitõendit kriminaalasja materjalide juures. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1; 175 lg. 1 p.p 1,3,4,9; 179 lg 1 p 2; 180 lg. 1,2,3; 310 lg 1; 311; 312; 313. Leili Raedla Kohtunik

Kohtulahend

Lahendi andmed

Sama asja menetluskäik

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

SÜÜDISTATAV :

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBAMISE KORD