Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
12. aprill 2011
Kriminaalasja number
1-11-2120
Kohtukoosseis
Sten Lind, Malle Preimer, Paavo Randma
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 14.03.2011. a otsus lühimenetluses
Kriminaalasi
O.A süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 8; § 266 lg 2 p1 järgi lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
süüdistatav
Süüdistatav
O.A Ik xxx, XXXXXXXXXXXX, emakeel vene keel, haridus X XXXXXX, ei tööta; elukoht XXXXXX XX-XX XXXXXXX; asukoht Tallinna Vangla, Magasini 35, Tallinn; kriminaalkorras karistatud viiel korral, viimati 18.08.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 alusel vangistusega 2 kuud; KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 1 kuu ja 10 päeva; KarS § 65 lg 1 alusel vangistus 6 kuud ja 20 päeva; KarS § 65 lg 1 ja KarS § 74 alusel vangistus 1 kuu 10 päeva 1 aasta 6 kuulise katseajaga.
Resolutsioon Jätta O.A apellatsioon
kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 14.03.2011. a otsusega mõisteti O.A süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi, mille eest teda karistati teda 6-kuulise vangistusega, ja KarS § 266 lg 2 p 1 järgi, mille eest teda karistati 3-kuulise vangistusega. Liitkaristuseks mõistis kohus KarS § 64 lg 1 alusel 8 kuud vangistust. Kuna maakohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, vähendas kohus KrMS § 238 lg 2 alusel liitkaristust ühe kolmandiku võrra, s.o 5 kuu ja 10 päeva vangistuseni. Kuna O.A pani kuriteod toime katseajal, suurendas kohus KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.08.2010.a. otsuse ärakandmata karistusega ning lõplikuks karistuseks jäi 6 kuud ja 20 päeva vangistust. Mõistetud karistust põhjendades märkis kohus, et süüdistatava karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kuigi süüdistatav on teod osaliselt üles tunnistanud ja avaldanud kahetsust toime pandu suhtes, ei lugenud kohus seda siiraks kahetsuseks. Süüdistatav on karistatud korduvalt varguste toimepanemise eest. Tal puudub töökoht. Samuti on ta karistatud väärteokorras NPALS alusel. Sellest kõigest järeldas kohus, et süüdistatavale on varguste toimepanemine saanud elustiiliks ning ta ei püüagi õiguskuulekalt käituda. Avaldatud kahetsus on sõnaline väljend, mitte siiras avaldus. Mõlema kuriteo toimepanemisega on tekitatud kannatanutele kahju. Süüdistatav ei ole kahju hüvitanud ega heastama asunud. Mõlemad süüdistatava poolt toime pandud kuriteod on II astme kuriteod ja toime pandud kavatsetult. KarS § 266 lg 2 p 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolme aastase vangistuse. KarS § 199 lg 2 p 4, 8 näevad karistusena ette rahalise karistuse või kuni viie aastase vangistuse. Kohus märkis, et süüdistatavale on seni karistuseks mõistetud reaalsed vangistused ja viimati tingimisi vangistus. Käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olevad teod on süüdistatav toime pannud katseajal. Süüdistatav ei ole endale varasematest karistusest järeldusi teinud ja jätkas kuritegelikku käitumist ka talle määratud katseaja jooksul. Seega ei sobi süüdistatav kriminaalhoolduse alla. Arvestades, et süüdistatav on korduvalt varem karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, talle määratud rahatrahvid on tasumata, tal puudub töökoht ja legaalne sissetulek on välistatud talle rahalise karistuse määramine. Seetõttu on isikut võimalik karistada üksnes reaalse vangistusega, mis tuleb liita seni kandmata karistustega KarS § 65 lg 2 alusel. Kuivõrd süüdistatavat käesoleval juhul süüdistatakse kahes lõpule viidud varguse toimepanemises, millega tekitatud varalised kahjud ei ole suured ning puuduvad ka vastutust raskendavad asjaolud, siis leiab kohus, et vaatamata süüdistatava karistatusele võib antud tegude eest jääda karistus alla sanktsiooni keskmist määra.