Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg
Kohtuasi
Kriminaalasi O.H süüditunnistamises KarS § 214 lg 2 p 4, § 133 lg 1 ning § 424 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30. detsembri 2008. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 8. aprilli 2009. a kohtuotsused kriminaalasjas nr 1-08-10171
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
O.H kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmik, teistmisavaldus
Teised teistmismenetluse pooled
Lääne Ringkonnaprokuratuur
Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
16. märts 2011, suuline menetlus
Istungil osalenud isikud
O.H kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmik ja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Küllike Kask
Lääne
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 30. detsembri 2008. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 8. aprilli 2009. a otsused O.H süüditunnistamises ja karistamises KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ning talle KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas.
2.
Süüdi tunnistada O.H KarS § 214 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus kolmeks aastaks.
3.Mõista O.H-le KarS § 63 lg 2 alusel karistuseks vangistus kolmeks aastaks ja kaheks kuuks.
4.KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 2. novembri 2007. a kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o. kahe aasta kahe kuu ja neljateistkümne päeva võrra ja lugeda lõplikuks karistuseks viie aasta nelja kuu ja neljateistkümne päeva pikkune vangistus.
5.Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 30. detsembri 2008. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 8. aprilli 2009. a otsused muutmata.
6.Teistmisavaldus rahuldada osaliselt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.O.H tunnistati Pärnu Maakohtu 30. detsembri 2008. a otsusega süüdi ja karistati KarS § 214 lg 2 p 4 järgi vangistusega neljaks aastaks, § 133 lg 1 järgi vangistusega üheks aastaks ja kuueks kuuks ning § 424 järgi vangistusega kuueks kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel viis aastat vangistust ning KarS § 65 lg-st 2 juhindudes suurendati seda Pärnu Maakohtu 2. novembri 2007. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o kahe aasta kahe kuu ja neljateistkümne päeva võrra. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti seitse aastat kaks kuud ja neliteist päeva vangistust. Lisakaristusena võeti O.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. KarS § 214 lg 2 p 4 järgi tunnistati O.H süüdi selles, et ta nõudis 2007. a augusti lõpus Tallinnas Madara 22 parklas koos R. U. ja A. T.-ga kannatanult A. U.-lt 50 000 krooni maksmist, lüües nõude kinnitamiseks kannatanut mitu korda rusikaga näkku. Kriminaalasja kohtueelses menetluses olid materjalid A. T. osas tema tagaotsitavaks kuulutamise tõttu eraldatud.
2.Pärnu Maakohtu 30. detsembri 2008. a otsuse peale esitas apellatsiooni O.H kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmik, kes vaidlustas O.H süüditunnistamise KarS § 214 lg 2 p 4 ja § 133 lg 1 järgi ning taotles selles osas maakohtu otsuse tühistamist ja kaitsealuse õigeksmõistmist.
3.Tallinna Ringkonnakohtu 8. aprilli 2009. a otsusega tühistati Pärnu Maakohtu otsus osaliselt O.H süüditunnistamises KarS § 133 lg 1 järgi ning talle KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmises materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. O.H mõisteti KarS § 133 lg 1 järgi õigeks. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel nelja aasta ja kahe kuu pikkune vangistus ning KarS § 65 lg-t 2 järgides suurendati seda Pärnu Maakohtu 2. novembri 2007. a kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti vangistus kuus aastat neli kuud ja neliteist päeva. Lisaks jättis ringkonnakohus A. U.-lt raha välja pressimist käsitlevast maakohtu otsuse osast välja eksliku viite R. U.-le ja nimetas A. T. tuvastamata isikuks. O.H süüditunnistamises KarS § 214 lg 2 p 4 ja § 424 järgi jäeti Pärnu Maakohtu otsus muutmata. O.H kaitsja apellatsioon rahuldati osaliselt.
4.Tallinna Ringkonnakohtu 8. aprilli 2009. a otsus jõustus 15. juunil 2009. a, mil Riigikohus jättis süüdimõistetute kaitsjate kassatsioonid menetlusse võtmata.
5.Harju Maakohtu 31. märtsi 2010. a otsusega aga mõisteti A. T. samas kuriteoepisoodis KarS § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi õigeks. Maakohus leidis, et kriminaalasjas pole kogutud piisavalt tõendeid, mis kinnitaksid A. T. süüd A. U.-lt raha välja pressimises, ning neist ei nähtu, milline oli A. T. roll selles kuriteos.
6.Tallinna Ringkonnakohtu 7. oktoobri 2010. a otsus, millega Harju Maakohtu otsus muutmata ja prokuröri apellatsioon rahuldamata jäeti, jõustus edasikaebamata.
TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
7.Pärnu Maakohtu 30. detsembri 2008. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 8. aprilli 2009. a otsuste peale esitas KrMS § 366 p 5 alusel teistmisavalduse O.H kaitsja vandeadvokaat A. Nõmmik, kes taotleb kohtuotsuste tühistamist O.H süüditunnistamises KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule. Kaitsja tugineb Harju Maakohtu 31. märtsi 2010. a otsusele, millega tuvastati, et A. T. ei pressinud koos O.H-ga A. U.-lt 2007. a augusti lõpus raha välja. Seega on O.H grupiviisilises väljapressimises ebaõigesti süüdi mõistetud ja A. T. õigeksmõistmine toob kogumis varem tuvastatud asjaoludega kaasa O.H õigeksmõistmise KarS § 214 lg 2 p 4 järgi. Uus liitkaristus kergendaks oluliselt O.H olukorda.
8.Teistmisavaldusele esitatud vastuses leiab Lääne Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Küllike Kask, et A. T. õigeksmõistmisega KarS § 214 lg 2 p 4 järgi langes ära O.H poolt toimepandud kuriteo oluline tunnus - väljapressimine isikute grupi poolt. Seega pressis O.H A. U.-lt raha välja üksinda ja tema tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 214 lg 1 järgi. Võttes arvesse, et O.H on varem vägivallaga seotud kuritegude eest kahel korral karistatud ja talle väljapressimise eest mõistetud nelja-aastane vanglakaristus jääb ka KarS § 214 lg 1 sanktsiooni piiridesse, ei tule Tallinna Ringkonnakohtu 8. aprilli 2009. a otsusega lõplikuks liitkaristuseks mõistetud kuue aasta nelja kuu ja neljateistkümne päeva pikkust vangistust muuta. Ühtlasi märgib prokurör, et käesolevas kriminaalasjas ei ole ilmnenud selliseid uusi asjaolusid, mis tingivad kriminaalasja saatmise uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule.
9.Kohtuistungil jäid teistmismenetluse pooled oma taotluste juurde.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Pärnu Maakohtu 30. detsembri 2008. a kohtuotsusega on tuvastatud, et O.H nõudis 2007. a augusti lõpus Tallinnas Madara 22 parklas A. U.-lt 50 000 krooni maksmist ja lõi kannatanut mitu korda rusikaga näkku. Selline tegevus kvalifitseeriti KarS § 214 lg 2 p 4 järgi, kuna kohtuotsuse põhistuste kohaselt pani O.H kuriteo toime koos A. T.-ga. Harju Maakohtu 31. märtsi 2010. a otsusega aga tuvastati, et A. T. viibis küll sõidukis koos O.H ja A. U.-ga, kuid teda ei seostatud A. U. suhtes toime pandud kuriteoga. Seega jõudsid kaks erinevat esimese astme kohut A. U. suhtes 2007. a augusti lõpus toimepandud väljapressimist puudutavaid tõendeid hinnates kuriteo toimepanijate arvu osas erinevatele järeldustele.
11.Riigikohtu üldkogu aktsepteeris 24. aprilli 2000. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-2-1-00 erinevates kohtuotsustes sisalduvate järelduste vastolu asjaoluna, mis sai AKKS § 771 lg 3 p 5 kohaselt olla teistmisaluseks
12.Kuna O.H käitumises on KarS § 214 põhikoosseis tuvastatud, langeb A. T. teopanuse puudumise tõttu ära üksnes O.H poolt toime pandud kuritegu raskendav asjaolu - väljapressimine isikute grupi poolt. Seetõttu pole kolleegiumi arvates vaja O.H süüasja õigeks lahendamiseks tuvastada uusi asjaolusid, vaid tuvastatud asjaoludele toetudes tuleb tema teole anda uus karistusõiguslik hinnang.
13.Lähtudes eeltoodust ja KrMS § 373 lg-st 3 tühistab kolleegium Pärnu Maakohtu 30. detsembri 2008. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 8. aprilli 2009. a otsused O.H süüditunnistamises ja karistamises KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ja teeb
süüdimõistetu olukorda raskendamata uue otsuse, millega mõistab O.H süüdi KarS § 214 lg 1 järgi.
14.Arvestades asjaolu, et muutus O.H teole antud õiguslik hinnang - kuriteo toimepanemine üksiktäideviijana, mitte aga isikute grupi poolt, tuleb ümber hinnata ka tema süü suurus ja mõista talle uus karistus. Pärnu Maakohus karistas O.H väljapressimise eest vangistusega neljaks aastaks, seega KarS § 214 lg-s 2 sätestatud sanktsiooni alammääras. KarS § 214 lg 1 kontekstis jääb nelja aasta pikkune vangistus sanktsiooni ülemmäära lähedale.
15.KarS § 214 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kuna O.H pani väljapressimise toime Pärnu Maakohtu 7. mai 2007. a otsusega mõistetud katseajal ja kriminaalasja nr 1-07-1088 kohtumenetluse ajal, ei mõjutanud varasemad karistused, lühiajaline vangistus, kriminaalhooldus ega käimasolnud kohtumenetlus teda uute kuritegude toimepanemisest loobuma. Eelneva tõttu karistab kolleegium O.H vangistusega.
16.O.H nõudis A. U.-lt suure rahasumma - 50 000 krooni - üleandmist ja kasutas seejuures kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. Seda arvestades tuleb O.H-le mõista karistus, mis ületab KarS § 214 lg 1 sanktsiooni keskmist raskust. Pidades silmas, et O.H pressis A. U.-lt raha välja eelmiste, vägivallaga toimepandud kuritegude eest mõistetud katseajal ja järgmise vägivallaga toimepandud kuriteo kohtuliku menetlemise ajal, karistab kolleegium O.H KarS § 214 lg 1 järgi kolmeaastase vangistusega.
17.Tulenevalt eeltoodust tuleb ka O.H-le KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristused viia vastavusse talle KarS § 214 lg 1 alusel mõistetud karistusega. Lea Kivi, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.