lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-2767/9

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 11.04.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-11-2767/9
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
11.04.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
748
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-2767/4Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja18.03.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2011.a Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-11-2767

Kohtukoosseis

Malle Preimer Meelika Aava ja Urmas Reinola

Kriminaalasi

G.F-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 -25 lg 2 ja § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 18. märtsi 2011. a otsus kokkuleppemenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav G.F

Süüdistatav

G.F sünd. XXX, elukoht XXXXX XXX XX-XX XXXXXXXXXXXX, varem kohtu poolt 12 korral karistatud.

RESOLUTSIOON

Jätta G.F-i apellatsioon Harju Maakohtu 18.03. märtsi 2011.a otsusele läbi vaatamata. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai määrusest teada või pidi teada saama.

1.G.F tunnistati kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 ja 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 4 aastat ja 4 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud 3 päeva arvati karistusaja hulka. Karistuse kandmise alguseks loeti 28.12.2010.a. Temalt mõisteti välja kriminaalmenetluse kulud, kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid rahuldati vastavuses prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppega ning G.F-ilt mõisteti J. K. kasuks 284.41 eurot ja L. M. kasuks 135.49 eurot.
2.G.F tunnistati muuhulgas KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi süüdi selles, et ta tungis 12.11.2010.a koos tuvastamata isikuga röövimise eesmärgil kallale J. K., pani noa kõrile ja nõudis jope üleandmist, mida J. K. ka tegi. Jope, mille maksumus oli 127.82 eurot, taskus oli sularaha 146.99 eurot, 19.17 eurot maksev mobiiltelefon koos 9.58 eurose kõnekaardiga ja võtmekimp. J. K. esitas tsiviilhagi 303.56 suuruses summas, kuivõrd talle aga telefon tagastati, siis vähendas hagisummat 284.41 eurole.
3.G.F esitas kohtuotsuse peale apellatsiooni, milles vaidlustab J. K. tsiviilhagi ning väidab, et sularaha ei ole ta näinud, pole seda võtnud ega nõustu kannatanule 146.99 euro tasumisega. Taotleb tsiviilhagi vähendamist nimetatud summa võrra.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, leiab, et G.F-i apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.
5.KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 on kohtumenetluse poolel, nende hulgas süüdistataval, kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitamise õigus üksnes juhul, kui tegemist on Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega.
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätteid rikutud ning osundab siinjuures Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-79-05 (RT III 2005, 31, 309), milles väljendatud seisukoha kohaselt on kokkuleppemenetluse kohaldamise üheks eelduseks prokuratuuri ja kahtlustatava või süüdistatava ja tema kaitsja jõudmine kokkuleppele kuriteo kvalifikatsioonis ja karistuse liigis ning määras. Kohtu ülesanne on kontrollida, et süüdistatav oleks kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides oleks ta väljendanud oma tõelist tahet. Lisaks eelnevale märkis Riigikohtu kriminaalkolleegium ülalviidatud otsuses, et kahtlustataval ja süüdistataval on olemas kõik võimalused mitte nõustuda kokkuleppemenetlusega ja taotleda enda kohtuasja lahendamist üldmenetluses. Samuti on süüdistataval õigus loobuda juba sõlmitud kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus. Kokkuleppest loobumise õiguse aktsepteerimiseks edasises kriminaalmenetluses, s.o pärast seda, kui kohus on lahkunud otsuse tegemiseks nõupidamistuppa, puudub aga igasugune mõistlik alus. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppe-menetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao mingi sätte rikkumisele. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao rikkumiseks.
7.Prokuröri, süüdistatava G.F-i ja tema kaitsja poolt on 28.02.2011.a sõlmitud kokkulepe, milles on fikseeritud kuriteo asjaolude, kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määra kõrval ka tekitatud kahju laad ja suurus ning märgitud, millises summas ja millisele kannatanule tuleb tekitatud kahju hüvitada, nagu seda nõuab KrMS § 245 /tl 130-134/. G.F on kohtuistungil kinnitanud, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, ta jääb kokkuleppe juurde, kokkuleppe on ta sõlminud omal vabal tahtel ning selgitusi anda ei soovi

/tl 196/. Kohus on G.F-i süüdi tunnistanud, mõistnud karistuse ja rahuldanud esitatud tsiviilhagid täpselt kokkulepet järgides.

8.Seega ei esine vaidlustatud kokkuleppemenetluses Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumist, sellisele rikkumisele ei viita ka apellant oma apellatsioonis ning eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 esimesest lausest, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 jätab ringkonnakohus G.F-i apellatsiooni, milles on vaidlustatud tsiviilhagi suurust, läbi vaatamata.

Malle Preimer

Meelika Aava

Urmas Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.