Kohtulahend

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu G.I süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, 08.11.2010. a ajavahemikul kella 12.00 – kella 13.26 sisenes ukse avamise teel Tartu maakonnas Ülenurme vallas Tartu mnt 5 asuva Ülenurme Gümnaasiumi poiste riideruumi ja võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära K.L. kuuluva ning M.O. kasutuses olnud mobiiltelefoni Samsung WiFi W5230 väärtusega 274,82 eurot (s.o 4300 krooni), milles oli SIM kaart numbrile XXX taastamisväärtusega 9,59 eurot (s.o 150 krooni). Sellega pani G.I toime KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale G.I-le karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 69 alusel asendada G.I-le mõistetud 1 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 60 tundi ning mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 6 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et G.I on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse G.I süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kannatanu K.L. on esitanud tsiviilhagi summas 9,59 eurot. Tsiviilhagi on hüvitatud 02.04.2011. a. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks ühe pooltunni eest summas 19,18 eurot, sealhulgas käibemaks 3,2 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt. Lisaks riigi õigusabi kulule 19,18 eurot on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 95,88 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot). Vastavalt KrMS § 188 võib kohus panna alaealise süüdistatava menetluskulude hüvitamise kohustuse tema vanemale. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb hüvitada G.I emal Tiia G.I, kuna süüdistataval endal selleks rahalised vahendid puuduvad. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. Tiia G.I on lapsega kodus, neljaliikmelise pere ainsaks ülalpidajaks on isa. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine Tiia G.I-le üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda ja välja mõista sundrahast 200 eurot. Vähendatud menetluskulude tasumiseks vabalt valitud maksegraafiku alusel tuleb Tiia G.I maksevõimet arvestades anda aega neli kuud.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.