Ärakiri 1-10-14675
Kohus
Pärnu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
5. aprill 2011. a Haapsalu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-10-14675
Kohtunik Istungisekretär Prokurör Kaitsja Erakorraline ettekanne
Piia Jaaksoo Gerda Raidla Agnes Ollema Advokaat Margus Viira Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametnik Ülle-Krista Annuk erakorraline ettekanne taotlusega muuta U.J (ik xxx, elukoht *, * kodanik, emakeel * keel, *) suhtes Pärnu Maakohtu 06.12.2010 kohtuotsusega KarS § 87 alusel määratud mõjutusvahendit
Erakorralise ettekande läbivaatamise aeg
16. veebruar, 5.aprill 2011
1.Rahuldada Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametnik Ü.-K. Annuk taotlus ja muuta U.J suhtes Pärnu Maakohtu 06.12.2010 kohtuotsusega nr 1-10-14675 kohaldatud mõjutusvahendit - KarS § 87 lg 4 alusel kohaldada U.J suhtes KarS § 87 lg 1 p 4 sätestatud mõjutusvahendit – paigutada U.J kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli – s.o. Tapa Erikooli kuni 2011/2012 õppeaasta lõpuni.
Ärakiri 1-10-14675
Kohustuste mittetäitmine - ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. U.J võeti arvele Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituses 15.12.2010 Pärnu Maakohtu 06.12.2010 kohtuotsuse nr 1 - 10 - 14675 alusel KarS § 87 lg 1 p 2 järgi 12 kuulise katseajaga. U.J-ile määrati kohtu poolt kohustused :
U.J kirjutas seletuskirja 26.01.2011, kus tunnistab, et on 03.01; 08.01; 15.01; 25.01.2011 tarvitanud alkoholi, kuid ei oska seletada miks nii tegi. Samuti ei oska ta öelda, mis edasi tegema peaks. 14.01.2011 ei ilmunud registreerimisele, sest unustas ära (kriminaalhooldaja märkus - ta kirjutas kriminaalhooldajale meili 15.01.2011 ja seetõttu antud erakorralises ettekandes ei käsitleta seda rikkumist, küll aga näitab kriminaalhooldusaluse suhtumist). U.J kirjutab seletuskirjas veel, et koolikohustust täidab ja lubab oma käitumist parandada. (lisa 5)
Ärakiri 1-10-14675 Kriminaalhooldus on kestnud vaid veidi üle kuu ja kriminaalhooldajal ei olegi midagi erilist öelda katseaja kulu kohta. Infovahetus toimub erinevate ametiisikute vahel, aga perekond ja U.J ise iseseisvalt ei võta kriminaalhooldajaga kontakti, nende initsiatiiv on minimaalne. Esimene kohtumine toimus 28.12.2010 ja juba teise registreerimise aja unustas U.J, mis näitab ilmekalt koos muude rikkumise faktidega noormehe suhtumist enda elusse ja kohtuotsuse täitmisse ning ka suhete kohta perekonnas, kuna ka lapsevanem ei asunud tegutsema. Lühikese katseaja vältel on noormees 4 korda fikseeritult rikkunud kohtu määratud kohustust - mitte tarvitada alkoholi ja kusjuures me räägime tõsistest promillidest. Samas tegemist on niivõrd väikse kohaga kus kõik toimuv jõuab ka ametiisikute vaatevälja kuna nad samuti elavad seal. Olen vestelnud nii Taebla valla sotsiaaltöötaja L. M.ga kui ka klassijuhataja M. Ü.ga kes samas kohas elavad. U.J liigub ringi täiskasvanutega ( põhiliselt käib läbi nimi J. S. ), sõidetakse autodega ringi maakonnas ja Haapsalus. Üllatav on kriminaalhooldaja jaoks asjaolu, et lapsevanem kes teadis poja alkoholikohustuse rikkumisest ei rääkinud kriminaalhooldajale sellest sõnagi kui kriminaalhooldaja emale helistas, teatas vaid, et ta ei tea kas pojal on uus mobiiltelefoni number või ei . Noorsoopolitseinik A.Katkosilt teavitas kriminaalhooldajat ka sellest, et U.J ei ööbi sageli kodus, mida ema talle rääkinud oli. Klassijuhataja sõnul ei ole U.J vaimse võimekusega probleeme aga tema suhtumine jätab küll soovida. Kui kohtueelse ettekande koostamise ajal st. peale I veerandi lõppu oleks olnud U.J omapoolse pingutuse ja tahtmise juures võimalik põhikool sel õppeaastal lõpetada siis nüüdseks on noormees teinud kõik endast oleneva, et see ei täituks. Ta käib jah niivõrd palju koolis, et puudumiste arv ei ületaks teatud piiri kus kool peab reageerima hakkama, kuid ega ta tundides kaasa tööta. Kriminaalhooldaja on jõudnud katseaja kulu vältel seisukohale, et välisel käitumisel on noormees viisakas, ei ole rumal ja esmamulje jääb parem ning seega on talle pidevalt antud võimalusi erinevates kohtades. Kuid kõigest on noormees vaid õppinud seda, et saab tegutseda enda tahtmise järgi ja tema ei pea vastutama tagajärgede eest. Kriminaalhooldaja on seisukohal, et U.J peaks seekord vastutama enda käitumise eest, sest me räägime peatselt 17 aastaseks saavast normaalintellektiga noorest. Tapa Erikoolist on telefoni teel uuritud vabade kohtade olemasolu, mida praegu on, aga kevadest läheb neil peamaja remonti ja siis nad uusi vastu võtta ei saa.
Muuta alaealise mõjutusvahendi liiki. Kriminaalhooldaja lähtudes eelpooltoodust teeb ettepaneku U.J-i puhul KarS § 87 lg 4 alusel muuta mõjutusvahendi liiki ja kohaldada KarS § 87 lg 1 p 4 sätteid, et tagada U.J-i üle järelvalve mida kodu ei suuda tagada, põhihariduse omandamine ja kohtuotsuse täitmine. Kriminaalhooldaja leidis 16.02.2011 kohtuistungil, et oleks veel võimalik kutsuda kokku tugivõrgustik – rääkida kooliga, sotsiaaltöötajaga, vanematega ja asju arutada. 05.04.2011 kohtuistungil rääkis kriminaalhooldaja, et U.J ei ole täitnud tema enda poolt antud lubadusi, ei neid, mida ta andis eelmisel kohtuistungil ega neid, mis said allkirjastatud kokkusaamisel vanemate ja õpetajatega – ta on jälle rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi, juhtis alkoholijoobes autot ja praktiliselt koolis ei käi. Olukord on läinud hullemaks, sest isa sõnade kohaselt ta praktiliselt kodus ei ööbi, vanemad ei tea, kus ta on. Kriminaalhooldaja taotles mõjutusvahendi muutmist ja saata U.J Tapa Erikooli U.J andis 16.02.2011 kohtus ütlusi, et teab, et kohtuotsuse järgi ei tohi tarbida alkoholi, oli ka kohustus koolis käia. Kohtuotsuse täitmine ei lähe eriti, ei tea, miks alkoholi tarvitab , keegi ei sunni. Teadis, et selline asi võib juhtuda, et muudetakse kohtuotsust, kui kohustusi ei täida. Ka koolis käimine ei lähe eriti, ei tea, miks vahepeal koolis ei käi. Kui 9 klassi ära lõpetaks, saaks edasi õppima minna. Kohtuotsusega pandud kohustused ei käi üle jõu, ei tea, mis peaks tegema, et neid täita. Saab olla ilma alkoholita. Näeb veel võimalust, et 3.veerandil saab positiivseid hindeid. Kohu tuleb õhtuti 10-11 ajal, hulkumine ei sega õppimist. Vahel on öösiti kodust ka ära, vahel vanemad teavad, kus on, vahel ei tea. Vanemad teavad, et kohtus on. Kui hakkab ise üles näitama õppimise
Ärakiri 1-10-14675 vastu, siis õpetajad tulevad vastu, hakkab järelaitamistundides käima. Kui kuu aja pärast kokku tuleme, siis näete, et mu käitumises on midagi muutunud. 05.04.2011 kohtuistungil rääkis U.J, et oma lubadusi ta täitnuid ei ole, asjad ei ole läinud. Jäi autoga sõitmisega vahele, sõitis lubadeta ja alkoholijoobes. Koolis ei käi. Prokurör toetas kriminaalhooldaja ettepanekut, sest eelmisel kohtuistungil M.Klenik lubas, et ta hakkab kohtu määratud kohustusi täitma, siis täna U.J ise ka kinnitas, et seda ta teinud ei ole. Seega tuleb mõjutusvahendit karmistada ja saata U.J Tapa Põhikooli 2011/2012 õppeaasta lõpuni, selle ajaga suudab ta omandada põhihariduse. Kaitsja leidis, et tuleb nõustuda kriminaalhooldaja ja prokuröriga, sest see on M.kelnik huvides. Kohtu seisukoht KrMS § 430 kohaselt alla 18-aastasele süüdimõistetule mõjutusvahendi liigi muutmise KarS § 87 lg 4 kohaselt otsustab kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande alusel süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik määrusega. U.J on kohtuotsusega süüdi mõistetud, karistatud KarS § 215 lg 2 p 2 järgi vangistusega 2 kuud, kuid KarS § 87 lg 2 p 2 alusel vabastatud karistuse kandmisest ja allutatud käitumiskontrollile üheks aastaks alates 6. detsembrist 2010. Erakorrlaine ettekanne U.J kohta saabus kohtusse 28.01.2011. Erakorralise ettekande lisadega, U.J enda ütlustega on tõendamist leidnud, et U.J on käitumiskontrolli ajal rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. U.J tunnistab rikkumisi ja politsei on 04.01, 08.01, 15.01, 25.01 koostanud U.J-ile väärteoprotokollid selle eest, et tema alaealisena on tarbinud alkoholi. Samuti kinnitas U.J, et peale 16.02.2011 kohtuistungit tarvitas alkoholi ja sõitis siis ka autoga. Seega U.J on korduvalt rikkunud talle kohtuotsusega määratud kohustust, ta järjekindlalt rikub kohustust mitte tarvitada alkoholi. Samuti ei ole U.J täitnud talle kohtuotsusega pandud kohustust – käia koolis. 16.02.2011 kohtuistungil U.J lubas, et asjad muutvad, ta hakkab täitma kohtuotsust – ei tarvita alkoholi ja käib koolis. Tegelikult ei ole U.J oma lubadusi täitnud. Samuti on ilmnenud, et kodul ei ole U.J üle järelevalvet, kuna ta tihti ei ööbi kodus ja vanemad ei tea, kus ta asub. KarS 87 lg 4 sätestab, et kohus võib muuta KarS § 87 lg 1 p 2-4 sätestatud mõjutusvahendi liiki. Kriminaalhooldaja taotleski muuta mõjutusvahendi liiki ja saata U.J kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli, kus oleks tema üle järelevalve, et tagada põhihariduse omandamine ja kohtuotsuse täitmine. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatud taotlus kuulub rahuldamisele ja U.J suhtes tuleb muuta mõjutusvahendi liiki. Praegu on U.J määratud käitumiskontrolli alla, see aga ei taga U.J poolt õiguskuulekat käitumist, ta on käitumiskontrolli ajal korduvalt alaealisena tarvitanud alkoholi, ei täida koolikohustust. Tänaseks on selge, et U.J ei suuda täita kohustust omandada põhiharidus hiljemalt 01.juuliks 2011, sest ta lihtsalt ei ole koolis käinud. U.J ei allu käitumiskontrollile ja selleks, et tagada kontroll ja järelevalve tema tegemiste üle ja tagada põhihariduse omandamine, tuleb kohaldada U.J suhtes rangemat mõjutusvahendit – ta tuleb saata Tapa Erikooli. Kohtumäärus tuleb saata Tapa Erikoolile ja Taebla Vallavalitsusele. Vastavalt „Alaealise mõjutusvahendite seadusest tulenevate õigusaktide kehtestamise“ lisa 2 punktile 6 peab Taebla vallavalitsus saatma Tapa Erikoolile eelnimetatud korra punktis 4 alapunktides 3-7 sätestatud dokumendid. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale M.Viira U.J kaitsmise eest erakorralise ettekande läbivaatamisel makstud riigi õigusabi tasu ja kulud 223,77 eurot. Kohus jätab riigi kanda kaitsja
Ärakiri 1-10-14675 tasud ja kulu, mis on seotud kaitsja tulemisega teisest piirkonnast ja seega kaitsjale makstud tasudest kuulub väljamõistmisele 76,70 eurot ja riigi kanda tuleb jätta 147,07 eurot. KrMS § 188 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, mida kohus käesoleval juhul ka teeb.
/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.