Kohtulahend

KriminaalasiOsaliselt jõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval · 04.04.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Kohtuasja number: 1-09-21879/30
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 04.04.2011
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 20 333

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-09-21879/41Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium22.09.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-09-21879

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.04.2011. a Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja

Kriminaalasja number

1-09-21879 (04930000079)

Kohtunik Sekretär

Igor Pütsep Kadi Neeme

Ringkonnaprokurör

Elle Keeman

Kriminaalasi

Marika Saar süüdistuses KarS § 386 lg 1 ( alates 15.03.2007 KarS § 3891lg 1, Karin Särav süüdistuses KarS § 386 lg 1 (alates 15.03.2007 KarS § 3891lg 1, Argo Särav süüdistuses KarS § 386 lg 1 -§ 22 lg 3 (alates 15.03.2007 KarS § 3891lg 1- § 22 lg 3, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi üldmenetluse korras

Süüdistatav

Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav

Marika Saar vandeadvokaat Avo Pärmann

Karin Särav Vandeadvokaat Ants Nõmmik Argo Särav Vandeadvokaat Ants Nõmmik

Kaitsja

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 313, § 315; VÕS § 127 lg 6, § 128 lg 5, § 130 lg 2, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7, lg4 kohus otsustas

Süüdi tunnistada Marika Saar KarS § 386 lg 1 (§ 3891 lg 1) järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus nelikümmend (40) päevamäära ( 1 päevamäär 3,2 €) s.o 128 € KarS § 73 lg 1 alusel jätta rahaline karistus tingimisi kolme (3) aastase katseajaga täitmisele pööramata. Tõkend elukohast lahkumise keel tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Karin Särav KarS § 386 lg 1 ( § 3891 lg 1) järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus nelikümmend (40) päevamäära ( 1 päevamäär 3,2 €) s.o 128 €

1 (43)

1-09-21879 KarS § 73 lg 1 alusel jätta rahaline karistus tingimisi kolme (3) aastase katseajaga täitmisele pööramata Tõkend elukohast lahkumise keel tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Argo Särav KarS § 386 lg 1- § 22 lg 3 ( § 3891lg 1-§ 22 lg 3 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus nelikümmend (40) päevamäära ( 1 päevamäär 3,2 €) s.o 128 € Süüdi tunnistada Argo Särav KarS § 344 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus kakskümmend (20) päevamäära ( 1 päevamäär 3,2 €) s.o 64 € Süüdi tunnistada Argo Särav KarS § 345 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus kakskümmend (20) päevamäära ( 1 päevamäär 3,2 €) s.o 64 € KarS § 64 lg 1 alusel mõista üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks mõista Argo Särav’ile rahaline karistus ükssada kuuskümmend (160) päevamäära s.o 512 € KarS § 73 lg 1 alusel jätta rahaline karistus tingimisi kolme (3) aastase katseajaga täitmisele pööramata Tõkend elukohast lahkumise keel tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 järgi Marika Saar’elt, Karin Särav’ilt ja Argo Särav’ilt solidaarselt E Vkasuks 235 250,85 € . Välja mõista Marika Saar’elt KrMS § 175lg 1 p 4 alusel riigituludesse menetluskulud: kaitsjale makstud tasu 1687.49 € ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 0,45 €. Välja mõista Karin Särav’ilt KrMS § 175lg 1 p 4 alusel riigituludesse menetluskulud: kaitsjale makstud tasu 1265.62 € Välja mõista Argo Särav’ilt KrMS § 175lg 1 p 4 alusel riigituludesse menetluskulud: kaitsjatele makstud tasu 1392.32 € ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 0,45 €. Eesti Advokatuuril hüvitada vandeadvokaadile Avo Pärmann ́le riigi õigusabi kulud seni hüvitamata osas 1687,49 € ja Ants Nõmmikule 2531,24 €. Välja mõista Marika Saar’elt, Karin Särav’ilt, Argo Särav’ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o. 417.03 €. Marika Saar’el, Karin Särav’il ja Argo Särav’il tuleb tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 AS SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „isiku nimi 1-09-21879, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Salvestisi ei ole. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Faktilised asjaolud Marika Saar ́t süüdistatakse selles, et tema olles OÜ F juhatuse liige, kes vastutas osaühingu tegevuse eest ning kes võttis vastu ettevõtte majandustegevuse käigus juhtimisotsuseid, esitas koos Karin Säravaga ning Argo Särav kaasabil maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid OÜ F käibemaksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2002.a detsembri kuni 2003.a juuli kohta, arvestades käibedeklaratsioonides käibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, mille alusel suurendas alusetult sisendkäibemaksu, samuti jättis deklareerimata kolmandate isikutega teostatud müügi, mistõttu jäi riigieelarvesse tasumata käibemaksu summas 747 738 krooni. OÜ F poolt maksuhaldurile käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine toimus järgnevalt: 2002.a detsembri kohta 29.01.2003.a ning parandustega 30.06.2003.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 101030 krooni ning käibemaksu 18185 krooni ja sisendkäibemaksu 4850 krooni. Tegelikult kuulus 18 % määraga maksustatava käibena deklareerimisele 397794 krooni ning käibemaksu 71603 krooni ning õigus oli deklareerida 6506 krooni sisendkäibemaksu, mistõttu jäi laekumata käibemaks 51 762 krooni järgmiste arvete alusel: arve saanud

Lisaks esitas Marika Saar koos Karin Säravaga ning Argo Särav kaasabil tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis valeandmeid maksustamisperioodi 2002.a detsembri kuni 2003.a augusti kohta, jättes deklareerimata majandustehingut tõendava algdokumendita teostatud ja maksumaksjaga seotud isikutele tehtud väljamaksed ning nendelt tasumisele kuuluva tulumaksu kokku summas 1 092 700 krooni. OÜ F deklaratsioonides on tulumaks jäetud arvestamata ja tasumata alljärgnevalt: 2002 detsembrikuu kohta 29.01.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti väljamakseid 2700 krooni ning puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult on maksumaksjaga seotud isikutele tehtud N B FPlc Eesti filiaali arvelduskontolt nr Karin Säravale väljastatud sularahana väljamakseid 196100 krooni, mistõttu kuulus deklareerimisele tulumaksu (196100(2700x50%)=194750x26/74) 68 426 krooni; 2003 jaanuarikuu kohta 12.02.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti väljamakseid 3211 krooni ning puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult on nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud AS-le H L E N B F Plc Eesti filiaali arvelduskontolt nr ülekanne 3798.87 krooni ja maksumaksjaga seotud isikutele tehtud N B F Plc Eesti filiaali arvelduskontolt nr Karin Säravale väljastatud kaardiga sularahas väljamakseid 99500 krooni ja samalt kontolt teostatud ülekanne 31000 krooni Karin Särav arvelduskontole, mistõttu kuulus deklareerimisele tulumaksu (134298.87(3211x50%)=132694 x 26/74) 46 622 krooni; 2003 veebruarikuu kohta 11.03.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti väljamakseid 1800 krooni ning puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult on maksumaksjaga seotud isikutele tehtud N B F Plc Eesti filiaali arvelduskontolt nr Karin Säravale väljastatud

1-09-21879 kaardiga sularahas väljamakseid kokku 118200 krooni, mistõttu kuulus deklareerimisele tulumaksu (118200(1800x50%)=117300x26/74) 41 214 krooni; 2003 märtsikuu kohta 10.04.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti väljamakseid 1610 krooni ning puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult maksumaksjaga seotud isikutele tehtud väljamaksete osas kuulus deklareerimisele N B F Plc Eesti filiaali arvelduskontoga nr seotud Karin Säravale väljastatud kaardiga toimunud sularaha väljamaksed kokku 17700 krooni, mistõttu kuulus deklareerimisele tulumaksu (17700-(1610x50%)=16895x26/74) 5936 krooni; 2003 aprillikuu kohta 09.05.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti väljamakseid 1800 krooni ning puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult kuulus deklareerimisele N B F Plc Eesti filiaali arvelduskontolt nr I K pangakontole nr tehtud ülekanne 384000 krooni ja maksumaksjaga seotud isikutele tehtud väljamaksete osas kuulus deklareerimisele N B F Plc Eesti filiaali arvelduskontolt nr Karin Säravale tehtud sularaha väljamaksed 66800 krooni ning samalt pangakontolt panga poolt Karin Säravale väljastatud deebetkaardiga toimunud sularaha väljamaksed kokku 129 400 krooni, mistõttu kuulus deklareerimisele tulumaksu (580200-(1800x50%)=579300x26/74) 203 538 krooni; 2003 maikuu kohta 25.06.2003.a ning parandustega 10.06.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti väljamakseid 1800 krooni ning puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult kuulus maksumaksjaga seotud isikutele tehtud väljamaksete osas deklareerimisele N B F Plc Eesti filiaali arvelduskontolt nr toimunud kaardimakse 2471 krooni, Karin Säravale väljastatud pangakaardiga toimunud sularaha väljavõtt kokku 297800 krooni, Karin Säravale tehtud sularaha väljamaksed kokku 397445 krooni, Karin Särava arvelduskontole nr tehtud ülekanne 9600 krooni, mistõttu kuulus deklareerimisele tulumaksu (707316-(1800x50%)=706416x26/74) 248 200 krooni; 2003 juunikuu kohta 16.07.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti väljamakseid 1800 krooni ning puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult kuulus puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete osas deklareerimisele AS-i H arvelduskontolt nr toimunud kaardimakse kokku 2124 krooni ja maksumaksjaga seotud isikutele tehtud väljamaksete osas kuulus deklareerimisele N BF Plc Eesti filiaali pangakontolt nr deebetkaardiga toimunud sularaha väljamaksed kokku 290900 krooni, samas pangas Karin Säravale tehtud sularaha väljamaksed kokku 164540 krooni ja OÜ F AS-i Hansapank arvelduskontolt nr toimunud deebetkaardiga sularaha väljamaksed kokku 114950 krooni, mistõttu kuulus tegelikult deklareerimisele tulumaksu (572514.48– (1800x50%)=571614x26/74) 200 837 krooni; 2003 juulikuu kohta 22.08.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti samuti puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult kuulus puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete osas deklareerimisele AS H arvelduskontolt nr toimunud kaardimaksete kokku 784 krooni tasumine ja maksumaksjaga seotud isikutele tehtud väljamaksete osas kuulus deklareerimisele N B F Plc Eesti filiaali pangakontolt nr Karin Säravale väljastatud kaardiga toimunud sularaha väljavõtud kokku 234650 krooni ja AS H arvelduskontolt nr Marika Saarele väljastatud deebetkaardiga toimunud sularaha väljavõtud kokku 157 750 krooni, mistõttu kuulus tegelikult deklareerimisele tulumaksu (393184 x 26/74) 138 145 krooni; 2003 augustikuu kohta 10.09.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti väljamakseid 900 krooni ning puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult kuulus maksumaksjaga seotud isikutele tehtud väljamaksete osas deklareerimisele AS-i H arvelduskontolt nr Marika Saarele väljastatud deebetkaardiga toimunud sularaha väljamaksed kokku 272700 krooni, samalt pangakontolt Marika Saarele tehtud sularaha väljamaksed 57700 krooni ja Karin Särav arvelduskontole nr tehtud ülekanne 67892.39 krooni, mistõttu kuulus deklareerimisele (398292-(900x50%)=397842 x 26/74) 139 782 krooni. Lähtudes eeltoodust, ei ole Marika Saar kinni pidanud käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 24 sätestatud kohustusest, mille kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva maksusumma KMS §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning

1-09-21879 esitama § 37 nõuete kohaseid arveid. Samuti on rikutud nõuet, mille kohaselt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 1 sätestatud korras ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustel on oluline välja selgitada, et kaup või teenus oleks soetatud ning seda teiselt registreeritud maksukohustuslaselt, samuti et soetatud kaup või teenus on oma ettevõtluses kasutatav ja kauba või teenuse saamist kinnitaks arve, mis vastab KMS § 37 lg 7 nõuetele. Kui kas või üks osundatud sätetes nimetatud tingimustest on täitmata, siis puudub käibemaksukohustuslasel sisendkäibemaksu arvestamise õigus. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Samuti rikuti tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg 1 ja 4 nõudeid, mille kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ning juriidilise isikuga seotud füüsistele isikutele väljamakstud summadelt ning TuMS § 54 lg 2 ja 4 põhimõtteid, mis kohustavad kõiki residendist juriidilisi isikuid esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks maksuhalduri piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni ning kandma maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks. Seega Marika Saar OÜ F majandustegevust juhtiva isikuna maksuhaldurile valeandmete esitamisega, mistõttu tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ja mille tulemusel jäi maksudena laekumata 1 840 438 krooni, pani toime KarS § 386 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 15.03.2007.a on nimetatud tegu, ehk maksuhaldurile valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam, kvalifitseeritav KarS § 389 ́1 lg 1 järgi. Karin Särav ́at süüdistatakse selles, et tema olles OÜ F juhatuse liige, kes vastutas osaühingu tegevuse eest ning kes võttis vastu ettevõtte majandustegevuse käigus juhtimisotsuseid, esitas koos Marika Saarega ning Argo Särav kaasabil maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid OÜ F käibemaksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2002.a detsembri kuni 2003.a juuli kohta, arvestades käibedeklaratsioonides käibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, mille alusel suurendas alusetult sisendkäibemaksu, samuti jättis deklareerimata kolmandate isikutega teostatud müügi, mistõttu jäi riigieelarvesse tasumata käibemaksu summas 747 738 krooni. OÜ F poolt maksuhaldurile käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine toimus järgnevalt: 2002.a detsembri kohta 29.01.2003.a ning parandustega 30.06.2003.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 101030 krooni ning käibemaksu 18185 krooni ja sisendkäibemaksu 4850 krooni. Tegelikult kuulus 18 % määraga maksustatava käibena deklareerimisele 397794 krooni ning käibemaksu 71603 krooni ning õigus oli deklareerida 6506 krooni sisendkäibemaksu, mistõttu jäi laekumata käibemaks 51 762 krooni järgmiste arvete alusel: arve saanud

Lisaks esitas Karin Särav koos Marika Saarega ning Argo Särav kaasabil tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis valeandmeid maksustamisperioodi 2002.a detsembri kuni 2003.a augusti kohta, jättes deklareerimata majandustehingut tõendava algdokumendita teostatud ja maksumaksjaga seotud isikutele tehtud väljamaksed ning nendelt tasumisele kuuluva tulumaksu kokku summas 1 092 700 krooni. OÜ F deklaratsioonides on tulumaks jäetud arvestamata ja tasumata alljärgnevalt: 2002 detsembrikuu kohta 29.01.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti väljamakseid 2700 krooni ning puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult on maksumaksjaga seotud isikutele tehtud N B F Plc Eesti filiaali arvelduskontolt nr Karin Säravale väljastatud sularahana väljamakseid 196100 krooni, mistõttu kuulus deklareerimisele tulumaksu (196100(2700x50%)=194750x26/74) 68 426 krooni; 2003 jaanuarikuu kohta 12.02.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti väljamakseid 3211 krooni ning puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult on nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud AS-le H L E N B F Plc Eesti filiaali arvelduskontolt nr ülekanne 3798.87 krooni ja maksumaksjaga seotud isikutele tehtud N B F Plc Eesti filiaali arvelduskontolt nr Karin Säravale väljastatud kaariga sularahas väljamakseid 99500 krooni ja samalt kontolt teostatud ülekanne 31000 krooni Karin Särav arvelduskontole, mistõttu kuulus deklareerimisele tulumaksu (134298.87(3211x50%)=132694 x 26/74) 46 622 krooni; 2003 veebruarikuu kohta 11.03.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti väljamakseid 1800 krooni ning puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult on maksumaksjaga seotud isikutele tehtud NB FPlc E filiaali arvelduskontolt nr Karin Säravale väljastatud kaardiga sularahas väljamakseid kokku 118200 krooni, mistõttu kuulus deklareerimisele tulumaksu (118200(1800x50%)=117300x26/74) 41 214 krooni; 2003 märtsikuu kohta 10.04.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti väljamakseid 1610 krooni ning puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult maksumaksjaga seotud isikutele tehtud väljamaksete osas kuulus deklareerimisele N B F Plc E filiaali arvelduskontoga nr seotud Karin Säravale väljastatud kaardiga toimunud sularaha väljamaksed kokku 17700 krooni, mistõttu kuulus deklareerimisele tulumaksu (17700-(1610x50%)=16895x26/74) 5936 krooni; 2003 aprillikuu kohta 09.05.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti väljamakseid 1800 krooni ning puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult kuulus deklareerimisele N B F Plc Eesti filiaali arvelduskontolt nr I K pangakontole nr tehtud ülekanne 384000 krooni ja maksumaksjaga seotud isikutele tehtud väljamaksete osas kuulus deklareerimisele NB F Plc Eesti filiaali arvelduskontolt nr Karin Säravale tehtud sularaha väljamaksed 66800 krooni ning samalt pangakontolt panga poolt Karin Säravale väljastatud deebetkaardiga toimunud sularaha väljamaksed kokku 129 400 krooni, mistõttu kuulus deklareerimisele tulumaksu (580200-(1800x50%)=579300x26/74) 203 538 krooni; 2003 maikuu kohta 25.06.2003.a ning parandustega 10.06.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti väljamakseid 1800 krooni ning puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult kuulus maksumaksjaga seotud isikutele tehtud väljamaksete osas deklareerimisele N B FPlc Eesti filiaali arvelduskontolt nr toimunud kaardimakse 2471 krooni, Karin Säravale väljastatud pangakaardiga toimunud sularaha väljavõtt kokku 297800 krooni, Karin Säravale tehtud sularaha väljamaksed kokku 397445 krooni, Karin Särava arvelduskontole nr tehtud ülekanne 9600 krooni, mistõttu kuulus deklareerimisele

1-09-21879 tulumaksu (707316-(1800x50%)=706416x26/74) 248 200 krooni; 2003 juunikuu kohta 16.07.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti väljamakseid 1800 krooni ning puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult kuulus puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete osas deklareerimisele AS-i H arvelduskontolt nr toimunud kaardimakse kokku 2124 krooni ja maksumaksjaga seotud isikutele tehtud väljamaksete osas kuulus deklareerimisele N B F Plc Eesti filiaali pangakontolt nr deebetkaardiga toimunud sularaha väljamaksed kokku 290900 krooni, samas pangas Karin Säravale tehtud sularaha väljamaksed kokku 164540 krooni ja OÜ F AS-i H arvelduskontolt nr toimunud deebetkaardiga sularaha väljamaksed kokku 114950 krooni, mistõttu kuulus tegelikult deklareerimisele tulumaksu (572514.48–(1800x50%)=571614x26/74) 200 837 krooni; 2003 juulikuu kohta 22.08.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti samuti puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult kuulus puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete osas deklareerimisele AS H arvelduskontolt nr toimunud kaardimaksete kokku 784 krooni tasumine ja maksumaksjaga seotud isikutele tehtud väljamaksete osas kuulus deklareerimisele N B F Plc Eesti filiaali pangakontolt nr Karin Säravale väljastatud kaardiga toimunud sularaha väljavõtud kokku 234650 krooni ja AS H arvelduskontolt nr Marika Saarele väljastatud deebetkaardiga toimunud sularaha väljavõtud kokku 157 750 krooni, mistõttu kuulus tegelikult deklareerimisele tulumaksu (393184 x 26/74) 138 145 krooni; 2003 augustikuu kohta 10.09.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti väljamakseid 900 krooni ning puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult kuulus maksumaksjaga seotud isikutele tehtud väljamaksete osas deklareerimisele AS-i H arvelduskontolt nr Marika Saarele väljastatud deebetkaardiga toimunud sularaha väljamaksed kokku 272700 krooni, samalt pangakontolt Marika Saarele tehtud sularaha väljamaksed 57700 krooni ja Karin Särav arvelduskontole nr tehtud ülekanne 67892.39 krooni, mistõttu kuulus deklareerimisele (398292-(900x50%)=397842 x 26/74) 139 782 krooni. Lähtudes eeltoodust, ei ole Karin Särav kinni pidanud KMS § 24 sätestatud kohustusest, mille kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva maksusumma KMS §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuete kohaseid arveid. Samuti on rikutud nõuet, mille kohaselt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 1 sätestatud korras ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustel on oluline välja selgitada, et kaup või teenus oleks soetatud ning seda teiselt registreeritud maksukohustuslaselt, samuti et soetatud kaup või teenus on oma ettevõtluses kasutatav ja kauba või teenuse saamist kinnitaks arve, mis vastab KMS § 37 lg 7 nõuetele. Kui kas või üks osundatud sätetes nimetatud tingimustest on täitmata, siis puudub käibemaksukohustuslasel sisendkäibemaksu arvestamise õigus. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Samuti rikuti tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg 1 ja 4 nõudeid, mille kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ning juriidilise isikuga seotud füüsistele isikutele väljamakstud summadelt ning TuMS § 54 lg 2 ja 4 põhimõtteid, mis kohustavad kõiki residendist juriidilisi isikuid esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks maksuhalduri piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni ning kandma maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks. Seega Karin Särav OÜ F majandustegevust juhtiva isikuna maksuhaldurile valeandmete esitamisega, mistõttu tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ja mille tulemusel jäi maksudena laekumata 1 840 438 krooni, pani toime KarS § 386 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 15.03.2007.a on nimetatud tegu, ehk maksuhaldurile valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam, kvalifitseeritav KarS § 389 ́1 lg 1 järgi. Argo Särav ́at süüdistatakse selles, et tema osaledes OÜ F majandustegevuse juhtimises, aitas kaasa Marika Saar ja Karin Särav poolt maksuhaldurile tahtlikult valeandmete esitamisele OÜ F käibemaksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2002.a detsembri kuni 2003.a juuli kohta,

1-09-21879 kus arvestati käibedeklaratsioonides käibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, mille alusel suurendati alusetult sisendkäibemaksu, samuti jäeti deklareerimata kolmandate isikutega teostatud müük, mistõttu jäi riigieelarvesse tasumata käibemaksu summas 747 738 krooni. Nimelt sõlmis Argo Särav ajavahemikul 04.12.2002.a kuni 30.07.2003.a OÜ F nimel suulisi ja kirjalikke kokkuleppeid kauba ja teenuste müügiks, esitades OÜ F nimelt arveid ettevõtetele B, O A E, B, E, V, E.O.K, T A, T, B, M, V, TC P T, J, M K ning A P. Nimetatud arvetel, aga ka kassa sissetuleku orderite kviitungitel sularaha kättesaamise kohta ning lepingutel võltsis Argo Särav 26-l korral oma õe, OÜ F juhatuse liikme, Marika Saare allkirja. Samuti lasi ta OÜ Fpoolt tehingupartneritele esitatud arvete alusel tasuda OÜ F arvelduskontole nr N B F Plc Eesti filiaali (konto kasutaja Argo Särava abikaasa ja OÜ F juhatuse liige Karin Särav) või OÜ F arvelduskontole nr 2 AS-is H (konto kasutaja Argo Särava õde ja OÜ F juhatuse liige Marika Saar). Lisaks aitas Argo Särav kaasa Marika Saar ja Karin Särav poolt tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis valeandmete esitamisele maksustamisperioodi 2002.a detsembri kuni 2003.a augusti kohta, kus jäeti deklareerimata majandustehingut tõendava algdokumendita teostatud ja maksumaksjaga seotud isikutele tehtud väljamaksed ning nendelt tasumisele kuuluv tulumaks kokku summas 1 092 700 krooni. Nimelt on erinevatelt äriühingutelt arvete eest tasutus summad OÜ F arvelduskontodelt välja võetud sularahas ja/või kaardiga OÜ F vastutavate isikute poolt, samuti üle kantud I K või Karin Särava arvelduskontodele ilma tehingut tõendavate dokumentideta, mistõttu kuulus nimetatud summadelt tasumisele tulumaks. Majandustehinguid kajastavad arved on kajastatud süüdistusakti lisas 3 ja 4 (algab lk 30) ning nende alusel esitatud ning valeandmeid sisaldavad käibedeklaratsioonid on kajastatud lisas 2 süüdistusakti leheküljel 29. Tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid, mis sisaldavad valeandmeid on kajastatud süüdistusaktis lehekülg 38 lisas 5. Lähtudes eeltoodust, ei ole kinni peetud KMS § 24 sätestatud kohustusest, mille kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva maksusumma KMS §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuete kohaseid arveid. Samuti on rikutud nõuet, mille kohaselt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 1 sätestatud korras ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustel on oluline välja selgitada, et kaup või teenus oleks soetatud ning seda teiselt registreeritud maksukohustuslaselt, samuti et soetatud kaup või teenus on oma ettevõtluses kasutatav ja kauba või teenuse saamist kinnitaks arve, mis vastab KMS § 37 lg 7 nõuetele. Kui kas või üks osundatud sätetes nimetatud tingimustest on täitmata, siis puudub käibemaksukohustuslasel sisendkäibemaksu arvestamise õigus. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Samuti rikuti tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg 1 ja 4 nõudeid, mille kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ning juriidilise isikuga seotud füüsistele isikutele väljamakstud summadelt ning TuMS § 54 lg 2 ja 4 põhimõtteid, mis kohustavad kõiki residendist juriidilisi isikuid esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks maksuhalduri piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni ning kandma maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks. Seega Argo Särav, osaledes OÜ F majandustegevuses, aitas kaasa maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mistõttu tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ja mille tulemusel jäi maksudena laekumata 1 840 438 krooni, pani toime KarS § 386 lg 1 § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 15.03.2007.a on nimetatud tegu, ehk maksuhaldurile valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam, kvalifitseeritav KarS § 389 ́1 lg 1 järgi. Samuti süüdistatakse Argo Säravat selles, et tema ajavahemikul 25.04.2003.a kuni 30.12.2003.a, täpselt tuvastamata kohas ja ajal, võltsis OÜ F juhatuse liikme Marika Saare allkirju järgmistel OÜ F 37-l dokumendil: arvetel OÜ-le Vnr 72, nr 129, nr 453 ja nr 286; arvetel AS-le T nr 134 ja nr 148; OÜ F AS-ilt T kassa sissetuleku orderi kviitungitel nr 17, nr 26, nr 35, nr 48; arvetel OÜ-le T A nr 150, nr 159, nr 168, nr 173, nr 182 ja nr 189, nr 321, nr 343, nr 369, nr 374, nr 378, nr 383, nr 384, nr 387, nr 394 ja nr 391; OÜ F ja OÜ B vahelisel ehituse tööettevõtulepingul ja aktil (01.07.2003); arvetel AS-le M nr 207, nr 863, nr 990, nr 997, nr 1003 ja nr 1236; arvetel OÜ-le S I nr 192 ja nr 233; arvel OÜ-le TA DMC nr 263; arvel OÜ-le E Grupp nr 653, eesmärgiga omandada õigus esitada võltsitud dokumendid OÜ F esindajana erinevatele äriühingutele, mille alusel tekkis ettevõttel õigus saada arvel märgitud summa. Seega on antud juhul tegemist

Menetluse käik Kohtuistungil jäi ringkonnaprokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav Marika Saar ja Karin Särav tunnistasid end neile esitatud süüdistuses KarS § 3891lg 1 järgi süüdi osaliselt, Argo Särav temale esitatud süüdistustes KarS § 3891 lg 1- § 22 lg 3 ja § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi süüdi ei tunnistanud. Marika Saar kaitsja palus süüdistatav KarS §3891 lg 1 järgi õigeks mõista kuna süü pole leidnud tõendamist ning Karin Särava ja Argo Särava kaitsja taotles samuti oma kaitsealuste õigeks mõistmist vastavalt KarS § 3891 lg 1 ja KarS § 3891 lg 1 ja § 344 lg 1 , § 345 lg 1 järgi tõendamatuse tõttu. Maakohtu seisukoht Marika Saar’t süüdistatakse KarS § 386 lg 1 ( alates 15.03.2007 KarS § 3891lg 1, Karin Säravat KarS § 386 lg 1 (alates 15.03.2007 KarS § 3891lg 1 ja Argo Säravat KarS § 386 lg 1 -§ 22 lg 3 (alates 15.03.2007 KarS § 3891lg 1- § 22 lg 3, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 sätestatud delikti juriidilistele tunnustele vastavate tegude toimepanemises. Alljärgnevalt kohus analüüsib, kas kohtule esitatud tõendite pinnalt on võimalik tõsikindlalt lugeda süüdistatavate poolt ülalnimetatud tegude toimepanemist, kas kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi rahuldamiseks on seaduslik alus ning seejärel annab hinnangu kaitsjate väidetele, kas menetluses olevas kriminaalasjas on rikutud süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. KarS § 389 1 kuriteokoosseisu objektiivne külg seisneb maksuhaldurile andmete esitamata jätmises, valeandmete esitamises või kinnipidamiskohustuse rikkumises, mille tagajärjel jäi maksmata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult suurele kahjule vastav summa või enam. Süüdistusaktist nähtuvalt on Marika Saare, Karin Särava ja Argo Särava poolt toime pandud teod seotud ettevõttega OÜ F. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et äriühingu juhatuse liikmeteks ajavahemikul 11.10.2000.a kuni 09.10.2003.a oli Marika Saar ja Karin Särav (kd III tl 10-13, kd III tl 19-21), kes olid seega juriidilise isiku esindajad kõikides õigustoimingutes tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 järgi. Samuti oli neil kohustus äriseadustiku § 180 lg 1 kohaselt juhtida ja esindada osaühingut, omades vastavalt äriseadustiku § 181 lg 1 esindusõigust kõigis õigustoimingutes, sh korraldades äriseadustiku § 183 järgi osaühingu raamatupidamist ning vastutades äriseadustiku § 187 lg 1 alusel osaühingu juhatuse liikmena oma kohustuse rikkumisega osaühingule tekitanud kahju eest. Samuti oli neil kui maksumaksjal maksukorralduse seaduse § 6 lg 2 järgi kohustus seadusega sätestatud tingimustel ja korras maksu maksta ning täita teisi neile seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Kohtulik uurimise käigus kohus tuvastas, et põhitegevusena rentis OÜ F OÜ-lt K turuhoonet aadressil S 4 Pärnus. Hoones olevad ruumid andis OÜ F allrendilepingute alusel kasutada neljale äriühingule ja kaheksale füüsilisest isikust ettevõtjale. Renditud ruumide eest esitasid OÜ F juhatuse liikmed igakuuliselt rentnikele arveid rendi- ja kommunaalteenuste (elekter koristus, valve, jm) kohta. OÜ F lisas allrentnikele osutatud teenustele käibemaksu, mis on müügiarvetel eraldi välja toodud. Müügiarvete eest maksid allrentnikud OÜle F sularahas ja pangaülekannetega. Kohus kohtuliku uurimise käigus avaldas ja seejärel uuris neid kirjalikke tõendeid. Tuvastatud on, et Argo Särav, kes on Karin Särava abikaasa ning Marika Saare vend,

1-09-21879 sõlmis ajavahemikul 04.12.2002.a kuni 30.07.2003.a OÜ F nimel suulisi ja kirjalikke kokkuleppeid kauba ja teenuste müügiks, esitades OÜ F nimelt arveid ettevõtetele B, OA E, B, E, V, E.O.K, T A, T, B, M, V, TC PT, J, MK ning A P. Nimetatud arvetel, aga ka kassa sissetuleku orderite kviitungitel sularaha kättesaamise kohta ning lepingutel võltsis Argo Särav 26-l korral oma õe, OÜ F juhatuse liikme, Marika Saare allkirja. Kohtuliku uurimise käigus Marika Saar (XII kd lk 30) loobus ütluste andmisest ning kooskõlas KrMS § 294 p 1 alusel on kohtul õigus kohtueelses menetluses süüdistatava antud ütluste avaldamine. Nii kinnitas Marika Saar eeluurimisel, et tegemist ei ole tema allkirjaga. Nimetatud ütlust kinnitab ka teostatud käekirja ekspertiis, mille käigus tuvastati, et tõenäoliselt on allkirjad kirjutatud Marika Saar nimelt Argo Särava poolt. Samuti laskis Argo Särav OÜ F poolt tehingupartneritele esitatud arvete alusel tasuda OÜ F arvelduskontole nr N B F Plc Eesti filiaali (konto kasutaja Argo Särava abikaasa ja OÜ F juhatuse liige Karin Särav) või OÜ F arvelduskontole nr AS-is H (konto kasutaja Argo Särava õde ja OÜ F juhatuse liige Marika Saar). Konto kasutamist kinnitavad nii pangast saabunud vastused, kui ka Marika Saare ja Karin Särava ütlused. Kohus avaldas Marika Saare ütlused (VIII kd lk 200) kes kinnitas, et tavaliselt ütles Karin Särav, et talle helistab M nimeline isik, kes helistaski tema telefonil nr ......... ning teatas, et OÜ F arvele on laekunud raha, mille pidi ta välja võtma ning üle andma M nimelisele isikule. Raha andis üle kohe panga juures või läheduses seisva auto juures. Raha üleandmist ta ei dokumenteerinud. H kaart oli tema käes kuni 2003 a juulikuuni. Välja võetud summade päritolu kohta ta huvi ei tundnud, samuti ei esitatud neid summasid kajastavaid pangakonto väljavõtteid raamatupidajatele, mis viitab kohtu hinnangul tahtlusele varjata ettevõtte tegelikku käivet. Raamatupidajad kinnitasid samuti, et neile teadaolevalt tegutses ettevõtte vaid müügipindade rentimisega. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et ajavahemikul 04.12.2002.a kuni 30.07.2003.a väljastasid Karin Särav ja Marika Saar, aga ka Argo Särav arveid erinevate kaupade ja teenuste eest kokku 23-le äriühingule ja 8-le FIE-le, kuid toimunud käive ei ole käibedeklaratsioonides 18%-määraga maksustatava käibena täies ulatuses kajastatud. Arvete eest maksid äriühingud OÜ-le F sularahas või ülekandega arvelduskontodele. Raha on OÜ F arvelduskontodelt välja võetud sularahas kas pangakontorist või kaardiga sularahaautomaadist OÜ F vastutavate isikute poolt, samuti üle kantud I K või Karin Särava arvelduskontodele ilma tehingut tõendavate dokumentideta, mistõttu kuulus nimetatud summadelt tasumisele tulumaks. Ülalnimetatud tõendite pinnalt saab kohus teha järelduse, et OÜ F juhatuse liikmed ja Argo Särav olid osaühingu tegevusega seotud, nad olid üksteise tegevusest teadlikud ning raha liikumine oli nende kontrolli all. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et viimati nimetatud tegevuse tulemusena esitati maksuhaldurile ajavahemikul 29.01.2003.a kuni 25.08.2003.a OÜ F tegeliku käibe ja tasumisele kuuluva käibemaksu varjamiseks ning maksuhalduri võimaliku kontrolli vältimiseks tahtlikult valeandmeid OÜ F käibedeklaratsioonides maksustamisperioodide 2002 detsembri kuni 2003 juuli kohta, kus deklareeriti maksustatavat käivet kokku 219 351 krooni ja sellelt käibemaksu 39 483 krooni ning sisendkäibemaksu 37 071 krooni. Kolmandatelt isikutelt saadud andmete alusel on OÜ F väljastanud mitmesuguste kaupade ja teenuste müügi arveid, mille järgi OÜ F ettevõtluse tulemusena tekkinud 18 % määraga maksustatav käive nimetatud perioodil on 4 373 988 krooni ja sellelt maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaks 787 318 krooni ning sisendkäibemaks 37 168 krooni. Kolmandatelt isikutelt kogutud ja kohtus uuritud ettevõtte poolt esitatud arved alates 04.12.2002 a kuni 30.07.2003 a kokku 257 arvet on grupeeritud kuude lõikes, andes selliselt tervikliku ülevaate OÜ F majandustegevusest. Nimetatud 257 arvet on jälgitav kohtuotsuse ( lk 3-11 tabeli kujuna) Dokumentaalselt on kolmandatelt isikutelt saadud teavet ka soetamise kohta. Arved kajastasid soetamist OÜ C, M ja B, on fiktiivsed ehk siis tegelikkusele mitte vastavad. Nende arvete eest tasumist OÜ F raamatupidamine ei kajasta (kd I tl 128). Tunnistaja M K OÜ M juhatuse liikmena kinnitas kohtuistungil ei ole OÜ-ga F tehinguid pole teinud, ega tea sellisest firmast midagi.

1-09-21879 Tunnistaja J J endine OÜ C juhatuse liige andis analoogilisi ütlusi ning kinnitas, et pole isiklikult tehinguid OÜ F teinud , samuti pole arveid väljastanud. Tunnistaja OÜ B endine juhatuse liikme V K asukoht oli teadmata, kooskõlas KrMS § 291 p.4 kohaselt kuna isiku asukohta pole olnud võimalik kindlaks teha kohus avaldas tema ütlused, mille kohaselt ei ole tema tehinguid OÜ F teinud. Kohus avaldas käekirjaekspertiisi ekspertarvamuse selle kohta, et OÜ M arvetel ei ole M K allkirjad, OÜ B arvetel ei ole allkiri kirjutatud V K poolt ning OÜ C arvetel ei ole müüja ega tekstid kirjutatud J J poolt (kd VIII tl 185-192). Veel on tuvastatud, et soetamist ei toimunud OÜ-lt B G ja OÜ-lt EG. Need ettevõtte nimed olid täiesti võõrad ka Marika Saarele ning ta eitas nendelt ettevõtetelt soetamist. Kohus juhib veel asjaolule, et OÜ-le F esitatud arved on ajavahemikust, mil ülalnimetatud kahes ettevõttes enam majandustegevust ei toimunud. Need arved tõi MTA-le aga Argo Särav. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et OÜ F on varjanud käivet ning jätnud sellelt arvestamata ja tasumata käibemaksu. Samuti on ettevõte arvestanud õigusliku aluseta sisendkäibemaksu ning teinud väljamakseid jättes arvutamata tulumaksu. Seega on toime pandud nii käibemaksuseaduse kui ka tulumaksuseaduse rikkumine: maksuhaldurile esitati valeandmeid eesmärgiga jätta riigieelarvesse maksud tasumata.(kd I tl 4-67). Maksumenetluse käigus koostati OÜ F maksuotsus ning kuna see vaidlustati, on kohus kriminaalasjas uurinud ja avaldanud selle kohased halduskohtumenetlust puudutavad protokollid kui ka kohtulahendid (kd II tl 234-246). Kohtuotsus jõustus maksuasjas 15.03.2007.a koos oma järeldustega selle kohta, et OÜ F seaduslikud esindajad on esitanud maksuhaldurile valeandmeid ja seda suuremas summas kui 500 000 krooni. Kriminaalmenetluse käigus on uuritud tõendeid kolmandate isikute kaudu ja tehtud kindlaks, et OÜ F käibedeklaratsioonides on esitatud Marika Saar ja Karin Särav poolt Argo Särava kaasabil maksuhaldurile valeandmeid järgnevalt: 2002.a detsembri kohta 29.01.2003.a ning parandustega 30.06.2003.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 101030 krooni ning käibemaksu 18185 krooni ja sisendkäibemaksu 4850 krooni. Tegelikult kuulus 18 % määraga maksustatava käibena deklareerimisele 397794 krooni ning käibemaksu 71603 krooni ning õigus oli deklareerida 6506 krooni sisendkäibemaksu, mistõttu jäi laekumata käibemaks 51 762 krooni. 2003 jaanuarikuu kohta 20.02.2003.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 14322 krooni ning käibemaksu 2578 krooni ja sisendkäibemaksu 5024 krooni. Tegelikult kuulus 18 % määraga maksustatava käibena deklareerimisele 231955 krooni ning käibemaksu 41752 krooni ning sisendkäibemaksu 5010 krooni, mistõttu jäi laekumata käibemaksu 39 188 krooni. 2003 veebruarikuu kohta 20.03.2003.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 27203 krooni ning käibemaksu 4897 krooni ning sisendkäibemaksuks 4967 krooni. Tegelikult kuulus 18 % määraga maksustatava käibena deklareerimisele 306977 krooni ning käibemaksu 55256 krooni ning õigus oli deklareerida 5142 krooni sisendkäibemaksu, mistõttu jäi laekumata käibemaks 50 184 krooni. 2003 märtsikuu kohta 23.04.2003.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatavana käibena 21780 krooni ning käibemaksu 3920 krooni ning sisendkäibemaksuks 5333 krooni. Tegelikult kuulus 18 % määraga maksustatava käibena deklareerimisele 428832 krooni ja käibemaksu 77190 krooni ning sisendkäibemaksu 6243 krooni, mistõttu jäi maksudena laekumata käibemaks 72 360 krooni. 2003 aprillikuu kohta 23.05.2003.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatavana käibena 25000 krooni ning käibemaksu 4500 krooni, ning sisendkäibemaksus 4398 krooni. Tegelikult kuulus 18 % määraga maksustatava käibena deklareerimisele 916804 krooni ning käibemaksu 165025

1-09-21879 krooni ning õigus oli deklareerida 5755 krooni sisendkäibemaksu, mistõttu jäi laekumata käibemaks 159 168 krooni. 2003 maikuu kohta 30.06.2003.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatavana käibena 0 krooni ning käibemaksu 0 krooni ning sisendkäibemaksuks 0 krooni. Tegelikult kuulus 18 % määraga maksustatava käibena deklareerimisele 954986 krooni ning käibemaksu 171897 krooni ning õigus oli deklareerida 5394 krooni sisendkäibemaksu, mistõttu jäi laekumata käibemaks 166 503 krooni. 2003 juunikuu kohta 31.07.2003.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatavana käibena 14322 krooni ning käibemaksu 2578 krooni ja sisendkäibemaksu 6736 krooni. Tegelikult kuulus 18 % määraga maksustatava käibena deklareerimisele 336385 krooni ning käibemaksu 60549 krooni ning deklareerimisele kuulunuks sisendkäibemaksu 2074 krooni, mistõttu jäi maksudena laekumata käibemaksu 62 633 krooni. 2003 juulikuu kohta 25.08.2003.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatavana käibena 15694 krooni ning käibemaksu 2825 krooni ja sisendkäibemaksuks 5763 krooni. Tegelikult kuulus 18 % määraga maksustatava käibena deklareerimisele 800255 krooni ja käibemaksu 144046 krooni ning deklareerimisele kuulunuks sisendkäibemaksu 1044 krooni, mistõttu jäi maksudena laekumata käibemaksu 145 940 krooni. On tuvastatud, et deklaratsioonid esitati nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt. Kohus uuris ja avaldas paberkandjal ajavahemikul detsember kuni veebruar ning juuni 2003.a deklaratsioonid (kd III tl 52-57). Esimesed deklaratsioonid on allkirjastatud Marika Saar poolt, mida ta on ka uurimisel kinnitanud ning viimane on allkirjastatud Karin Särava poolt, kes seda samuti ei eita. Ülejäänud on esitatud elektrooniliselt ning neil kajastatud andmed sisalduvad koondandmetes (kd III tl 38-49 ja tl 77-80). Samuti on uuritud tõendid selle kohta, et OÜ F võis esitada deklaratsioone elektrooniliselt ning e-maksuameti lepingu sõlmis Marika Saar, kes sealhulgas volitas dokumentide esitamiseks AS (kd III tl 81-94). Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et 2002 detsembrikuust kuni august 2003 (kaasaarvatud) on OÜ F arvelduskontodelt AS-is EÜ (kd I tl 195-198), N B F Plc Eesti filiaalis (kd I tl 201-236, kd VIII tl 3-4) ja AS-is H (kd I tl 199-200, kd II tl 7-9) tehtud väljamakse I K, makstud pangakaardiga erinevate kaupluste arveid, tehtud väljamakseid sularahas Karin Säravale ning Marika Saarele, võetud sularaha välja pangakaartidega ning tehtud ülekandeid Karin Särava isiklikule pangakontole. Kontrollimisel on ilmnenud, et rahaliste väljamaksete kohta puuduvad OÜ-l F raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavad dokumendid, mis näitaksid kulude seost ettevõtlusega, samuti on jäetud väljamaksetelt arvestamata ja tasumata tulumaks. Tehingud Karin Särava ja Marika Saar poolt NP ja H, kus rahalised vahendid liiguvad OÜ F arvele ja sealt toimub sularaha välja võtmine ülal nimetatud isikute poolt on kohus nimetatud tehingute paremaks jälgimiseks koostanud tabeli kust on jälgitav kuupäevaliselt raha liikumine. detsember 19.12.2002 laekub OÜ M 84 193 krooni 840000 20.12.2002 laekub OÜ M 92 276 krooni 92000 13500

Tabelist nähtub, et H kaart oli Marika Saar käes ja tema kasutada ning N panga kaart Karin Särava käes ja tema kasutada. Seega ajavahemikul detsember 2002 kuni august 2003 ei deklareerinud Marika Saar ja Karin Särav OÜ F juhtimise ajal ning Argo Särava kaasabil teostatud N B F Plc Eesti filiaali arveldusarvelt nr ja AS-i H arveldusarvelt nr sularahaväljamakseid, mille kohta puuduvad raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 vastavad majandustehingut tõendavad algdokumendid. Kohtu hinnangul ei täitnud süüdistatavad MKS § 56 lg 2 kohustust pidada arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta ning esitasid tahtlikult tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis (edaspidi deklaratsioon) valeandmeid järgnevalt 2002 detsembrikuu kohta 29.01.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti väljamakseid 2700 krooni ning puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult on maksumaksjaga seotud isikule Karin Säravale tehtud N B F Plc Eesti filiaali arvelduskontolt sularaha väljamakseid 196100 krooni, mistõttu kuulus deklareerimisele tulumaksu (196100(2700x50%)=194750x26/74) 68 426 krooni 2003 jaanuarikuu kohta 12.02.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti väljamakseid 3211 krooni ning puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult on nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud AS-le H L E N B Finland Plc Eesti filiaali arvelduskontolt ülekanne 3798.87 krooni ja maksumaksjaga seotud isikule Karin Säravale ülekanne 31000 krooni ning ta on võtnud välja sularaha 99500 krooni, mistõttu kuulus deklareerimisele tulumaksu (134298.87-(3211x50%)=132694 x 26/74) 46 622 krooni; 2003 veebruarikuu kohta 11.03.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti väljamakseid 1800 krooni ning puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult on maksumaksjaga seotud isik Karin Särav N B F Plc Eesti filiaali arvelduskontolt võtnud sularaha kokku 118200 krooni, mistõttu kuulus deklareerimisele tulumaksu (118200-(1800x50%)=117300x26/74) 41 214 krooni; 2003 märtsikuu kohta 10.04.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti väljamakseid 1610 krooni ning puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult maksumaksjaga seotud isikutele tehtud väljamaksete osas kuulus deklareerimisele N B F Plc Eesti filiaali arvelduskontoga nr seotud Karin Säravale väljastatud kaardiga toimunud sularaha väljamaksed kokku 17700 krooni, mistõttu kuulus deklareerimisele tulumaksu (17700-(1610x50%)=16895x26/74) 5936 krooni; 2003 aprillikuu kohta 09.05.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti väljamakseid 1800 krooni ning puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult kuulus deklareerimisele N B F Plc Eesti filiaali arvelduskontolt I K pangakontole tehtud ülekanne 384000 krooni ja maksumaksjaga seotud isikule Karin Säravale tehtud sularaha väljamakse 66800 krooni ning samalt

1-09-21879 pangakontolt panga poolt Karin Säravale väljastatud deebetkaardiga toimunud sularaha väljamaksed kokku 129 400 krooni, ning tasumisele tulumaksu (580200-(1800x50%)=579300x26/74) 203 538 krooni; 2003 maikuu kohta 25.06.2003.a ning parandustega 10.06.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti väljamakseid 1800 krooni ning puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult kuulus deklareerimisele maksumaksjaga seotud isikule Karin Säravale tehtud väljamaksed kokku 397445 krooni, tema poolt teostatud kaardimakse 2471 krooni, iseendale tehtud ülekanne 9600 krooni ning Karin Säravale väljastatud pangakaardiga toimunud sularaha väljavõtt kokku 297800 krooni, ning tasumisele tulumaksu (707316-(1800x50%)=706416x26/74) 248 200 krooni; 2003 juunikuu kohta 16.07.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti väljamakseid 1800 krooni ning puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult kuulus puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete osas deklareerimisele AS-i H arvelduskontolt toimunud kaardimakse kokku 2124 krooni ja maksumaksjaga seotud isiku Marika Saar poolt väljavõetud sularaha summas 114950 krooni, samuti N B F Plc Eesti filiaali pangakontolt tehtud väljamaksed Karin Säravale summas 164540 krooni ja tema poolt väljavõetud sularaha 290900 krooni, ning tasumisele tulumaksu (572514.48–(1800x50%)=571614x26/74) 200 837 krooni; 2003 juulikuu kohta 22.08.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti samuti puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult kuulus puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete osas deklareerimisele AS H arvelduskontolt toimunud kaardimaksed 784 krooni ja Marika Saare poolt väljavõetud sularaha 157 750 krooni, samuti N B F Plc Eesti filiaali pangakontolt maksumaksjaga seotud isiku Karin Särava poolt väljavõetud sularaha 234650 krooni, ning deklareerimisele ja tasumisele tulumaksu (393184 x 26/74) 138 145 krooni; 2003 augustikuu kohta 10.09.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti väljamakseid 900 krooni ning puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult kuulus deklareerimisele AS-i H arvelduskontolt maksumaksjaga seotud isikule Marika Saar tehtud väljamakse 57700 krooni, ülekanne Karin Säravale summas 67892.39 krooni ning sularaha väljavõtmine 272700 krooni, mistõttu kuulus deklareerimisele ja tasumisele (398292-(900x50%)=397842 x 26/74) 139 782 krooni. Deklaratsioonid esitati nii paberkandjal kui ka ühel korral elektrooniliselt. Kohus uuris paberkandjal detsember 2002 ning veebruar kuni august 2003 deklaratsioone (kd III tl 58-73) ning elektrooniliselt edastatud jaanuari 2003.a deklaratsioonid (kd X tl 201-202). 2002 a detsembri ning 2003 a veebruar kuni mai ning augusti deklaratsioonid on allkirjastatud Marika Saare poolt, mida ta on ka uurimisel kinnitanud ning juuni ja juuli 2003.a deklaratsioonid on allkirjastatud Karin Särava poolt, kes seda samuti ei eita. Tunnistaja H T kelle kohus üle kuulas vahetult kohtuistungil kinnitas et OÜ-ga F oli probleeme. Kuna ta asus ettevõtet likvideerima, olid tekkinud võlgnevused ja nn segane majandusseis, mis seisnes problemaatilistes nõuetes ja kohustustes. Samuti selgus, et tema sai raamatupidamise Marika Saarelt ja Karin Säravalt ning et see ei olnud täielik, kuna maksu ja tolliameti poolt teostatud revisjoni käigus selgus, et ettevõte käive oli tunduvalt suurem, kui seda nähtus esitatud dokumentide pinnalt. Juba likvideerijana märkas H T, et osad tehingud olid kajastamata ning käibedeklaratsioone tuli parandada. Raamatupidamine oli puudujääkidega ega vastanud raamatupidamisseaduse nõuetele. Avastatud valeandmete all pidas tunnistaja silmas seda, et käibed olid juhatuse liikmete poolt deklareeritud väiksematena kui need tegelikult olid. See tuli aga ilmsiks juba võrdlusest juhatuse liikmete poolt esitatud andmete ja nende poole esitatud deklaratsioonide vahel. Kuid isegi see ei olnud veel lõplik, kuna revisjoni käigus tuvastati veelgi suuremad käibed.

Tunnistaja R K-K ja kinnitas, et ta tegi ettevõttele raamatupidamist ja seda dokumentide alusel, mis tõi neile peamiselt Marika Saar aga ka Karin Särav. Arved, mis nad koostasid, olid seotud vaid müügibokside rentidega ning teistest arvetest ja tehingutest nad ei teadnud midagi. Tunnistaja A S, kes teostas samuti raamatupidamisteenust OÜ F andis analoogilisi ütlusi kohtuistungil ning lisas, et osaühingul oli pidevalt probleeme et õigeks s.o 10 kuupäevaks nii tulu kui kulu dokumente esitataks. Tunnistajana L K, kes töötas maksu ja tolliametis kinnitas, et maksurevisjoni läbiviimise käigus tuvastati erinevus deklareeritud ja tegeliku käibe vahel just tänu kolmandatelt isikutelt saadud teabe põhjal, kuna Marika Saar ja Karin Särav ise vajalikke dokumente ei toonud ning kogu raamatupidamist ei andnud üle ka likvideerijana H T. Kolmandatele isikutele tehti päringud OÜ F pangakontode analüüsi põhjal ning nad kõik kinnitasid tehingute toimumist OÜ-ga F. Samuti selgitas tunnistaja kohtus millised maksud ja millal tuleb ettevõttel tasuda riigile ja millal võib arvestada sisendkäibemaksu ning millal on see keelatud. Nimelt tuvastati juba revisjoni käigus osade soetusarvete fiktiivsus. Ja kuna enamjaolt kõik kolmandatelt isikutelt laekunud summad on sularahas väljavõetud või iseendale ülekantud omamata dokumente, mis kinnitavad, et tegemist oleks ettevõtlusega seotud kuluga, kuulusid need summad maksustamisele tulumaksuga. Kohtuliku uurimise käigus uuriti süüdistuses toodud laenulepinguid. Süüdistatav Marika Saar kelle ütlused kohus avaldas kinnitas, et Argo Särava ja I K OÜ F poolt raha laenamisest ei teadnud ta midagi, samuti pole ta nimetatud isikutega laenulepingut sõlminud ( VIII kd tl 200) Karin Särava ütlused kelle ütlused kohus avaldas ei soovinud vastata küsimusele OÜ F laenulepingute kohta.( IX kd tl 68) Samas uuritud tõendite pinnalt on tuvastatud, et Argo Särav oli teadlik laenulepingute sõlmimisest, kuna kõik väidetavad laenusaajad olid seotud temaga. Tunnistaja A Akinnitas kohtuistungil, et sai Argo Säravalt laenu ühel korral 300 000 krooni ning tasus ka selle sularahas Argo Säravale tagasi. Tunnistaja M S kelle kohus üle kuulas kinnitas, et K K on tema poja isa ja ta tundis Argo Säravat lapsepõlvest saadik kuna olid sõbrad. Tunnistaja ütluste kohaselt KK ei olnud kindlat sissetulekut ning väide, et Argo Särav oleks viimasele laenanud üks miljon krooni ei ole kuidagi võimalik. Samuti ei tea keegi midagi I K laenu andmisest ning neid lepinguid ei arvestatud ka halduskohtus. Kohus avaldas (IX kd tl 123-131) läbiotsimisprotokolli, kus tehti ettepanek tunnistajale HT välja anda OÜ F raamatuspidamise dokumendid, pitsatid ja muud dokumendid. HT andis üle OÜ F suhtes tehtud õigusliku arvamuse, millest nähtub, et 05.02.2006 a advokaadi poolt koostatud õiguslikust arvamusest antakse nõu puuduolevate fiktiivsete laenulepingute sõlmimiseks, mis peaksid kinnitama ettevõtlusega seotud kulude olemasolu ja lükkama ümber MTA nõude tulumaksu osas. Samas arvamusest selgub ka see, et puudu on OÜ-l F volitatud esindaja. Nii nagu kohtulikul uurimisel selgus, üritati selleks teha M T, kes aga kohtule kinnitas, et ei tea tehingutest midagi ja üldse on kogu asjaga seotud vaid Argo Särava tõttu. Tema ei ole allkirjastanud ühtegi dokumenti ega arvet ning pole teinud tehinguid. M T kinnitas, et teab OÜ F vaid Argo Särava kaudu. Süüdistatav Argo Särav kohtuistungil ütluste andmisest keeldus. Kohtu hinnangul selleks, et lugeda Argo Särav’a osalemist OÜ F majandustegevuse juhtimises, aidates kaasa Marika Saar’e ja Karin Särav’a poolt maksuhaldurile tahtlikult valeandmete esitamist kaasaaitamisena ei pea tuvastama, et näilike arvete puudumise korral oleks valeandmeid sisaldanud deklaratsioone esitatud. Kaasaaitamise objektiivsesse külge kuulub põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vahel. Kaasaaitaja tegevus peab avaldama mõju põhjusliku seose ahela arengule ning toetama seda. Kaasaaitamisteona käsitletakse mitte üksnes sellist tegu mis täideviimisteo absoluutseks eelduseks vaid ka sellist tegu mis vaid toetab ja kinnitab täideviija tahtlust. Ülalnimetatud tõendite analüüsimisel leiab kohus, et OÜ F majandustegevusega oli seotud Argo Särav. Nimetatud asjaolu kinnitab ka M T ütlused, samuti ka ekspertarvamus (kd VIII tl 168-184) selle kohta, et kokku on Argo Särav võltsinud Marika Saare allkirja ettevõttega seotud raamatupidamise dokumentidel 37-l

1-09-21879 korral. Argo Särav oli isik, kes arveid väljastas ja selle alusel raha ettevõtte kontole üle kandis. Nimetatud summad võeti Karin Särava ja Marika Saare poolt pangaautomaatidest välja. Nimetatud tegudest ilmneb, et Argo Särav’a teopanus maksukuriteole on tuvastatud, et tema sõlmis ajavahemikul 04.12.2002.a kuni 30.07.2003.a OÜ F nimel suulisi ja kirjalikke kokkuleppeid kauba ja teenuste müügiks, esitades OÜ F nimelt arveid ettevõtetele B, O A E, B, E, V, E.O.K, T A, T, B, Maskal, V, TC P T, J, M K ning A P. Nimetatud arvetel, kassa sissetuleku orderite kviitungitel sularaha kättesaamise kohta ning lepingutel võltsis Argo Särav 26-l korral oma õe, OÜ F juhatuse liikme, Marika Saare allkirja. Samuti lasi ta OÜ F poolt tehingupartneritele esitatud arvete alusel tasuda OÜ F arvelduskontole nr N B F Plc Eesti filiaali (konto kasutaja Argo Särava abikaasa ja OÜ F juhatuse liige Karin Särav) või OÜ F arvelduskontole nr AS-is H (konto kasutaja Argo Särava õde ja OÜ F juhatuse liige Marika Saar) Kohtuliku uurimise käigus tuvastas kohus, et Marika Saar ütlused selle kohta, et ettevõtte esindajana teostas tehinguid M T (VIII kd tl 200) ei vasta faktilistele asjaoludele ning tuleb kõrvale heita kui ebausaldusväärsed. Ülalnimetatud tõendite uurimise analüüsimisel selgus, et tehinguid teostas Argo Särav ja et nendest tehingutest oli teadlik ka Karin Särav . Seega, juhatuse liikmed Marika Saar ja Karin Särav olid teadlikud tehingute toimumistest, mida korraldas Argo Särav ning ka rahade liikumisest, kuna just nemad võtsid pangaautomaatidest summad välja ja jätsid teadlikult need tehingud deklareerimata ning riigile maksud maksmata ning nimetatud tegudega varjasid neid tehinguid ka oma raamatupidajate eest. Kohus leiab, et kriminaalmenetluse käigus on kindlaks tehtud, et OÜ F rikkus käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 24 sätestatud kohustust, mille kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva maksusumma KMS §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuete kohaseid arveid. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 1 sätestatud korras ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustel on oluline välja selgitada, et kaup või teenus oleks soetatud ning seda teiselt registreeritud maksukohustuslaselt, samuti et soetatud kaup või teenus on oma ettevõtluses kasutatav ja kauba või teenuse saamist kinnitaks arve, mis vastab KMS § 37 lg 7 nõuetele. Kui kas või üks osundatud sätetes nimetatud tingimustest on täitmata, siis puudub käibemaksukohustuslasel sisendkäibemaksu arvestamise õigus. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Samuti rikuti kohtu hinnangul tulumaksuseaduse nõuded (edaspidi TMS), kuivõrd seaduse § 51 lg 1 järgi maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TMS §-dele 48-50. TMS § 51 lg 2 p 3 järgi loetakse ettevõtlusega mitteseotud kuluks väljamakseid, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Tehingute väidetava toimumise ajal kehtinud raamatupidamise seaduse § 6 lg 4 sätestab, et iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument, mis peab vastama raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 nõuetele ja on majandustehingut kinnitav tõend. TMS § 51 lg 4 kohaselt residendist juriidiline isik maksab tulumaksu kalendrikuu jooksul temaga seotud füüsilistele isikutele (§ 8) väljamakstud laenude, avansside ja ettemaksete kogusummalt, mis ületab 50% maksumaksja poolt eelneval kalendrikuul tehtud vastavalt sotsiaalmaksuseadusele sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast. Eelmises lauses nimetatud laenude, avansside ja ettemaksete kogusummast arvatakse maha residendist juriidilise isikuga seotud füüsiliste isikute poolt samal kalendrikuul tagastatud laenud, avansid ja ettemaksed, samal kalendrikuul eespool nimetatud avansside või ettemaksete arvel soetatud kaupade ja teenuste maksumus ning eespool nimetatud avansside või ettemaksete arvel väljamakstud töö- või teenustasude summad. TMS § 8 p 1 nähtub, et isikud on omavahel seotud, kui

1-09-21879 isik on teise isiku abikaasa, otsejoones sugulane, õde või vend, õe või venna alaneja sugulane, abikaasa otsejoones sugulane, abikaasa õde või vend. TMS § 1 lg 3 kohaselt maksustatakse tulumaksuga TMS §-s 49-52 sätestatud residendist juriidilise isiku poolt tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, jaotatud kasum, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. TMS § 2 lg 3 kohaselt on tulumaksu maksjaks residendist juriidiline isik ning maksustamisperiood on TMS § 3 lg 2 järgi kalendrikuu. TMS § 4 lg 3 kohaselt on tulumaksu määr 26 protsenti ning § 54 lg 4 kohaselt on maksumaksja kohustatud kandma §-de 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. KarS § 389 ́ lg 1 kaitstav õigushüve on maksude korrapärane laekumine ning maksumenetluse tulemuste õiguspärasus, laiemas plaanis maksundus tervikuna, millest oleneb riigieelarve korrapärane laekumine. Kuriteokoosseisu objektiivne külg seisneb maksuhaldurile andmete esitamata jätmises, valeandmete esitamises või kinnipidamiskohustuse rikkumises, mille tagajärjel jäi maksudena laekumata, või hüvitati alusetult suurele kahjule vastav summa või enam. Subjektiivsest küljest nõuab kuriteokoosseis tahtlust kõigi objektiivse külje tunnustele vastavate asjaolude suhtes, kusjuures maksu või kinnipidamiskohustuse vähendamise ja tagasinõude suurendamise suhtes eeldab kavatsetust. Kohtuliku uurimise käigus on leidnud tõendamist, et Marika Saar ja Karin Särav koos Argo Säravaga esitasid maksudeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ja mille tulemusena jäi maksudena laekumata käibemaksu ja tulumaksu kokku (747 738+1 092 700) 1 840 438 krooni, mis on karistatav KarS § 386 lg 1 järgi. Alates 15.03.2007.a muutus KarS § 386 (s.o maksude väärarvutus) kehtetuks, kuid nimetatud tegu ei ole dekriminaliseerunud, kuna see vastab käesoleval hetkel kehtiva KarS redaktsiooni §-le 389 ́1 lg 1 (s.o suures ulatuses maksude maksmisest kõrvalehoidumine) järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele ning seega on teo karistusväärsus säilinud. Süüdistusakti kohaselt panid isikud teod toime 2002 a detsembri kuust kuni 2003 a augustikuuni. Riiklik süüdistaja leidis kohtuistungil, et Marika Saar ja Karin Särav panid nimetatud teod toime täideviijatena ning Argo Särav kaasaaitajana. Kõigi nende tegevus OÜ F maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisel oli suunatud sellele, et vähendada OÜ F maksukohustust, mis õiguslikult tähendab, et isikutel oli OÜ F maksukohustuse vähendamise suhtes kavatsetus KarS § 16 lg 2 tähenduses. Kohus nõustub taolise käsitlusega. Kavatsetust tuleb analüüsida intellektuaalse elemendi kaudu tagajärje suhtes eeldusel et isik (isikud) teavad ja peavad võimalikuks teo toimepanemist ning voluntatiivse elemendi kaudu konstitueeriv tunnus seavad teo toimepanemise eesmärgiks. Kohtu hinnangul mõlemad elemendid isikute tegudes on tuvastatud. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et OÜ F maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisel oli suunatud teod sellele, et vähendada OÜ F maksukohustust. Seega puudub kohtu hinnangul alus KarS § 3891 süüdistatavate karistatavust välistavat normi KarS § 5 lg 2 mõttes kohaldada. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud veel, et Argo Särav ajavahemikul 25.04.2003.a kuni 30.12.2003.a, täpselt tuvastamata kohas ja ajal, võltsis OÜ F juhatuse liikme Marika Saare allkirju kokku OÜ F37-l dokumendil eesmärgiga omandada õigus esitada võltsitud dokumendid OÜ F esindajana erinevatele äriühingutele, mille alusel tekkis ettevõttel õigus saada arvel märgitud summa. Antud juhul on tegemist raamatupidamise algdokumentidega, millega raamatupidamiskohuslane omandab õiguse kajastada oma kulusid ning seega sellise õiguste omandamiseks kohase dokumendi võltsimisega rikuti nii dokumendi puutumatust kui ka selle kaudu dokumendiga seotud õiguskäibe valdkonda. Kohtuliku uurimise käigus kohus avaldas ekspertiisi käigus uuritud järgmised arved, millest nähtub et arvetel OÜ-le V: nr 72 (25.04.2003) nr 129 (30.05.2003) nr 453 (17.07.2003) nr 286 (23.07.2003) arvetel AS-le T:nr 134 (10.05.2003) nr 148 (20.05.2003) OÜ F AS-ilt T kassa sissetuleku orderi kviitungite: nr 17 (20.07.2003) nr 26 (30.07.2003) nr 35 (02.09.2003) nr 48 (30.09.2003) arvetel OÜ-le T A: nr 150 (02.07.2003) nr 159

1-09-21879 (10.07.2003) nr 168 (15.07.2003) nr 173 (18.07.2003) nr 182 (21.07.2003) nr 189 (25.07.2003) nr 321 (03.07.2003) nr 343 (07.07.2003) nr 369 (14.07.2003) nr 374 (16.07.2003) nr 378 (17.07.2003) nr 383 (21.07.2003) nr 384 (21.07.2003) nr 387 (22.07.2003) nr 394 (24.07.2003) nr 391 (30.07.2003) OÜ F ja OÜ B vahelisel ehituse tööettevõtulepingul ja aktil (01.07.2003); arvetel AS-le M:nr 207 (25.06.2003) nr 863 (24.11.2003) nr 990 (28.11.2003) nr 997 (13.12.2003) nr 1003 (19.12.2003) nr 1236 (30.12.2003) arvetel OÜ-le S I:nr 192 (06.08.2003) nr 233 (12.08.2003) arvel OÜ-le T A DMC nr 263 (30.08.2003); arvel OÜ-le EG nr 653 (16.09.2003) on ekspertarvamuse kohaselt kõikidel dokumentidel võltsitud Marika Saar allkirja seega on tegemist materiaalse võltsimise ehk allkirja järeltegemisega, mis on kriminaalkorras karistav. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et Argo Särav võltsis Marika Saare allkirju millega omandas õiguse esitada võltsitud dokumendid OÜ F esindajana erinevatele äriühingutele, mille alusel tekkis ettevõttel õigus saada arvel märgitud summa. Kategoorilises vormis on andnud ekspert arvamuse et nimetatud arveid ei ole kirjutanud Marika Saar, M T, Karin Särav ega K T . ( VIII kd tl 182-183) Kohtul puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et keegi kolmas isik oleks omanud juurdepääsu ülalnimetatud arvetele peale Argo Särava. KarS § 344 ja § 345 järgi süüteokoosseisudega kaitstav õigushüve on dokumendi puutumatus, selle kaudu aga dokumendiga seotud õiguskäibe valdkond. KarS § 344 objektiivne süüteokoosseis seisneb dokumendi, pitsati või plangi võltsimises, kusjuures võltsitud dokument peab olema kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabastamiseks. KarS § 345 objektiivne koosseis seisneb võltsitud dokumendi, pitsati või stambi kasutamises. Kohtuliku uurimise käigus Argo Särav, ilma selleks õigust omamata, esitas ajavahemikul 25.04.2003.a kuni 30.12.2003.a, täpselt tuvastamata kuupäevadel, kuid pärast arvel märgitud kuupäeva, tehingu teisele poolele OÜ F nimelt tema poolt eelnevalt võltsitud 37 dokumenti eesmärgiga saada OÜ F tehingupartneritelt arvetel märgitud summa, mis kantigi arveldusarvele pärast arvete esitamist. Argo Särav esitas võltsitud arved partneritele vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele, mille eesmärgiks oli saada nende alusel makstavad summad enda valdusesse. KarS § 344 järgi subjektiivsest küljest eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Süüteokoosseis on täidetud kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Koosseis ei eelda toimepanijalt üldse eesmärgi olemasolu, piisab sellest kui isik teab või vähemalt peab võimalikuks, et võltsitav dokument on kohane õiguse omandamiseks. KarS § 345 järgi subjektiivne külg eeldab tahtlust kõigi objektiivsete koosseisu asjaolude suhtes. Lisaks sellele peab isik kasutama dokumenti eesmärgiga omandada õigusi, seega tegutsema kavatsetult. Kohus leidis, et subjektiivne külg on realiseeritud kuna dokumendi kasutamisega omandas Argo Särav õigusi ning võltsitud dokumendiga OÜ F esindajana esitades erinevatele äriühingutele, selle alusel tekkis ettevõttel õigus saada arvel märgitud summad, mis kantigi OÜ F arvele oli tegu lõpuleviidud. Õigusvastasus KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistanud käesoleva seadustiku, muu seaduse või rahvusvahelise konventsiooniga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Süüdistatavad ja nende kaitsjad süüdistatavatele etteheidetavate süütegude osas õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule eraldi esile ei toonud, samuti ei tuvastanud kohus selliseid asjaolusid kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatavate Marika Saar süüdistuses KarS § 386 lg 1 ( alates 15.03.2007 KarS § 3891lg 1, Karin Särav süüdistuses KarS § 386 lg 1 (alates 15.03.2007 KarS § 3891lg 1, Argo Särav süüdistuses KarS § 386 lg 1 -§ 22 lg 3 (alates 15.03.2007 KarS § 3891lg 1- § 22 lg 3, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 tunnustele vastava koosseisuspärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. Süü

1-09-21879 KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et süüdistatavad Marika Saar, Karin Särav olles OÜ F juhatuse liikmed, kes vastutasid osaühingu tegevuse eest ning kes võtsid vastu ettevõtte majandustegevuse käigus juhtimisotsuseid ning koos Argo Särav’a kaasabil esitasid maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid OÜ F käibemaksudeklaratsioonides 2002.a detsembri kuni 2003.a juuli kohta, arvestades käibedeklaratsioonides käibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, mille alusel suurendasid alusetult sisendkäibemaksu, samuti jätsid deklareerimata kolmandate isikutega teostatud müügi, mistõttu jäi riigieelarvesse tasumata käibemaksu summas 747 738 krooni. Samuti Karin Särav koos Marika Saarega ning Argo Särav kaasabil esitasid tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis valeandmeid maksustamisperioodi 2002.a detsembri kuni 2003.a augusti kohta, jättes deklareerimata majandustehingut tõendava algdokumendita teostatud ja maksumaksjaga seotud isikutele tehtud väljamaksed ning nendelt tasumisele kuuluva tulumaksu kokku summas 1 092 700 krooni. Samuti Argo Särav tuvastamata kohas ja ajal võltsis OÜ F juhatuse liikme Marika Saare allkirja 37 dokumendil omades sellega õiguse esitada võltsitud dokumendid OÜ F esindajana erinevatele äriühingutele ning saades tehingupartneritelt arvetel märgitud summad OÜ F arvetele Selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt menetlusalustele isikutele Marika Saar’ele, Karin Särav’ile, normatiivse süü KarS § 386 lg 1, Argo Särav’ile KarS § 386 lg 1-§ 22 lg 3 ja § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 tunnustele vastava kuriteo toimepanemises. Seega on süüdistatavad ülalnimetatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises süüdi. Menetlusaja mõistlikkuse hindamine Alljärgneval analüüsib kohus kas on võimalik mõistliku menetlusaja möödumisega seotud õigusjärelmite kohaldamist kriminaalmenetluses. Selleks peab kohus analüüsima järgmisi asjaolusid, kohtuasja keerukust, kaebaja käitumist menetluse ajal, samuti asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumist ja selle olulisust, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta menetlusaja mõistlikkuse nõuet ega selle rikkumise õiguslikke järelmeid. Samas on KrMS § 2 p 2 kohaselt kriminaalmenetluse allikaks ka Eesti Vabariigile siduvad välislepingud. 13.03.1996 a võttis Riigikogu vastu „Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni“, seega on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni näol tegemist Riigikogus ratifitseeritud välislepinguga, millel on prioriteet Eesti seaduste või muude aktide suhtes. EIOK art 6 lg 1 esimene lause sätestab, et igaühel on oma tsiviilõiguste ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul. Seega kui kohus leiab, et süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, kõiki asjaolusid kaaludes on võimalik kriminaalmenetlus määrusega otstarbekuse kaalutlusel lõpetada või teha õigeksmõistev otsus, või arvestada mõistliku aja ületamist karistuse mõistmisel. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt hakkab kriminaalasjas menetlusaja pikkuse mõistlikkuse hindamine kulgema sellest aja hetkest kui isikutele on esitatud kahtlustus. Karin Särav’ale on esitatud kahtlustus 18.10.2004, Marika Saar’ele 11.08.2004 ja Argo Särav’ale 29.06. 2006 a. Kohtu hinnangul sellest hetkest mõjutab kriminaalmenetlus oluliselt isiku olukorda, mil uurimisorganid rakendavad isiku suhtes kuriteokahtluse kohta tõendite kogumiseks meetmeid, millega sekkutakse isiku teadmata tema eraellu. Seega, et teha otsus kas menetlusaeg on süüdistatavate suhtes on olnud mõistlik tuleb kaaluda, kas kriminaalasi on olnud keerukas, milline on olnud eeluurimise ajal ja kohtumenetluses süüdistatavate käitumine ning kuidas on uurimisorganid menetlust läbi viinud. Hinnates kriminaalasja keerukust leiab kohus, et tegemist on keskmise keerukusega kriminaalasjaga, mis koosneb 12 köitest. Selleks, et süüdistatavate Marika Saare, Karin Särava ja Argo Särava suhtes teostatud

1-09-21879 uurimistoimingud käibedeklaratsioonide esitamisel M ja T oleksid vastanud tegelikkusele või mitte oli vajalik teostada terve rida tsiviilõiguslikke tehinguid, näilikkuse või mittenäilikkuse kontrollimist, samuti oli vajalik analüüsida OÜ F ning temaga seotud teiste juriidiliste isikute majandustegevust. Eeluurimise käigus on välja selgitatud kolmandate isikute kaudu, et OÜ F poolt on väljastatud mitmesuguseid kaupade ja teenuste müügi arveid, vajadusega kindlaks teha kas käibedeklaratsioonides on esitatud maksuhaldurile valeandmeid või mitte. Kohus juhib veel tähelepanu asjaolule, et kriminaalmenetluse alguses oli kahtluse all olevate isikute ring tunduvalt laiem (KT, H T ja juriidiline isik OÜ F) Kriminaalasja materjalidega tutvumisel ei nähtu, et süüdistatavad ja nende kaitsjad oleksid kasutanud kaitsetaktikat, mille eesmärgiks võiks pidada kohtumenetluse venitamist. Samas aga vaagides, kas käesoleva kriminaalasja menetlemiseks mõistlik aeg on juba möödunud leiab kohus järgmist: 17.06.2009 a Lääne Ringkonnaprokuratuur lõpetas Marika Saare ja Karin Särava suhtes kriminaalasja KrMS § 202 lg 7 kohaselt ja kohustas isikuid maksma riigituludesse 50 000 krooni. 17.06.2009 a Lääne Ringkonnaprokuratuur lõpetas kriminaalasja ka Argo Särav’a suhtes KrMS § 202 lg 7 kohaselt ja kohustas teda maksma riigituludesse 20 000 krooni ja menetluskuludsid 1982.40 krooni. Kõik isikud olid kohustustega nõus ja kohustusid kohustuse täitma 01.12.2009 a. Marika Saare’le, Karin Särav’ale ja Argo Särav’ile oli selgitatud kuriteo tunnustega teo olemust ja kriminaalmenetluse lõpetamise alust ja selgitatud, et juhul kui nad endale võetud kohustust ei täida võib prokuratuur kriminaalasja oma määrusega uuendada. Seega isikute suhtes lõpetati kriminaalasi 17.06.2009 a ning isikud võtsid endale vabatahtlikult kohustused kuid jätsid need täitmata. Lisaks eelmärgitule, hinnates süüdistatava Argo Särava käitumist käesoleva kriminaalasja menetlemisel maakohtus, on täheldatav menetluse pahauskne venitamine. Nimelt ei ilmunud Argo Särav 11.11.2010.a, 23.11.2010.a ega ka 07.03.2011.a kohtusse. Kuigi mitte ilmumise põhjuseks toodi, et Argo Särav on haigestunud, ei saa jätta arvestamata asjaolu, et süüdistatav ei esitanud ühelgi juhul nõuetekohast tõendit haiguse kohta. Küll esitati raviarsti õiend selle kohta, et patisent saab meditsiinilisi abivahendeid kasutades ilmselt osaleda 07.03.2011.a kohtuistungil ning tema tervislik seisund ja haiglas määratud ravimid ei ole ilmselt talle takistuseks kohtuistungil toimuvast arusaamiseks. Hinnates seda, mis on süüdistavate jaoks seoses väidetavalt aastatel 2002 kuni 2003 toime pandud tegude menetlemisega kaalul, tuleb märkida, et isikute käitumisest senises menetluses võib järeldada, et süüküsimuse kiire lahendamine ja tuleviku osas ebamäärase olukorra lõppemine pole olnud nende jaoks esmatähtis. Pigem on astutud samme, et kriminaalmenetlusest tingitud ebakindla olukorra lõppemist edasi lükata. Seetõttu ei saa asja võimalik olulisus süüdistatavate jaoks käesoleval juhul anda alust väiteks, et riik oleks pidanud senises menetluses üles näitama erilist kiirust. Samuti tuleb arvestada, et süüdistatavad ei ole ega ole olnud käesolevas asjas vahi all. Süüdistatava viibimine vahi all on asjaolu, mis inimõiguste kohtu praktika kohaselt nõuab kriminaalasja kiireks lahendamiseks erilise hoolikuse ilmutamist. Seega leiab kohus, et isikute endi tegevusetuse tõttu ei ole mõistliku menetlusaja võimalik riive sedavõrd intensiivne, et see annaks piisava aluse Marika Saar’e, Karin Särav’a ja Argo Sära’va süüdistuses toodud tegudes mõistliku menetlusaja möödumise tõttu õigeks mõista või nende suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, samas karistuse mõistmisel leiab kohus , et karistuse mõistmisel on alust karistust kergendada. Tsiviilhagi lahendamine Eesti Vabariik (kannatanu) M- ja T L m- ja t kaudu, kasutades KrMS § 38 lg 1 p 2 sätestatud õigust, esitas kohtule tsiviilhagi OÜ F (likvideerimisel) nimel esitatud maksudeklaratsioonides deklareeritud valeandmete tagajärjel Eesti Vabariigile tekitatud kahju hüvitamiseks kogusummas 1 840 438 krooni, mis koosnes käibedeklaratsioonides arvetel märgitud summad 18% määraga maksustatava käibena jäetud kajastamata, mistõttu jäi riigieelarvesse tasumata käibemaksu 747 738 krooni ja tulu-ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis valeandmeid maksustamisperioodi 2002 a detsembri kuni 2003 a augusti kohta jättes deklareerimata majandustehingut tõendava algdokumendita teostatud ja maksumaksjaga seotud isikutele tehtud väljamaksed ning nendelt tasumisele kuuluva tulumaksu kokku summas 1 092 700 krooni.

1-09-21879 Alljärgnevalt analüüsib kohus kas süüdistatavatele etteheidetud ja kohtule esitatud tõendite pinnalt on võimalik tõsikindlalt tuvastatuks lugeda OÜ F juhatuse liikmete Marika Saar’e Karin Särav’a ja Argo Särav’a kaasabil on jäetud tasumata tulu- ja käibemaksu. Tulumaksuseaduse TuMS § 51 lg 1 kohaselt peab residendist äriühing maksma tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS §-dele 48-50. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt ettevõtlusega mitteseotud kuluks on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, kusjuures raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 punktis 3 tulenevalt algdokument peab kinnitama majandustehingu toimumist, sealhulgas tehingu majanduslikku sisu. TuMS § 51 lg 4 kohaselt residendist juriidiline isik maksab tulumaksu kalendrikuu jooksul temaga seotud füüsilistele isikutele (§ 8) väljamakstud laenude, avansside ja ettemaksete kogusummalt, mis ületab 50% maksumaksja poolt eelneval kalendrikuul tehtud vastavalt sotsiaalmaksuseadusele sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast. Eelmises lauses nimetatud laenude, avansside ja ettemaksete kogusummast arvatakse maha residendist juriidilise isikuga seotud füüsiliste isikute poolt samal kalendrikuul tagastatud laenud, avansid ja ettemaksed, samal kalendrikuul eespool nimetatud avansside või ettemaksete arvel soetatud kaupade ja teenuste maksumus ning eespool nimetatud avansside või ettemaksete arvel väljamakstud töö- või teenustasude summad. TuMS § 8 p 1 nähtub, et isikud on omavahel seotud, kui isik on teise isiku abikaasa, otsejoones sugulane, õde või vend, õe või venna alaneja sugulane, abikaasa otsejoones sugulane, abikaasa õde või vend. TuMS § 1 lg 3 kohaselt maksustatakse TuMS §-s 49-52 sätestatud residendist juriidilise isiku poolt tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, jaotatud kasum, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. TuMS § 2 lg 3 kohaselt on tulumaksu maksjaks residendist juriidiline isik ning maksustamisperiood on TuMS § 3 lg 2 järgi kalendrikuu. TuMS § 4 lg 3 kohaselt on 2003 a tulumaksu määr 26 protsenti ning § 54 lg 4 kohaselt on maksumaksja kohustatud kandma §-de 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. RPS §-s 4 on sätestatud raamatupidamise põhinõuded, millest lähtuvalt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamisarvestust nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine. Samuti peavad olema dokumenteeritud raamatupidamiskohustuslase majandustehingud. RPS § 6 lg 4 sätestab, et iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument, mis peab vastama RPS § 7 lg 1 nõuetele. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et kannatanu esitas 04.11.2010 kohtule tsiviilhagi Eesti Vabariigile tekitatud kahju hüvitamiseks, mille suuruseks oli 04.11.2010 seisuga kokku 2 987 426 krooni s.o 190 931,32 €. Nimetatud kahju on tekkinud riigile maksusumma hilisema laekumise tõttu ning kohtu hinnangul on kannatanul õigus nõuda seda teenimata jäänud finantstulu hüvitamiseks ning tegemist on kindlas suuruses kahjuhüvitisega, mille suurus tuleneb MKS §-dest 115 ja 117 (Intressi kahjuhüvitise osas on tsiviilhagi esitamist aktsepteeritud RK poolt lahendis nr 3-1-1-60-07). Viidatud intressi arvestus tulenes riigile õigel ajal laekumata jäänud maksusummadelt käibemaksu osas summas 1 216 915 krooni s.o 77775,04 € ja tulumaksu osas summas 1 770 511 krooni s.o 113 156.28 €. Tsiviilhagi täienduse esitamise ajahetkel lähtus kannatanu õigusest ja kohustusest sisse nõuda kahju, mis sisaldab täielikult väärtusetuks muutunud maksunõuet koos sinna juurde kuuluvate intressidega, mille osas ei olnud maksukorralduse seaduses ettenähtud piiranguid. Alates 01.01.2011 jõustus MKS muudatus, mille kohaselt MKS § 119 lg 1 p 5 sätestab: Intressi arvestamine peatub kui intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude. Seega haginõue käibemaksu intressi arvestuses tuleb arvestada mitte suuremas summas, kui seda on käibemaksu osas summas 747 738 krooni s.o 47 789, 17 €, tulumaksu osas 1 770 511 krooni s.o 113 156, 28 €. Kokku kuulub isikutelt välja mõistmisele 235 250,85 € sellest põhivõlg on 117 625,43 € ning intress 117 625,43 € Alljärgnevalt analüüsib kohus tsiviilhagi põhistatust. Riigikohus on käsitlenud tsiviilhagi väljamõistmise aluseid 28.01.2008 lahendis nr 3-1-1-60-07, kus kolleegium otsuse punktis 32 on sätestatud, et

1-09-21879 kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi lahendamisel on oluline silmas pidada, et nn kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise hagi ei ole materiaalõiguslikult iseseisev nõue. Isiku mingi teo lugemine kuriteoks on üksnes karistusõiguslik hinnang teole, mitte uus iseseisev tegu, millest tekiks eraldiseisev tsiviilõiguslik nõue. Tsiviilõiguslikult ei mõjuta kriminaalasjas tehtud otsus seega tsiviilkohtumenetluses nõudele antavat kvalifikatsiooni. Tsiviilõiguslik vastutus saab jätkuvalt põhineda esmajoones lepingu rikkumisel või deliktil. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2005. a otsus asjas nr 3-2-1-41-05 RT III 2005, 17, 181, p 19. Veel märgib kriminaalkolleegium, et kriminaalasjas, kus on esitatud hagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõudes, peab kohus andma tuvastatud faktilistele asjaoludele paralleelselt nii karistusõigusliku kui ka tsiviilõigusliku hinnangu. Teatud juhtudel on kahju hüvitamise küsimuse otsustamiseks vaja tuvastada täiendavalt asjaolusid, millel isiku käitumise karistatavuse seisukohalt tähtsust ei ole. Maksukorraldus seaduse § 32 sätestab, et maksuvõlg käesoleva seaduse tähenduses on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress. Kolleegium on ülalviidatud antud lahendis asunud selgele seisukohale, et kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitamisel, ei saa maksuhaldur kannatanuna tugineda MKS §-le 41 ning et kannatanu saab ja võib hagi esitada, deliktiõiguse alusel. Kohtu hinnangul on hageja koostanud hagi Riigikohtu juhiseid järgides tsiviilõigusliku kahju tuletades deliktiõiguslike sätete alusel. Kohus analüüsinud süüdistatavate vastutust äriühingu võlausaldajate ees võtab aluseks ja juhiseks Riigikohtu kolleegiumi 28.01.2008 lahendi nr 3-1-1-60-07 punkt 42, Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 6. mai 2003. a otsuses asjas nr 3-2-1-45-03 (RT III 2003, 18, 173), 22. septembri 2005. a otsuses asjas nr 3-2-1-7905 (RT III 2005, 28, 293) ja 25. aprilli 2007. a otsuses asjas nr 3-2-1-30-07 (RT III 2007, 19, 158). Sedastatu. Kohtu hinnangul viidatud lahenditest tuleneb seisukoht, et enne 1. juulit 2002 kehtinud äriseadustiku § 187 lg 2 või § 315 lg 2 kohaselt on äriühingu võlausaldajal isiklik nõue äriühingu juhatuse liikme vastu juhul, kui võlausaldaja tõendab, et tal on täitmata jäänud nõue äriühingu vastu (kahju). Võlausaldaja peab tõendama ka, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustust äriühingu ees ning võlausaldaja kahju on tekkinud nimelt juhatuse liikme kohustuse rikkumise tõttu (põhjuslik seos). Juhatuse liige peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole kohustuste rikkumises süüdi Samas on tsiviilkolleegium selgitanud, et äriühingu juhatuse liige võib siiski vastutada ka otse äriühingu võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo. Selleks võib olla ka seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et äriühingu võlausaldajal ei tekiks kahju. Riigikohus on oma 23.03.2011 lahendi nr 3-1-1-6-11 punktides 15.1- 15.11 selgitanud millisel juhul saab tsiviilhagi esitada ning milliseid asjaolusid tuleb kahju tuvastamisel arvesse võtta. Nii on kolleegium otsuse punktis 15.1 sedastanud: juhatuse liikme poolt äriühingu deklareerimiskohustuse rikkumisega tekitatud kahju saab väljenduda eeskätt riigi maksunõude muutumises täielikult või osaliselt mittesissenõutavaks sel ajal, mil maksuvõla sissenõudmine deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu viibis; maksuintressis, arvestatuna maksuvõla sellelt osalt, mis oleks olnud maksukohustuse tekkimise ajal äriühingult sissenõutav, tingimusel, et intressisummat pole äriühingult võimalik sisse nõuda ja kahju suuruse kindlakstegemise ja selle sissenõudmisega seotud mõistlikes kuludes. Selleks, et tuvastada riigi kahju, mis seisneb maksunõude muutumises täielikult või osaliselt mittesissenõutavaks (väärtusetuks) sel ajal, mille jooksul maksuvõla sissenõudmine deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu viibis, tuleb toimida järgmiselt. Maksuvõla osast, mis õnnestunuks riigil äriühingult viimase majanduslikku olukorda arvestades reaalselt sisse nõuda siis, kui riik oleks maksunõudest teada saanud maksukohustuse tekkimise ajal, tuleb lahutada maksuvõla osa, mis õnnestuks riigil äriühingult sisse nõuda pärast maksunõudest tegelikku teadasaamist maksu- või kriminaalmenetluses. Riigikohtu lahend nr 3-1-160-07 p-d 45-47. Seega otsustamaks deklareerimiskohustust rikkunud äriühingu juhatuse liikme vastu TsK § 448 lg 1 alusel esitatud riigi kahjunõude põhjendatuse üle, tuleb muu hulgas tuvastada nii varjatud maksukohustuse

1-09-21879 sissenõutavus selle tekkimise ajal kui ka see, et maksunõude täitmine ei ole maksunõude ilmsikstulekul enam täielikult või osaliselt võimalik (näiteks äriühingust maksumaksja lõppemise, tema maksevõimetuse või maksuvõla aegumise tõttu) Seega, on antud tsiviilhagi esitamise aluseks märgitud kahju hüvitamist puudutavad tsiviilõiguslikud sätted (tsiviilhagiga ei nõuta maksuvõla tasumist vaid riigile tekkinud kahju), millisteks on VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7, VÕS § 1045 lg 4. Kohtuliku uurimise käigus kohus tuvastas, et perioodil mil esitati valeandmetega deklaratsioone, oli äriühingul küllaldaselt käibevara, mille arvelt saanuks maksuhaldur oma nõuded rahuldada, kui oleks teadnud et äriühingu poolt esitatakse valeandmetega maksudeklaratsioone. Nimetatut tõendavad pangakontodel toimunud liikumised ( OÜ F N P asuva konto väljavõte seisuga 01.12.2002 a algjääk 0,00 krooni, seisuga 01.01.2003 algjääk 15.30 krooni, 01.04.2001a seisuga algjääk 45.40 krooni, 01.06.2001 a algjääk 77 632,11 krooni, 29.12.2003 a algjääk 20.71 krooni, OÜ F AS H väljavõte 06.05.2003 a kuni 23.09.2003 a (2 kd tl 7-9) ning lisaks perioodil 21.03.2002-03.11.2004 oli äriühingu omandis kaks sõidukit. ARK-i andmebaasi kohaselt Mazda reg nr ja Mercedes Benz E-280 .Süüdistatavad ei ole tõendanud vastupidist, ega vaielnud kannatanu hagile selles osas vastu. Seega on kohtu hinnangul täidetud esimene tsiviilhagi esitamise eeldus- s.o äriühing ei olnud varatu ajal mil esitati valeandmetega maksudeklaratsioone. Ajal, mil maksuhaldur sai siduvalt teada varjatud maksunõudest, on maksuotsuse koostamise päev- s.o 30.03.2005, mil M- ja T L m- ja t maksuotsusega nr 12-5/22 määrati OÜ-le F tasumiseks 905 166 krooni käibemaksu ning 1 686 081 krooni tulumaksu. Varjatud maksunõudest teadasaamise hetkel oli OÜ F muutunud maksujõuetuks, s.o müüdud olid registervarad (autod), ei toimunud enam majandustegevust, mida saab järeldada äriühingu suhtes alustatud likvideerimismenetlusest- (äriregistri väljavõttest nähtuvalt alustati äriühingu likvideerimist alates 09.10.2003 – likvideerijaks H T) Tunnistaja H T, kes oli likvideerijaks määratud kinnitas kohtuistungil, et tema likvideerijaks määramise hetkeks majandustegevus oli OÜ F lõppenud ning äriühing maksejõuetu, tekkinud võlgnevused ja ettevõtte võlad ületasid varasid ning äriühingu sularahast ei teadnud ta midagi. Kohtuliku uurimise käigus kohus tuvastas, et likvideerija määramise hetkel ei olnud äriühingul sularaha, maksuhalduri maksunõue oli muutunud kas osaliselt või täielikult väärtusetuks. Varjatud maksunõudest siduvalt teadasaamise hetkel see on maksuotsuse väljastamise hetkel oli maksuhalduri maksunõue muutunud täies ulatuses väärtusetuks (müüdud ka registervara). Kohtuliku uurimise käigus süüdistatavad loobusid ütluste andmisest ning sellega võtsid võimaluse tõendada vastupidist, ega vaielnud hagile vastu. Kohtu hinnangul on täidetud tsiviilhagi esitamise teine eeldus- varjatud maksunõudest teadasaamise hetkel, ei olnud maksuhalduril võimalik oma nõuet realiseerida ning maksunõue oli muutunud väärtusetuks. Tsiviilhagide väljamõistmise põhjendatust käsitlevates lahendites 23.03.2011 nr 3-1-1-6-11 on ära toodud tsiviilõigusliku kahju arvestamise skeem kus on märgitud, et esmalt tuleb võrrelda varjatud maksunõude tekkimise ajal äriühingu majanduslikku olukorda maksunõude suurusega, s.o tsiviilhagi kogusummast 3 680 876 krooni tuleb lahutada vara, mis äriühingul oli olemas maksunõude tekkimise hetkel. Käibevara käive perioodil 01.12.2002-24.07.2003 kokku summas 3 726 964, 51 krooni alljärgnevalt: perioodil 01.12.200231.12.2002 ühispanga kontol 28 091.40 krooni; perioodil 06.04.2003-23.09.2003 H kontol 1 230 554,18 krooni; perioodil 16.12.2002- 24.07.2003 N panga kontol 2 468 318, 93 krooni. Alljärgnevalt arvestab kohus tsiviilõiguslikku kahju lahutades varjatud maksunõude kogusuurusest summas 3 680 876 (põhivõlg 1 840 438 krooni + seadusjärgne intress 1 840 438 krooni), on vastuseks 46 088, 51 krooni. Seega ületas juba äriühingu käibevara väärtus maksunõude suurust 46 088,51 krooni võrra ning lähtuvalt sellest, et maksuhaldur saanuks oma maksunõude realiseerida täies ulatuses, juhul kui tal olnuks õigeaegselt teave toimepandud maksuõigusrikkumisest, ka ilma äriühingul olemas olnud registervarasid realiseerimata. Järgnevalt tuleks 3 680 876 kroonist lahutada see osa, mida maksuhalduril olnuks võimalus äriühingult kätte saada varjatud maksunõudest siduvalt teadasaamise hetkel. Antud juhul lahutatavaks arvuks on 0 sest äriühing oli maksuotsuse koostamise hetkeks varatu. Seega, on kannatanul õigus arvestades kehtivat Riigikohtu praktikat esitada kahjunõue (tsiviilhagi) järgmise tehte kohaselt : 3 680 876 krooni – 0 krooni= 3

1-09-21879 680 876 krooni suuruses summas. Intressi väljamõistmise osas märgib kohus järgmist: MKS § 115 lg 1 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mis maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Vastavalt MKS § 117 lg 1 arvestatakse täiendavalt tasumisele kuuluvalt maksusummalt intressi 0,06% päevas. MKS § 119 lg 1 p 5 kohaselt intressi arvestamine peatub kui intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude. Seega saab maksuintressist tuleneva kahjusumma välja mõista summas, mis ei ületa tsiviilhagis näidatud kahjusumma suurust. Maksukohustuse osaliselt mittesissenõutavaks muutumise kõrval on kahjuna käsitatav intressikohustus, mida ei oleks tekkinud, kui OÜ F juhatuse liikmed oleks käitunud deklareerimiskohustuse täitmisel õiguspäraselt. Juhul kui Marika Saar ning Karin Särav ei oleks OÜ F juhatuse liikmena maksude deklareerimiskohustust rikkunud, siis ei oleks maksukohustuse sissenõutavaks muutumise ajal äriühingu maksevõimega võrdeliselt summalt intresside tasumise kohustust tekkinud, sest isik oleks nimetatud summa ulatuses olnud suuteline maksukohustust täitma (eelnevaks annab aluse väide äriühingu rahalistest vahendite analüüsist varjatud maksukohustuse tekkimise ajal ehk ajal mil pandi toime maksuõigusrikkumised). Kuivõrd maksuõigusrikkumine, millega otseses põhjuslikus seoses on ka intressikahju, on saanud teoks OÜ F juhatuse liikmete ning Argo Särava kooskõlastatud tegevuse tagajärjel, kuulub intressikahju sarnaselt tsiviilhagiga tekitatud kahjusummale, nimetatud isikult väljamõistmisele solidaarselt Veel juhib kohus tähelepanu viidatud Riigikohtu praktikale, et tsiviilhagi väljamõistmise osas rõhutatud juhatuse liikmete vastutust, saab antud lahendist tuletada ka juhatuse liikmeks olnud kolmanda isiku vastutuse alused sest tsiviilhagi mõistetakse välja siiski vaid deliktiõiguse alusel – seega maksukuriteo reaalselt toimepannud ning selle toimepanemisele kaasaaidanud isikult. Argo Särava süü kaasaaitamise osas kohus eelpool põhjendas. Kohus ülalpool analüüsi tulemusena leidis, et kannatanu tsiviilhagi põhivõla ja intressi osas on põhjendatud ning tuleb välja mõista solidaarselt kuriteo toimepannud isikutelt.

Kohtulahend

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

O A E OÜ

OÜ P R

OÜ I L

AS MV

BK-225

BK-226

E.O.K OÜ

BK-227

BK-228

KE054

OÜ T A

OÜ T A

OÜ TA

OÜ T A

OÜ T A

OÜ T A

OÜ T A

OÜ T A

OÜ T A

OÜ T A

OÜ T A

OÜ T A

OÜ T A

OÜ T A

OÜ T A

OÜ IL

AS MV

BK-229

BK-230

OÜ T A

OÜ T A

OÜ T A

OÜ T A

OÜ TA

OÜ T A

OÜ T A

OÜ T A

OÜ T A

OÜ T A

OÜ T A

OÜ TA

OÜ T A

OÜ T A

AS TS

AS M V

BK-231

BK-232

KG OÜ

AS TS

BK-233

BK-234

TC PT

BK-235

BK-236

S E AS

OÜ MK

OÜ A P

S E AS

BK-237

OÜ TA

OÜ T A

OÜ BH

OÜ T A

OÜ T A

OÜ TA

OÜ TA

OÜ T A

OÜ T A

OÜ T A

OÜ TA

OÜ T A

OÜ TA

OÜ T A

OÜ T A

OÜ T A

OÜ TA