Kohtulahend

Asjaolud ja menetluse käik. 08.04.2010.a. A.R kannab karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kohtuotsuse järgi kriminaalasjas nr 1-10-4392, mille alusel tunnistati ta süüdi KarS § 329 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3-kuuline vangistus. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.10.2009.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa üldkasuliku töö 360 tundi, s.o KarS § 69 lg 7 alusel 6 kuud vangistust võrra ning mõisteti liitkaristuseks 9-kuuline vangistus, mille alguseks loeti A.R-i vanglasse saabumise aeg. Karistusaja algus alates 29.07.2010 a, karistusaja lõpp 29.04.2011.a. Tartu Vangla on esitanud kohtule A.R-i kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus alates 29.01.2011a. Tartu Vangla iseloomustuses toetatakse A.R-i vabastamist enne tähtaega. A.R on kriminaalkorras karistatud 15-l korral, kannab kuuendat reaalset vangistust. A.R omab kesk-eriharidust, lisaks omab restauraatori, keevitaja, automaalri oskusi. Vanglas on saanud tervisekaitse koolitust, omab kaugsõiduautojuhi litsentsi. Enne vangistust töötas Soomes ehitaja-kraanajuhina. Vabanedes on olemas töökoht Soome ehitusfirmas OÜ Lendemerk. Kinnipeetava vastu on 17.12.2010 seisuga rahalisi nõudeid 27 279,60 krooni. Olemas sotsiaalne võrgustik, kuhu kuuluvad abikaasa ja ühine poeg. A.R on korduvalt karistatud alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest. Probleemi ei tunnista. On püstitanud endale eesmärgid: elada seaduskuulekat elu, maksta ära rahalised nõuded, olla toeks perele. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist. A.R on korduvalt eiranud ühiskonnas kehtestatud reegleid, pannes toime uusi kuritegusid katseajal. Vabaduses veetis aega kriminaalkorras karistatud isikutega, kuritarvitas alkoholi, kodu jaoks jäi vähe aega. A.R on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, ka on tal karistused huligaansuse, võimuesindaja solvamise, vägivaldse käitumise eest. Kohus arutas A.R-i vabastamise küsimust kohtuistungil 01.04.2011.a. A.R soovib enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Ta oli algul küll kõhklev, et kas soovib vabastamist, kuid soovib siiski. Kodus on palju asju vaja ära teha enne kui ta Soome tööle läheb. Ta on varem aastaid Soomes tööl käinud, OÜ Lendemerk. Soomes on tal ka elamispind, kuhu saab kohe asuda. Juhtimisõiguse puudumine Soomes töötamist ei takista, selle mehhanismi juhtimiseks ei ole juhtimisõigus vajalik. Alkoholist ja suitsetamisest on ta loobunud, 2010 .a. juunist pole tilkagi alkoholi võtnud. A.R-i sõnul võib ta vabastada, ta vastutab iga oma sõna eest. Pere ja lapsed on talle tähtsamad kui alkohol. Prokurör A.R-i ennetähtaegset vabastamist ei toeta, kuna tulenevalt A.R-i isikust ja varasemast elukäigust puuduvad vabastamise sisulised alused. Puudub ka koht, kus teostada kriminaalhooldust. Kaitsja toetab A.R-i ennetähtaegset vabastamist. Sellise vabanemisega paneb A.R ennast ise keerulisemasse olukorda, ta on valmis alluma kriminaalhooldusnõuetele. See näitab, et ta on asunud paranemise teele. Kohtu seisukohad A.R on toime pannud ja süüdi tunnistatud teise astme kuriteos.