Kohtulahend

APELLATSIOONI SISU

Süüdistatav taotleb esitatud apellatsioonis kohtuotsuse tühistamist temale mõistetud karistuse osas ja uue otsusega mõista temale tingimuslik kristus või asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Ta väidab, et oli autosse sisenemise ajal purjus ja ei mäleta isegi seda, kuidas ta sattus XXXX-XXXXXXX tänavale. Ta tunnistas oma süüd ja kahetses. Ta ei saa aru, kuidas on võimalik, et iga kord, kui tema üle kohut mõistetakse, arvestatakse karistuse mõistmisel ainult tema minevikku. Temalt on sisuliselt kohtu poolt võetud võimalus kunagi saada tingimuslikult või üldkasuliku tööga karistatud. Samuti on apellant mures temalt äravõetud korterivõtme pärast. Kinnipidamisel võeti ära temalt korteri võti ja politsei ei ole seda tagastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium leiab, et esitatatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on M.J-ile karistuse mõistmisel arvestanud kõigi KarS §-s 56 kirjeldatud asjaoludega. Maakohus on põhjendanud, miks peab ainuvõimalikuks M.J-i karistamist just vangistusega ja miks leiab, et mõistetud vangistus tuleb ka reaalselt ära kanda. Kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistuse kergendamiseks puudub alus ning ka apellatsioonis esitatud põhjendus ei ole arvestatav ja ei saa kaasa tuua seadusliku kohtuotsuse tühistamist. Kohtuotsuse tühistamiseks peavad esinema seaduslikud alused. M.J-i näol on tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, kes on lisaks ka narkosõltlane ja keda mõistetud kriminaal- ja väärteokaristused ei ole mõjutanud süütegude toimepanemisest hoiduma. Põhjendatult on maakohus leidnud, et välistatud on M.J-i karistamine rahalise karistusega. Rahalise karistuse mõistmine isikule, kellel ei ole töökohta ja kellel on suur hulk tasumata rahatrahve ei ole samuti võimalik. Selline isik nagu seda on M.J ei sobi ilmselgelt ka kriminaalhooldusele, mis tähendab, et temale ei saa mõista apellatsioonis taotletud tingimuslikku vangistust ega ka üldkasulikku tööd. Sellekohast seisukohta on maakohus ka põhjendanud ning nende põhjendustega ei saa mitte nõustuda. M.J-ile ärakandmisele kuuluv 4 kuuline karistus saab läbi 8.juunil 2011.a. Kui arutada esitatud apellatsiooni suulises menetluses apellatsioonikohtu istungil, siis oleks see kohtukolleegiumi töökoormust arvestades võimalik maikuu teisel poolel, kui M.J jääks kanda veel alla 1 kuu ärakandmisele kuuluvast karistusest. Ka oleks apellatsioonis esitatud taotlus – asendada järelejäänud vangistusmäär e. sisuliselt päevades arvestatav karistus – tingimusliku vangistusega või üldkasuliku tööga ilmselgelt sisutu ja põhjendamatu juba seetõttu, et üle kolme neljandiku karistusest on süüdistataval selleks ajaks kantud. Konkreetse ärakandmata karistuse pikkus, milline KarS prg.-s 74 ettenähtud tingimuste rikkumisel kohtuotsuse täitmisele pööramisel tuleks ära kanda on sedavõrd lühike, et ei täida KarS prg. 74 ja prg.69 ettenähtud

karistusest vabastamise ja asendamise eesmärke. Karistusest tingimisi vabastamise ja karistuse asendamise aluseks on kuriteo eest mõistetud põhikaristuse reaalse kohaldamise ebaotstarbekus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut. Juba ainuüksi nimetatud alus eeldab, et suurem osa, kui mitte kogu mõistetud karistus peab olema ärakandmata. Apellatsioonis on süüdistatav mures oma korterivõtme saatuse pärast. Kohtukolleegium märgib, et kriminaaltoimikus on tõesti andmed selle kohta, et süüdistatavalt oli kinnipidamisel ära võetud erinevaid asju, s.h. nii võtmekimp, kui ka üksik võti. Nimetatud asjad ei ole käesolevas kriminaalmenetluses asitõendid ning seetõttu ei ole nende esemete osas võetud ka seisukohta maakohtu otsuses. Apellatsioonimenetluse eesmärgiks on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine ning selles osas ei ole kohtukolleegiumil maakohtule etteheiteid. Süüdistataval on õigus pöörduda temalt äravõetud asjade edasise saatuse teadasaamiseks ja isiklike asjade tagasisaamiseks nii uurija kui ka uurimist juhtiva prokuröri poole. Kohtukolleegium leiab, et ainuüksi apellatsiooni sisust lähtudes, on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine kohtuistungil ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti (Riigikohtu määrus nr.3-1-1-120-09) ja seega toob apellatsioonimenetluses apellatsiooni arutamine kaasa materiaalseid lisakohustus ka süüdistatavale endale kaitsjatasu näol. Eeltoodud põhjendusi arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega otstarbekaks arutada apellatsioonis esitatud taotlust apellatsioonikohtu istungil..

ka

Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Julia Katškovskaja

Ivi Kesküla

Malle Preimer

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.